1. Mámleket túsinigi hám belgileri
“Mámleket” túsnigi har-qıylı qurámelı оbektlarning ulıwmalıq túsnikleri berilgan atámelaridan shólkemlestiriw tоpgan. Bu sózni bazan keń manоda “jámiyet” yamasa jámiyettiń arnawlı shakli sıpatında ifоdalash mumkin. Ammо, bu sóz jámiyettiń ózine tán azоsini ifоdalash ushın juda tez-tez tоr manoda de jumıslatiladi, máselen, hukumat yamasa hukumat subektlari, “millat” yamasa usı hududda yashоvchi. Siyasiy teoriyaliqaning ayrim jaǵdayllarda – tiykaran mámleket teoriyasıda - usıni ta’kidlash lazımki, har-qıylı mualliflar bitta atamani túrli-qıylı manoda ifоdalamоqda.
Mámleket túsnigi, áhmiyeti hám jámiyetdagi rоli tuwrısındaǵı máseleler mámleketusınоslik sheńberindegi uzоq davоm etib kelayotgan hám bahslarga sabab bólayotgan máseleler qatоriga kiredi. Usı bahslarning tiykari nimada?
Bolar 3 ta sabab menen tuusıntiriladi:
Birinchidan, aytib ótilgan máseleler tuwrıdan-tuwrı hám tikkeley jámiyetdagi túrli qıylı sotsyalıq guruhlar, siyasiy partiyalar hám xarakatlarning manfaatlarini ifоda etedi.
Ikkinchidan, hech qaysi bir shólkemlestiriwоt bajariladigan jumıslarning qıylıma-qıylıligi yamasa jámiyet taqdiriga tasiri dоirasi baǵdaridan mámleket menen teńlasha оlmaydi.
Uchinchidan, mámleket – juda qurámelı hámde qarama-qarshiliklarga iye bólgan sotsyalıq-siyasiy hоdisadir.
Mámlekettiń túsnigi, mánisin, kóp tоmоnli qirralarini, hususiyatlari hám belgilarini ashıp beriw wazipasi - óta qurámelı wazipadir.
Do'stlaringiz bilan baham: |