Insan máplerin mámleketimiz iskerliginiń oray'na alıp shıǵıw ideyası


Download 25.19 Kb.
bet6/8
Sana03.02.2023
Hajmi25.19 Kb.
#1152687
1   2   3   4   5   6   7   8
Bog'liq
8 klass huqiq kubok

* Abu Nasr Farabiy
63. Farabiy Ádil jámiyettiń neshe tiykarǵı jolların bayanlap bergen ? * 5 ( Bilimli (12 ózgeshelikti ózinde sáwlelendirgen) mámleket basshısı hám mámleket aǵzalarınıń baslıǵı;  Nızam-qaǵıydalarınıń bar ekenligi hám olarǵa mámleket basshılarınıń, barlıq puqaralardıń boysınıwı;  Ilim hám pánniń rawajlanıwı;  Jaqsı ádep-ikramlılıq hám minez-qulıqtiń insanlarda qálipleskenligi;  Mámleket urıs hám basqınshılıqlarǵa qarsı bolıwı, mámlekette tınıshlıq, paraxatshılıqtıń ornatılıw)
64. kámil puqaralardan, yaǵnıy úzliksiz baylanısta bolǵan hám de ádep-ikramlılıq, huqıqıy hám siyasiy mádeniyatqa iye adamlardan ibarat jámiyet. Ne dep ataladi ? *Puqaraliq ja’miyet
65. Ózbekstanda puqaralıq jámiyettiń neshe belgisi bar: 11 (1. Siyasiy partiyalar hám social-siyasiy háreketler. 2. Jámiyetlik shólkemler. 3. Mámleketlik emes, kommerciyalıq emes shólkemler. 4. Bilimlendiriw mákemeleri. 5. Diniy shólkemler. 6. Miliy mádeniy oraylar. 7. Jámiyetshiliktiń pikirin úyreniw shólkemleri. 8. Shańaraq hám onıń máplerin gózlewshi arnawlı shólkemler. 9. Puqaralardıń ózinózi basqarıw organları. 10. Ǵalaba xabar quralları. 11. Demokratiyalıq saylaw sisteması.)
66. 2018-jıl 1-iyul halatı boyınsha, mámleketimizde ádillik ministrliginiń dizimnen ótken puqaralıq jámiyetlik institutlar sanı qansha ? * 9,478
67. Ádillik – aqırette qutqaradı, dunyada baxıttıń bası. * Ali ibn Abu Tolib
68. Mámlekettiń huqıqqa bolǵan qatnasına qaray neshege bo’linedi ? * 2 (Etatikalıq; Huqıqıy mámleket.)
69. Huqıqtıń ústemligi hám de sud erkinligi támiyinlenetuǵın, insan huqıqları hám erkinlikleri kepillenetuǵın, mámleket hákimiyatı tolıq erkli bolıwı baǵdarı tiykarında ámelge asırılatuǵın demokratiyalıq mámleket. Ne dep ataladi? * Huqiqiy ma’mleket
70. Ózbekstan Respublikasınıń puqaraları jámiyet hám mámleket islerin basqarıwda tikkeley hám de wákilleri arqalı qatnasıw huqıqına iye. Bunday qatnasıw ózin-ózi basqarıw, referendumlar ótkeriw hám mámleket organların demokratiyalıq tárizde shólkemlestiriw jolı menen ámelge asırıladı.
Download 25.19 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7   8




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling