Asosan otga boğlanib, uning belgisini bildiradigan va qanday?, qanaqa?, qaysi? sõroqlariga

---

Sifat sõz turkumi
Asosan otga boğlanib, uning belgisini bildiradigan va qanday?, qanaqa?, qaysi? sõroqlariga
javob beradigan sõzlarga sifat deyiladi.
Sifatlarning ma'no guruhlari
Sifatlarda 6 ta ma'no guruhi bor:
1.Rang-tusni bildiruvchi sifatlar: oq, qora, yashil
2.Maza-ta'mni bildiruvchi sifatlar: shirin, achchiq, nordon, shõr, taxir, chuchuk.
3.Hidni bildiruvchi sifatlar: xushbõy, muattar, sassiq, badbõy, qõlansa.
4.Hajm-õlchovni bildiruvchi sifatlar: tor, keng, uzun, cho'ziq, og'ir, yengil,
novcha, semiz, katta, kichik, baland, past.
5.Xususiyatni bildiruvchi sifatlar: kamtar, ezma, chaqqon, dangasa, dono, yangi, eski.
6.Makon-zamonni bildiruvchi sifatlar: bugungi, qishki, ichki, tashqi, uydagi,
hozirgi, har kungi, yozgi, qadimgi.
Otlashmagan sifatlarning gapdagi
sintaktik vazifasi
Gapning oxirida kelsa, ot kesim vazifasini bajaradi:
Kitob men uchun juda qadrli.
Otga boğlansa, sifatlovchi aniqlovchi vazifasini bajaradi:
Kutubxonada birorta bõsh joy qolmagan.
Fe'lga boğlansa, ravish holi:
Aziz tarixdan yaxshi õqiydi.
Otlashgan sifatlarning gapdagi sintaktik
vazifasi
Otlashgan sifatlar gapda ega, vositali va vositasiz tõldiruvchi, qaratqich aniqlovchi vazifalarini
bajaradi.
Sifatlarning otlashuvi
Sifat 2 ta holatda otlashadi:
1.Gapda sifat boğlangan ot tushib qolsa.
Bunday holatda õsha otdagi egalik, kelishik va kõplik qõshimchasi sifatga õtadi. Demak,
qaysi sifatning tarkibida egalik, kelishik yoki kõplik qõshimchasi bõlsa, u otlashgan bõladi:
Yaxshidan boğ qoladi, yomondan doğ.

---

2.Sifat biror sõzning belgisini bildirganda, odatda, undan oldin keladi. Qachonki undan keyin
kelsa, shunda sifat otlashgan bõladi:
Yaxshi ot uloqda bilinadi.
Otning yaxshisi uloqda bilinadi.
Asliy va nisbiy sifatlar
-roq qõshimchasini qabul qila oladigan sifatlarga asliy sifatlar deyiladi:
Gõzalroq, xunukroq, shirinroq.
-roq qõshimchasini qabul qila olmaydigan sifatlarga nisbiy sifatlar deyiladi:
Devoriyroq deb bõlmaydi.
Dõppiliroq deb bõlmaydi.
Sifat darajalari
Darajalanish xususiyati faqat sifatga xos.
Belgining ortiq yoki kamlik jihatdan farqlanishiga sifat darajalari deyiladi.
Sifatlarda 4 xil daraja mavjud:
1.Oddiy daraja
2.Qiyosiy daraja
3.Ozaytirma daraja
4.Orttirma daraja
Oddiy daraja
Belgining odatdagi me'yorda ekanligini bildiruvchi va boshqa darajalar uchun asos bõlib
xizmat qiluvchi darajaga oddiy daraja deyiladi:
Sof, toza, ozoda, chiroyli, yaxshi, yomon.
Oddiy darajaning maxsus qõshimchasi yõq.
Qiyosiy daraja
Belgining me'yordan biroz kam yoki kõp ekanligini qiyosan bildiruvchi daraja shakliga qiyosiy
daraja deyiladi:
Qiyosiy daraja -roq qõshimchasi orqali hosil qilinadi:
Balandroq, pastroq, kattaroq, shirinroq.
Ozaytirma daraja
Belgining me'yordan kam ekanligini bildiruvchi daraja shakliga ozaytirma daraja deyiladi:
Ozaytirma daraja 2 xil yõl bilan hosil qilinadi:

---

1.Oddiy darajadagi sifat oldidan sal, biroz, picha, xiyla, nim sõzlarini qõllash orqali: sal
achchiq, biroz katta, picha shirin, xiyol uzoq, nimpushti
2.Rang-tusni bildiruvchi sifatlarga
-ish, -mtir, -imtir qõshimchalarini qõshish orqali:
Oqish, kõkish, qoramtir, kõkimtir
Orttirma daraja
Belgining me'yordan ortiq ekanligini bildiruvchi daraja shakliga orttirma daraja deyiladi.
Orttirma daraja 3 xil yõl bilan hosil qilinadi:
1.Oddiy darajadagi sifat oldidan eng, juda, ğoyat, bağoyat, bağoyatda kabi kuchaytiruvchi
sõzlarini qõllash orqali:
Juda gõzal, bağoyat ulkan, eng shirin.
2.Oddiy darajadagi sifatning birinchi bõğinini tovush õzgarishi bilan takrorlash orqali:
Yap-yangi, kõm-kõk, bus-butun, oppa-oson.
3.Sifatlarni takrorlash orqali:
1.Yangi-yangi narsalar keldi.
2.Kõchada shirindan shirin bolalar õynashmoqda.
Sifat yasovchi qõshimchalar
ifodalaydigan ma'nolar
-li, -dor, -mand, -ba, -bo, -ser qõshimchalari asosda ifodalangan belgiga egalikni bildiradi:
Aqlli, puldor, davlatmand, basavlat, serunum.-gi(-ki, -qi) qo'shimchalari payt va õrin
bildiruvchi ot va ravishlarga qo'shilib, paytga va õringa xos belgi bildiruvchi sifatlar yasaydi.
Kuzgi, bugungi, ichki, tashqi.
-simon qõshimchasi õxshashlik belgisini bildiruvchi sifat yasaydi:
Sharsimon, noksimon.
-iy, -viy qõshimchalari xoslik belgisini bildiruvchi sifatlar yasaydi:
Oilaviy, jamoaviy, ilmiy, devoriy.
Sifat yasovchi qõshimchalarda
ma'nodoshlik va zid ma'nolik
-li, -dor, -mand, -ba, -bo, -ser, qõshimchalari bir-biri bilan ma'nodosh bõla oladi:
shirali, shirador, sershira
davlatli, badavlat, davlatmand
Xabardor, boxabar.
-gi(-ki, -qi) qo'shimchalari payt va õrin bildiruvchi ot va ravishlarga qo'shilib, paytga va õringa
xos belgi bildiruvchi sifatlar yasaydi.
Kuzgi, bugungi, ichki, tashqi.
-simon qõshimchasi õxshashlik belgisini bildiruvchi sifat yasaydi:

---

Sharsimon, noksimon.
-iy, -viy qõshimchalari xoslik belgisini bildiruvchi sifatlar yasaydi:
Oilaviy, jamoaviy, ilmiy, devoriy.
Sifat yasovchi qõshimchalarda
ma'nodoshlik va zid ma'nolik
-li, -dor, -mand, -ba, -bo, -ser, qõshimchalari bir-biri bilan ma'nodosh bõla oladi:
shirali, shirador, sershira
davlatli, badavlat, davlatmand
Xabardor, boxabar.
Lekin hamma qõshimcha ham bir-biri bilan ma'nodosh bõla olmaydi.
Aqlli odamni aqlmand deb bõlmaydi.
-be, -no, -siz qõshimchalari asosda ifodalangan belgiga ega emaslikni bildiradi.
Beaql, noshukur, suvsiz.
Lekin hamma qõshimcha bir-biri bilan sinonim(ma'nodosh) bõla olmaydi:
Nomard 
👉 mardsiz❌
Noma'lum
👉 bema'lum❌
-li, -dor, -mand, -ba, -bo, -ser qõshimchalari -be, -no, -siz qõshimchalariga antonim(zid
ma'noli) bõladi:
Aqilli 
👉 aqlsiz
Barakali
👉 bebaraka
Sifatlarning tuzilishiga kõra turlari
Sifatlar tuzilishiga kõra 4 turga bõlinadi:
1.Sodda
2.Qõshma
3.Juft
4.Takroriy
Sodda sifatlar
Faqat bir asosdan iborat bõlgan sifatlarga sodda sifatlar deyiladi.
Sodda sifatlar ham, õz navbatida, 2 turga bõlinadi:
1.Sodda tub
2.Sodda yasama

---

Faqat bir asosdan iborat bõlib, tarkibida sifat yasovchi qõshimcha bõlmagan sifatlarga sodda
tub sifatlar deyiladi:
Qizil, pushti, katta, kichik, aniq.
Faqat bir asosdan iborat bõlib, tarkibida sifat yasovchi qõshimcha bõlgan sifatlarga sodda
yasama sifatlar deyiladi:
Chiroyli, quvnoq, sersuv.
Qõshma sifatlar
Ikki yoki undan ortiq sõzning qõshiluvidan hosil bõlib, bitta sõroqqa javob beradigan
sifatlarga qõshma sifatlar deyiladi.
Qõshma sifatlar qõshib yoziladi.
📌 Tarkibida nim, yarim, umum, ğayri, aro, rang, xush, bop sõzlari bõlgan qõshma sifatlar
qõshib yoziladi:
Nimpushti, yarimavtomat, umumjahon, ğayritabiiy, xalqlararo, havorang, xushbõy, ommabop.
📌 -ar yoki -mas qõshimchasi bilan tugaydigan qõshma sifatlar qõshib yoziladi:
Tinchliksevar, tezyurar, tezpishar, ertapishar, ishyoqmas.
📌 Narsani boshqa narsaga õxshatish, qiyoslash yõli bilan bildiradigan qõshma sifatlar
qõshib yoziladi:
Sheryurak, quyonyurak, qirğiykõz, bodomqovoq, devqomat.
Rus tilidan aynan õzlashtirilgan yoki sõzma-sõz tarjima qilish orqali hosil qilingan sifatlar
qõshib yoziladi:
Yarimavtomat, bayramoldi, suvosti.
Juft sifatlar
Ma'nosi bir-biriga yaqin yoki qarama-qarshi bõlgan ikki sifatning yonma-yon kelishidan hosil
bõlgan sifatlarga juft sifatlar deyiladi:
katta-kichik, sarğish-qõnğir, baland-past, turli-tuman, esli-hushli, õydim-chuqur, arzon-garov,
alğov-dalğov, yakkam-dukkam, ğadir-budur.
Aqlli odamni aqlmand deb bõlmaydi.
-be, -no, -siz qõshimchalari asosda ifodalangan belgiga ega emaslikni bildiradi.
Beaql, noshukur, suvsiz.
Lekin hamma qõshimcha bir-biri bilan sinonim(ma'nodosh) bõla olmaydi:
Nomard 
👉 mardsiz❌
Noma'lum
👉 bema'lum❌

---

-li, -dor, -mand, -ba, -bo, -ser qõshimchalari -be, -no, -siz qõshimchalariga antonim(zid
ma'noli) bõladi:
Aqilli 
👉 aqlsiz
Barakali
👉 bebaraka
Sifatlarning tuzilishiga kõra turlari
Sifatlar tuzilishiga kõra 4 turga bõlinadi:
1.Sodda
2.Qõshma
3.Juft
4.Takroriy
Sodda sifatlar
Faqat bir asosdan iborat bõlgan sifatlarga sodda sifatlar deyiladi.
Sodda sifatlar ham, õz navbatida, 2 turga bõlinadi:
1.Sodda tub
2.Sodda yasama
Faqat bir asosdan iborat bõlib, tarkibida sifat yasovchi qõshimcha bõlmagan sifatlarga sodda
tub sifatlar deyiladi:
Qizil, pushti, katta, kichik, aniq.
Faqat bir asosdan iborat bõlib, tarkibida sifat yasovchi qõshimcha bõlgan sifatlarga sodda
yasama sifatlar deyiladi:
Chiroyli, quvnoq, sersuv.
Qõshma sifatlar
Ikki yoki undan ortiq sõzning qõshiluvidan hosil bõlib, bitta sõroqqa javob beradigan
sifatlarga qõshma sifatlar deyiladi.
Qõshma sifatlar qõshib yoziladi.
📌 Tarkibida nim, yarim, umum, ğayri, aro, rang, xush, bop sõzlari bõlgan qõshma sifatlar
qõshib yoziladi:
Nimpushti, yarimavtomat, umumjahon, ğayritabiiy, xalqlararo, havorang, xushbõy, ommabop.
📌 -ar yoki -mas qõshimchasi bilan tugaydigan qõshma sifatlar qõshib yoziladi:
Tinchliksevar, tezyurar, tezpishar, ertapishar, ishyoqmas.

---

📌 Narsani boshqa narsaga õxshatish, qiyoslash yõli bilan bildiradigan qõshma sifatlar
qõshib yoziladi:
Sheryurak, quyonyurak, qirğiykõz, bodomqovoq, devqomat.
Rus tilidan aynan õzlashtirilgan yoki sõzma-sõz tarjima qilish orqali hosil qilingan sifatlar
qõshib yoziladi:
Yarimavtomat, bayramoldi, suvosti.
Juft sifatlar
Ma'nosi bir-biriga yaqin yoki qarama-qarshi bõlgan ikki sifatning yonma-yon kelishidan hosil
bõlgan sifatlarga juft sifatlar deyiladi:
katta-kichik, sarğish-qõnğir, baland-past, turli-tuman, esli-hushli, õydim-chuqur, arzon-garov,
alğov-dalğov, yakkam-dukkam, ğadir-budur.
Bir sõzning 2 marta takrorlanishidan hosil bõlgan sifatlar takror sifatlar deyiladi: yangi-yangi