3-Lektsiya 3- tema. Fagotsitoz

---

3-Lektsiya
3- tema.Fagotsitoz.
Fagotsitoz 
hám 
komplement 
sistema.Fagotsitoz 
protsessiniń
basqishlari.Isiniw. 
Reje: 
1.Immunitet haqqinda túsinik. 
2. Fagotsitoz protsessi basqishlari 
3. Isiniw. 
Fagotsitóz. Hár qıylı kesellik payda etiwshi mikroblardı hám qan 
dánesheleriniń neytrallap, jep jiberiw qasiyetine fogatsitóz delinedi. 
Apiwayılardı fagotsitóz qorganiw, as siniriw xızmetine qatnásadı. Joqarı 
shólkemlesken haywanlarda fagotsitlerdıń ishinde antigenlerndi seziwshi hám 
antitelalardı payda etiwshi kletkalar boladı, sonday-aq olarda bir-biri menen 
baylanıstagı kletkalıq hám gumorallıq dárejedegi qorganısh mexanizmi kelip 
shıgadı. Timuslıq bezlerdıń payda bolıwı menen organizmde dáslepki immunlıq 
juwap kelip shıgadı. Kem-kemnen haywanat duńyasınıń rawajlanıwına baylanıslı 
immunoglobulinlerdıń bir neshe túrleri sintezlenedi hám immunitettin 
qanigelesken gumorallıq túri payda boladı.
Quslarda timustań basqada fabritsius qaltashanıń payda bolıwı
V-limfotsitlerdıń bir neshe klasın keltirip shıgaradı. Sút emiziwshilerde 
immunoglobulinlerdıń bir neshe klasları payda boladı, yagnıy dáslep plazmatikalıq 
kletkalar, makroglobulinler, sintezlenedi, keyin bularga immunitetler birigedi, 
antigelalar sintezlenedi. 
Juwmaqlastırıp aytkanda fagotsitóz qannıń leykotsitleriniń xızmeti bolıp, 
organizmde hár qıylı kesellik tuwdıriwshı mikroblardán, viruslardán hám basqa 
denelerdıń tásirinen qorgaw qubılısı esaplanadı. 
Kletkada úzliksiz bolıp túratugında jumsalıp túratugın, siniriletugın belok 
molekúlalarınıń hár birin kerekli mugdárda hám tiyisli tezlıqte jetkerip berip turadı. 
Bul sonday kuramlı hám ıqshamlı basqarılıp túratugın mexanizm hár bir minutta 
mınlagan túrli struktúraga iye beloklardı, fermentlerdi sintezlewdi tamiynleydi. Bul 
jumıstın orınlaniwında qáteshilıkke jol qoyıp bolmaydı. Kletkada bul protsess juda 
anıq hám kúshli tezlikte ótip turadı. 
Belok sintezi ribosomalarda ótedi. Bul tań qalarlıq mexanıqalıq hám 
ximiyalıq hárekette bolatugın qubılıs belok sinteziniń ózine tań bolgan beloklar 
sintezin DNK dán berilgen informatsiyaga sáykes iske asırıladı. Nátiyjede bul 
protsesste belok sintezin tamiynleytugın nukleótidler qatarı túrinde jazılgan 
informatsiyanı DNK, RNK arqalı belok molekúlasındagı aminokislotalar qatarına 
kóteriledi. Bul protsesste nukleótidler qatarı nuklein kislotalar tilinen, 
aminokislotalar qatarı beloklar tiline awdárıladı. Sonlıqtań belok sintezi 
translyatsiya – awdárma qıliw dep aytıladı. Endi belok sintezi ushın qanday 
informatsiya jazılgan, onıń manisi ne hám ol klay iske asadı degen fundamental 
máselelerdi anıqlap aliw kerek. 

---

Kletkanıń tirishiligin onıń quramındagı beloklar tamiynleydi. Kletkanıń 
formasın kórinisin, hám funktsiyasın islew mexanizmin beloklardıń túrleri olardın 
mugdarı hám jaylasıwın belgileydi. Kletkada násilden násilge ótetugın 
informatsiyalar beloklar sintezin tamiynlewi kerek. Sebebi ana kletka bala 
kletkalarga tayar belok molekúlaların ótkermeydi. Olardı payda etiw ushın 
kórsetpeler, bagdárlamalar beriwi múmkin. Bul informatsiya DNK molekúlasında, 
málim bir bólimi RNKda da nukleótidlerdıń izbe-iz keliwi túrinde jazılgan. Bugan 
biologiyalıq kodlaw delinedi.