Logikaliq algebradag’i arifmetikaliq a’meller. Jegalkin qozg’alisi. (4s)
Logikaliq algebra nizamlari arqali a’piwayi pikirlerden quramali na’tiyjeler payda etiw mu’mkin.
Misali:
хy – bir waqitta х ha’m у ma’niske iye;
х(1-у) – х ma’niske iye ha’m у ma’niske iye emes;
(1-х)у – у ma’niske iye ha’m х ma’niske iye emes;
(1-х)(1-у) – х ha’m у ma’niske iye emes.
Bul, Shreder ha’m Poretskiydin logikaliq algebrasina su’yenip, rus alimi I. I. Jegalkin (1869-1947) logic a’mellerdi to’mendegishe aniqladi: 1) 0+0=0; 0+1=1; 1+0=1; 1+1=0; 2) 0 0=0; 0 1=1 0=0; 1 1=1... Logik qosiw ha’m ko’beytiw a’melinen а+а=0 ва а а=а kelip shig’adi.
Logikaliq a’mellerdin’ ko’rinisi Jegalkin sistemasinda to’mendegishe:
; ; ; ;
Do'stlaringiz bilan baham: |