K. Sultanovti ken oqiwshilar jámiyetshiligine idcya-tematikasi hám kórkem ózgesheligi menen de jaqınnan tanıtqan shigarmalariniń biri «Aq dárya» romani

K.Sultanovti ken oqiwshilar jámiyetshiligine idcya-tematikasi hám kórkem ózgesheligi menen de jaqınnan tanıtqan shigarmalariniń biri «Aq dárya» romani.
Bul romanda tiykarinan bir awil adamlariniń uris dáwirindegi pidákerlik miynetleri súwretlenedi. Ondaģi qaharmanlardi bir-birinen 38

joqari yamasa tómen qoyıwġa bolmaydı. Romandaġi Jámiyla, Jumabay, Qaliyla, Tilemis Saburov, Ajar, Máteke báride óz isinin mamani. Olardiń maqseti bir-olda bolsa teńizden mol baliq awlap, frontqa jaqınnan járdem beriw hám sol arqalı jeńisti tezletiw. Sonıń ushın, olar Sawashtagilardiń xizmeti bizden on ese awir-ġoy, biz nesine miynetten qashamiz»-deydi.
Romandaġı hárbir adamniń xarakteri menen is-háreketleri oģada ise-nimli súwretlengen.
Romandaġi barliq waqıyalar Jámiylaniń átirapinda sóz boladi. Jaziw-shi Jámiyla obrazi arqali uris dáwirinde hárqanday qıyınshiliqlarga shidam bergen miynette márt, hadal, óz erine opadar, haq sózli, miyirman hayal-qizlarimizdiń jarqın kelbetin súwretlegen.
Jumabay obrazi arqali óz isine puqta, kem sózli, hadal hám miy-netkesh insanniń kelbeti jasaladı. Ol Jámiyla menen baliq awlap júrip, bólingen muzda birneshe kún qalip qoyġanda da, oġan qiyanet etiwdi oylamaydı. Ol dosti Saparģa sadiq. Sapardi óldi degen xabardi esitiwden Jámiylaga úyleniwge bolar edi. Lekin, óniń adamgershilik ar-namisi bu-gan jol qoymaydı. Sapar fronttan kelgennen soń ósek sózge ergende de oģan túsindirip otirmaydi. Ol frontqa ketip, uris maydaninda qaza boladi.
Jaziwshiniń «Aqdárya» romanin oqiganda ondagi hárbir qahar-manniñ obrazi hám is-háreketleri yadta qaladi. Sebebi, jaziwshi sol dáwirdegi xalqımızdın pidákerlik miynetlerine qosa bay úrp-ádet dástúr-lerin,bir-birine bolġan dosliq hám mchribanliq qatnaslarin sheber hám iscnimli súwretley alġan. Jaziwshi bul shiģarmasi ushin Respublikaliq Berdaq atındaģı mámleketlik siyliqti alıwġa miyasar boldi.
Tuwisqan xalıqlar ádebiyatinda Aybek «Nawayı» romaninda Nawayi obrazin, A.Yakubov «Uligbck gáziynesi» romaninda Uligbek obrazin, M.Áwezov 《Abay joli» romaninda Abay obrazin, B.Seytaqov «Maq-timquli» romaninda Maqtimquli obrazin, qaraqalpaq ádebiyatında O.Bekbawlov «Beruniy» romaninda Beruniy obrazin dóretken bolsa, jazıwshi K.Sultanov 《Ájiniyaz» (birinshi kitap) romaninda birinshilerden bolip qaraqalpaq ádebiyatinda klassik shayirlarimizdin biri Ajiniyaz Qosibay uliniń obrazin dóretedi. Jaziwshi bul romaninda Ájiniyazdin jaslıq jillarin sáwlelendirgen. Romanniń basinda on tórt jasar Ájiniyaz ózinin qatar-qurbilarina dáslepki jazġan qosiqlarin oqip beredi. Bul qosiqlar ele qam, pispegen boliwina qaramastan, qarapayim xaliqtińkún-kórisin, jasaw jaġdayin sáwlelendirgenlikten kópshilikke unamli tásir
Ckaниpовано c CamScanner

jasaydi. Awildiń eresek adamlari da jas shayirga úlken húrmet hám isenim menen qaraydi. Romanda Ájiniyaz obraziniń qáliplesiwi hám clc de tereń ashiliwinda Esengeldi, Ernazar, Tawmurat, Ázbergen, Qabil, Ásenbay, Pirim, Turim, Erejep tentek h.t.b. birqansha tariyxiy qahar-manlardiń is-háreketleri sheber qollaniladi.
Jaziwshi Esengeldi obrazin tabisli dóretedi. Ol bir waqitlari biy bol-ģan adam. Házir qartaysa da xaliqqa duris jol-joba berip awil ara-sindaġi hárqanday ala awizliqlardiń aldin aliwga háreket ctedi. Ájiniyaz óz pikirlerin hám keleshektegi ármanların Esengeldige aytip oylasqanda Xiywaga barip medresede oqiwi kerekligin másláhát ctedi. Xiywa Áji-niyazdiń sana-seziminiń ósiwine hám dúnya taniminiń keńeyiwine úlken jol ashadi. Ol bul jerde bilim aliw menen birge xaliqtin turmIs jaġdayi mencn jaqınnan tanisadı. Ol Xiywada alġan bilimleri tiykarinda tariyxiy, filosofiyaliq, didaktikaliq, ashiqliq temasindagi birneshe qosiq-larin dóretedi. Romanda shayir jasaġan tariyxiy dáwir waqiyalarin ashiwda Ájiniyazdiń hám túrkmen shayiri Maqtimquliniń qosiqlarinan da sheberlik penen paydalanġan.

СkaниpoBaHo c CamScanner