Sózlikler, hár qıylı dizimler álipbe tárti- binde jazıladı. Álipbedegi háriplerdiń orna- lasıw tártibin jaqsı bilsek, sózliklerden, dizimlerden ózimizge kerekli sózlerdi tez tawıp alamız.
shınıǵıw. Berilgen sózlerdi álipbe tártibinde jazıń hám olarǵa gáp qurań.
Shılpıq qorǵanı, Gúldirsin qala, Gáwirqala, Kúyik- qala, Qoyqırılǵanqala, Topıraqqala, Ayazqala, Jam- basqala, Aydosqala, Haywanqala, Búrkitqala.
QARAQALPAQ TILINIŃ ÁLIPBESI
Tapsırma. Álipbe tártibin, ondaǵı háriplerdiń jazılıwı hám aytılıwın úyrenip shıǵıń. Yadlap alıń.
shınıǵıw. Qaraqalpaqstandaǵı barlıq qala hám rayonlardıń atların álipbe tártibinde jazıń hám olardıń jazılıw- ına itibar beriń.
Tapsırma. Sózlerdi álipbe tártibinde kóshirip jazıń.
Por, Nókis, qar, Ámiwdárya, Aral, Baxıt, ventil- yator, dásker, jaylaw, respublika, yubiley, sanaat, tınıshlıq, elektrostanciya, Íqlas, ultan, waqıt, hákke, úyrek, Moskva, kanal, gazeta, zerger, fonetika, Shaxsánem, láylek, ǵamxor, xanalas, yosh, cifr, chempion, tuwısqan, hújdan.
§4. Dawıslı sesler hám olardıń túrleri
shınıǵıw. Oqıń. Dawıslı seslerdi tabıń. Olardıń qalay aytılıp turǵanlıǵın aytıp beriń.
Kiyatırsań jol menen,
Jatsa sımlar úzilip, Abaylamay qol menen, Uslap júrme qızıǵıp.
|
Úzilgen sım temirge,
Kelip tursa tok bolıp, Qáwipli ol ómirge, Usındaydan saq bolıń.
(X.S.)
|
Sóylew sesleri dawıslı hám dawıssız ses bolıp 2 ge bólinedi. Qaraqalpaq tilinde dawıslı sesler 9 tańba menen ańlatıladı.
Do'stlaringiz bilan baham: |
