Etika hám ruwxıylıq tereń ishki óz-ara baylanısqa iye

Etika hám ruwxıylıq tereń ishki óz-ara baylanısqa iye. Sebebi ruwxıylıq individ tiyisli bolǵan gruppalar etikası tásirinde júzege keledi, etika bolsa, óz gezeginde, gruppa aǵzaları bo'lgan individler ruwxıylıg’ınıń óz-ara tutas ǵalabalıq munasábetlerinde kórinetuǵın boladı. Etika - ruwxıylıqtıń strukturalıq bólegi retinde shaxs kámalıniń joqarı basqıshı esaplanadi. Sebebi, etika, etikalıq normalarsız shaxstıń psixik hám ruxiy jetikliginiń kriteryası bolǵan ruwxıy kámalǵa jetkeriwge erisip bolmaydı.Sol sebepli de ruwxıy -etikalıq tárbiyada ajıralmaslıq, baylanıslılıq dialektik xarakterge iye bolıp, shaxstıń ruwxıy -etikalıq qáliplesiwinde zárúrli esaplanadi.Etika (arabsha - minez-qulıq mánisin ańlatadı ) social formalarınan biri bolıp, social munasábetler hám de shaxs minez-qulqın tártipke salatuǵın nizam-qag’iydalar kompleksi bolıp tabıladı. Etika - shaxs yamasa gruppa iskerligin bahalaw arqalı jámiyettegi munasábetlerdi basqarıw mexanizmi. Etika munasábetlerdi tártipke keltiriw ushın ǵana emes, bálki olardı uyqaslastırıw ushın da zárúr. Munasábetlerdi basqarıw eki qıylı usıl menen ámelge asıriladı : minez-qulıqtı xoshametlew hám jazalaw.Jaqsı islik, tártiplilik, shınlıq, rasgo'ylik, ádalatlılıq, miynetsuyiwshilik sıyaqlı sapa hám ózgesheliklerdi ózinde birlestirgen shaxs xarakteristikası etikalıq principler dep ataladı. Turmısta qaǵıyda retinde qabıl etilgen talaplardan kisiler ózlerine adamlar arasından úlgi tańlaydı. Bul etikalıq ideal dep ataladı. Etikanıń tiykarǵı qırları (principlerı) birlik (jeke máplerdiń ulıwmalıqtıń joqarı kórinisi retindegi sociallıqqa boysındiriliwi) hám adamgershilik (shaxsqa o'z-o'zine qádiriyat hám juwmaqlawshı maqset retinde munasábette bolıw ).
Etikalıq sananıń ayriqsha túsinikleri retinde jaqsılıq hám jamanlıq, minnet, hújdan, sha'n, salawat sıyaqlılardı keltirip ótiw múmkin. Joqarıda aytılǵanlardı itibarǵa alıp, etikanıń, jámiyet aǵzalarming iskerligine jónelgenligi jáne onı basqariliwi mánisinde, iskerlikli xarakteristikasın kórsetip ótiw tuwri boladı. Etikalıq normalar hár bir insan hám jámiyet uyqaslıqta ámeldegi bóle alıwına intilgan adamlıq jámiyetiniń kóp ásirlik tájiriybesi nátiyjesi bolıp tabıladı. Etika normaları insannıń jaqsılıq hám jamanlıqtı shegaralaw, jaqsı islik ne ekenin anıqlawǵa umtılıwları nátiyjesinde júzege kelgen. Etika norma hám qádiriyatlardan ibarat. Etikanıń úshinshi elementi bolsa, shaxs ózinde quram taptırıwdı qálegen norma hám sapalar formasında ajıratıp kórsetiw múmkin.Norma - bir túrdegi minez-qulıq, tákirarlanatuǵın jaǵday, talap, standart, eliklew ushın mısal, social pikir, talǵam, qaǵıyda, úrp-ádet formasındaǵı úlgi. Normalar ájdadlardıń úlken unamlı áhmiyetke iye tájiriybesin ózinde sáwlelengenleydi, zero olarda ol yamasa bul turpayınıń kóplegen áwladlar tájiriybesinde sınalǵan maqsetke muwapıqlıǵı sawlelenedi. Ruwxıylıq hám etika óz gezeginde tárbiya procesin nátiyjeli shólkemlestiriwdi talap etedi. Ekenin aytıw kerek, tárbiya jetkinshekti jámiyette jasawǵa maqsetli tayarlaw procesi bolıp, arnawlı islengen mámleket hám jámiyetlik institutları arqalı ámelge asıriladı, jámiyet tárepinen qadaǵalaw etiledi hám ońlawlar kiritip barıladı. Ruwxıyaxloqiy tárbiyanı shólkemlestiriw processinde uyushtiriluvchi ilajlar qulıq-odobga tiyisliminez-qulqlar shınjırınan ibarat boladı. Ruwxıy -etikalıq minez-qulqlar bolsa oqıwshı tárepinen etikalıq norma hám principler mánisin úyreniw, olardı ańlap jetiwden ibarat esaplanadi.Ruwxıy -etikalıq tárbiyanıń maqset hám wazıypaları. Ruwxıy -etikalıq tárbiya - birden-bir social tárbiya procesiniń strukturalıq bólegi. Jámiyet tárepinen insanlar xulqining basqarilishiga zárúrat eki óz-ara baylanıslı wazıypanı shárt etip qóyadı : birinshiden, jámiyet sanasında normalar, principler. ideallar, ádalat, jaqsı islik hám jawızlıq sıyaqlı túsinikler ko'rmishida sawlelenetuǵın hám tiykarlanatuǵın etikalıq talaplami islep shıǵıw ; ekinshiden, insan óz minez-qulqların jóneltiriwi hám qadaǵalaw ete alıwı, sonıń menen birge social xulqni basqarıwda qatnasıw eta alıwı, yaǵnıy basqa adamlarǵa talap qoya biliwi hám ulaming minez-qulqların bahalay alıwı ushın bul talaplardı hám de olar menen baylanıslı qıyallardı hár bir insan sanasına sıńırıw. Áyne sol ekinshi wazıypa insanda shaxstıń tiyisli ıqtıqat, ruwxıy uqıplar, histuyg'ular, ádetler, turaqlı etikalıq sapalami qáliplestiriwden ibarat bolǵan etikalıq tárbiya arqalı sheshiledi. Ol yamasa bul jámiyette ruwxıy -etikalıq tárbiya procesiniń mazmunı onıń maqsetleri menen belgilenedi. Bul maqsetler social munasábetler xarakteristikası menen belgilenedi. Oqıwshılarda ruwxıy -etikalıq tárbiyanı qáliplestiriw ulaming ruwxıy dúnyasın, sanasına, etikalıq sezimlerin, jeke sapaları hám xulqini tárbiyalaw hám de rawajlandırıwdı talap etedi. Oqıwshılami etikalıq tárbiyalawdıń tiykarǵı wazıypalarına tómendegiler kiredi:
1) oqıwshılarda etikalıq sezim-sezimler hám minez-qulıqlami tárbiyalaw ;
2) qulıq mádeniyatı hám unamlı sezim-sezimlami tárbiyalaw ;
3) etikalıq minez-qulıq. ko'mkmalarini qáliplestiriw.
Ruwxıy -etikalıq tárbiyanıń tiykarǵı principlerıge tómendegiler kiredi: ruwxıyaxloqiy tárbiyanıń málim maqsetke qaratılǵanlıǵı ; tálim-tárbiya jumisına oqıwshı shaxsın húrmet etken halda jantasıw ; ruwxıy -etikalıq tárbiyanı turmıs hám ámeliyat menen baylanıstırıp aparıw ; oqıwshılaming aktivligi; jámáátte tárbiyalaw tárbiyalıq jumıstıń sistemalılıǵı hám izbe-izligi; tárbiyalıq jumıstıń tásirliligi; shańaraq, tálim shólkemi, mámleket hám mámleketlik emes shólkemler hám de úlkenler tárbiyalıq tásiriniń birligi; oqıwshı daǵı unamlı sapalarǵa súyeniw; oqıwshı shaxsın hár tárepleme rawajlandırıwdı názerde tutıw. Tárbiyanıń zamanagóy principlerı - tárbiyashi hám tárbiyalaniwshi ortasında subyekt-subyekt munasábetlarinmg ornatılıwı, dialog kózqarasına muwapıq tárzde sonday juwmaqqa kelindiki, ruwxıy -etikalıq tárbiyanıń tabıslı bolıwı ushın psixik processlerge (inotivasiya, ańǵarıw, interiorizasiya hám basqalar ) sırtqı tásirinler ishki, individual -jekege organikalıq hám bekkem aylanatuǵın pedagogikalıq shárt-sharayatlami jaratıw zárúr. Ruwxıy -etikalıq tárbiya metodları. Ruwxıy -etikalıq tárbiyada túrli metod hám usıllardan paydalanıw zárúrli áhmiyetke iye. Ruwxıyaxloqiy tárbiya metodları degende, oqıwshılardıń etikalıq oyda sawlelendiriw hám bilimlami iyelep alıwǵa, olarda materiallıq qulıq hám unamlı munasábetlami, shaxstıń etikalıq histuyg'ulari hám sapaların tárbiyalawǵa qaratılǵan iskerlik usılları jıyındısı bolıp tabıladı. Ruwxıyaxloqiy tárbiya metodların shártli túrde tómendegishe klassifikaciya etiw múmkin:Ruwxıy -etikalıq sananı qáliplestiriw metodları : gúrriń, túsindiriw, etik sáwbet, anıqlama beriw, násiyxat, o'git, kórsetpe, úlgi hám basqalar. Ruwxıy -etikalıq qulıq-atvomi qáliplestiriw metodları : shınıǵıw, úyretiw, pedagogikalıq talap, tárbiyalaytuǵın jaǵday, tapsırma hám hakozolar. Ruwxıy -etikalıq motivasiyani payda etiwge tiyislimetodlar : xoshametlew, jarıs, eskertiw beriw sıyaqlılar.