Makroekonomika

QARAQALPAQ MAMLEKETLIK UNIVERSITETI
“ EKONOMIKA” fakulteti
“Finans ha’m finansliq texnologiyalari” ta’lim bag’dari

“MAKROEKONOMIKA” pa’ninen

<< O’z betinshe jumis>>
Tema: ” O’zbekstan Respublikasi byudjet daramatlari analizi”

Orinlag’an: Jollibaev Atabek

Qabillag’an: Karajanova Roza
Joba :

1) Mámleket byudjeti dáramatların ekonomikalıq mánisi hám áhmiyeti.

2) Mámleket byudjeti dáramatların asırıwdıń shólkemlestirilgen - ekonomikalıq hám huqıqıy tiykarları.

3) Mámleket byudjeti dáramatları qáliplestiriwde salıqlar úlesi analizi.

4) Mámleket byudjeti dáramatların asırıwda jáhán ámeliyatınan paydalanıw máseleleri.

Byudjet dáramatları ma’mleketti oraylastırılǵan finanslıq resurslariniń

bir bólegi bolıp, mámleket funkciyaların orınlaw ushın za’ru’r bolıp tabıladı. Olar pul qarjları fondlarin qaliplestiriw processinde payda bolatuǵın ekonomikalıq
(finanslıq ) munasa’betlerin ózinde bildiredi hám tu’rli dárejedegi húkimet shólkemleriniń iqtiyarina kelip túsedi. Belgilengenlerdi inabatqa alǵan halda oǵan byudjet dáramatlarinin’ mánisi-mazmunın an’latiwshı to’mendegi tariyplerdi beriw múmkin: pul qarjları fondlarini qáliplestiriw proceside byudjetke keliwshi ekonomikalıq (finanslıq ) munasábetlerdi ózinde bildiretuǵın, húkimet shólkemleriniń túrli dárejeleri iqtiyarina kelip túsetuǵın, mámlekettiń funkciyaların orınlaw ushın za’ru’r bolǵan mámleket oraylastırılǵan finanslıq resurslariniń bir bólegi byudjet dáramatları dep ataladı.
Mámleketlerdiń mámleket dúzilisine baylanıslı túrde byudjet dáramatları
tómendegishe parıq etedi:
1. oraylıq (mámleket) byudjet (i) dáramatları ;
2. unitar (birden-bir) mámleketlerdegi jergilikli byudjetler dáramatları.
Federativ (birlespeshilik) dúzılıw (i) ga iye bolǵan mámleketlerde byudjet
dáramatlarınıń bul eki kórinisi federatsiya aǵzaları byudjetlerinińdáramatları menen toldırıladı.Byudjet dáramatları mámleket dáramatlarına salıstırǵanda az darejedegi
túsinik bolıp tabıladı. Sebebi mámleket dáramatları hákimiyattıń barlıq dárejedegi byudjetleriniń finanslıq qarjları menen birgelikte taǵı óziniń quramına mámlekettiń byudjetten tısqarı fondları hám mámleket sektorına tiyisli bolǵan basqa resursların da óz ishine aladı.Byudjet dáramatlarınıń tiykarǵı materiallıq deregi milliy dáramat bolıp tabıladı. Eger mámlekettiń finanslıq mútajliklerin qandırıw ushın milliy dáramat jetkilikli
bolmasa, mámleket bunday mútajlikti qandırıwǵa milliy baylıqtı qosıwı múmkin. Bul jerde milliy baylıq delingende málim bir dáwirde jámiettiiń iqtiyarinda bolǵan, házirgi hám ótken áwladtıń miynetleri ornına jaratılǵan materiallıq bayliqlar hám de keńeytirilgen tákirar islep shıǵarıw procesine tartılǵan tábiyiy resurslar kompleksi názerde tutilg'an.
Milliy dáramattı mámleket iqtiyarina ótkeriw túrli metodlar járdeminde ámelge asıriladı. Salıqlar, mámleket krediti hám pul emissiyasi mámleket hákimiyatı shólkemleri tárepinen milliy dáramattı qayta bólistiriw hám byudjet dáramatların qáliplestiriw ushın paydalanılıp atırǵan metodlardıń tiykarg’ilari bolıp esaplanadı. Bul metodlar ortasındaǵı koefficient mámleketler hám dáwirler boyınsha túrlishe bolıp, mámlekettegi ekonomikalıq jaǵday, sociallıq-ekonomikalıq hám basqa qarama-qarsılıqlardıń kúshlilik dárejesi, mámlekettiń finansliq siyasatı hám finanslıq jaǵdayı menen belgilenedi. Milliy dáramattı qayta bólistiriwdiń tiykarǵı metodı salıqilar esaplanadı. Olar járdeminde byudjet dáramatlarınıń tiykarǵı úlesi támiyinlenedi. Túrli mámleketler oraylıq byudjetlerinıń dáramatlarında salıq tusimleri derlik 90% in quraydı. Federatsiya aǵzaları hám jergilikli byudjetler dáramatlarında salıqilardin’ úlesi salıstırǵanda tómenlew bolıp tabıladı. Bul byudjetler biriktirilgen (tiyisli byudjetlerdiń óz dáramatları ) hám tártipke keltiriwine (byudjet sistemasınıń joqarı buwınınan tómen buwınına beriletug’in dáramatlar ) dáramatlar esabınan qáliplestiredi. Óziniń finanslıq áhmiyetine kóre mámleket kreditleri de byudjet dáramatları esaplanadı. Kelesi jıl ushın byudjet duzilgen waqıtta byudjet defitsiti ámeldegi bolsa (payda bolsa ), mámleket áne sol metoddan paydalanadı. Mámleket mámlekette finanslıq jaǵdaydıń quramalılasıwı hám byudjet defitsiti kóleminiń asıwına muwapiq túrde mámleket kreditine shaqırıq etedi. Bunday kreditlerdi alıwdıń eki jolı ámeldegi:
1) mámleket atınan qımbatlı qaǵazlar shıǵarıw jolı menen fizikalıq hám yuridikalıq shaxslardan mámleket qarızların alıw ;
2) Oraylıq bank hám basqa kredit shólkemlerinen alınǵan kreditler.
Mámleket kredit operatsiyaları kóleminiń asıwı mámleket qarızınıń asıwına
alıp keledi. Óz gezeginde, mámleket qarızları salıqlar menen bekkem baylanıslı. Onı úziw (qaytarıw ) hám procentlerin to'lewge tiykarlanıp, salıq tólewleri yamasa mámlekettiń jańa kredit operaciyalari esabınan ámelge asıriladı. Mámleket byudjetiniń dáramatları mámleket jalpı ishki (milliy) ónimin bólistiriw hám qayta bólistiriw ulıwma procesiniń elementlerinen biri bolıp, olar aralıq (tranzit) xarakterge iye. Olar yuridikalıq hám fizikalıq shaxslarǵa tiyisli bolǵan dara-matlar hám fondlardıń bir bólegin byudjetke ótkeriliwi nátiyjesinde payda boladı. Byudjet dáramatlarınıń materiallıq -buyımlasqan mazmunın mámlekettiń iqtiyarina barıp túsken pul qarjları quraydı. Bul finanslıq (byudjet) kategoriyaning payda bolıw forması byudjetke barıp tusiwshi túrli salıqlar, tólewler, jıynawlar, bajlar hám ajıratılǵan qarjılardan ibarat. Muǵdarlıq tárepten Mámleket byudjetiniń dáramatları jaratılǵan (islep shıǵarılǵan ) jalpı ishki (milliy) ónimde (milliy dáramatda ) mámlekettiń úlesin kórsetedi. Olardıń absolyut kólemi hám úlesi mámlekettiń jalpı ishki (milliy) ónimi (milliy tabısı ) dıń ulıwma kólemi, ol yamasa bul dáwirde mámlekettiń aldında turǵan siyasiy, ekonomikalıq, social, qorǵaw hám basqa wazıypalar menen belgilenedi. Áne usılarǵa muwapıq túrde Mámleket byudjetinde aqshalardı koncentraciya qılıw (toplaw, jıynaw ) muǵdarı hám olardı o’ndiriwdin’ forma hám metodları anıqlanadi.
Byudjet dáramatların qáliplestiriw procesiniń tómendegi principlerge
tıykarlanıwı maqsetke muwapıq bolıp tabıladı:
- salıqlardıń byudjetke alınıwı mámleket milliy baylıǵı dárekleriniń
tawısıwına alıp kelmewi kerek;
- salıqlar olardı tólewshiler ortasında teń (ádalatlı ) bólistiriliwi kerek;
- salıqlardıń óndiriwshiler aylanba fondlari kólemine tásirkórsetpesligi;
- salıqlardıń sap dáramatqa salıstırǵanda esaplanıwı ;
- mámleket ushın salıqlardıń undirilishi ılajı bolǵanınsha arzanlaw bolıwı kerek;
- salıqlardıń undirilish procesi menshikli sektordı siqib shıǵarmasligi kerek;
- sub'ektlerdiń ǵárezsiz iskerlik kórsetiwine ámel etiw (sharayat
jaratıw ). Bunıń mánisi sonnan ibarat, sub'ektlerge tiyisli bolǵan aqshalar bir bóleginiń Mámleket byudjetine alınıwı olardıń ǵárezsiz
rawajlanıwına unamsız tásir kórsetpesligi kerek. Bul shegaradan asıp ketiw sub'ektlerdiń ǵárezsizligin joytıwǵa, sawdanıń toqtap qalıwına uchrash hallarınıń vujudgakelishiga, ishki rezervlerdi izlep tabıwǵa hám óndiristiń ósiw pátlerin támiyinlewge umtılıw susayadi, xufyona ekonomikanıń rawajlanıwına alıp keledi;
- sub'ektlerdiń minez-qulqı hám umtılıwına baylanıslı bolmaǵan halda payda bolǵan dáramatlardıń tolıq yamasa bólekan byudjetke alınıwı. Málim bir ǵárejetlerdi ámelge asırmastán turıp alınǵan barlıq dáramatlar sub'ektlerdiń ixtiyoriga qaldırilmasdan mámlekettiń ixtiyoriga ótiwi kerek. Bul principtiń tásiri astına sub'ektler administraciyasınıń nadurıs, nızamǵa qarsı háreketi (mısalı, mámleket standartların buzıw hám basqalar ) nátiyjesinde alınǵan dáramatlar da kiritilmog'i kerek;
- islep shıǵarıwdı keńeytiw hám basqa maqsetler ushın
kárxananıń joybarlastırılǵan mútajliginen artqan summalardı byudjetke alıw. Bul princip mámleket byudjeti dáramatların mámleket kárxanalarınıń qarjları esabınan shólkemlestiriwde qollanılıwı múmkin. Ol mámleket kárxanalarınıń finanslıq jaǵdayın tártipke saladı hám bir waqtıniń ózinde social mútajliklerdi qandırıwda mámlekettiń máplerin támiyinleydi;
- byudjet mexanizminiń xoshametlentiretuǵın tásirin támiyinlew. Sub'ektler
iqtiyarinan aqshalardıń byudjetke alınıwı olardıń nátiyjeli iskerlik
kórsetiwin xoshametlewi kerek. Bul erda qoyılǵan wazıypa tek ǵana Mámleket byudjeti dáramatların muǵdarlıq tárepten támiyinlew emes, bálki sol arqalı kárxanada iskerlik kórsetip atırǵan miynet jámáátleriniń máplerine, olar iskerliginiń sapa kórsetkishlerine tólewlerdiń tásirliligin kúsheytiw bolıp tabıladı;
- byudjet dáramatların qáliplestiriwde úlesli qatnasıw. Bul princip xalıq qarjları esabınan byudjet dáramatların qáliplestiriwde qollanilib, onıń nátiyjesinde xalıq dáramatlarınıń bir bólegi olar alǵan dáramatlarınıń dárejesine baylanıslı túrde byudjetke ótkeriledi. Mámleket byudjetiniń dáramatları ózleriniń dárekleri, sociallıq-ekonomikalıq xarakteri, múlkshilik forması, salıq hám tólewlerdiń túri, aqshalardıń túsiw forması hám olardı byudjetke undirish metodlarına muwapıq klassifikatsiya etiliwi múmkin. Salıqlar májburiy pullıq tólewdi ańlatpa etiwshi pul munasábetlerin bildirip, bul munasábetler salıq tólewshiler (yuridikalıq hám fizikalıq shaxslar ) menen salıqtı óz múlkine aylantıriwshı sub'ekt retinde mámleket ortasında júz boladı. Kárxana hám shólkemler tavar ónimlerin islep shıǵarganida hám satqanında, xalıqqa túrli xızmetlerdi kórsetkeninde, jumıslar atqarganida yamasa bazarlarda aldı -sotdi etkende de pul tólewlerin ámelge asıradı. Lekin bul munasábetlerdiń hámmesi de salıq munasábeti bola almaydı. Salıq munasábetinde mámleket mámlekette jaratılǵan jalpı ishki ónim ma`nisin bólistiriw hám qayta bólistiriw jolı menen májbúran mámleket byudjetine aqsha toplaw procesin ámelge asıradı.
Salıqlardıń ayriqsha belgileri ámeldegi bolıp, olar tómendegiler bolıp tabıladı:
• májburiylik;
• ǵáziyne toplaw ;
• qatańlıq hám turaqlılıq ;
• anıq salıq tólewshi ushın ekvivalentsizlik
.
Tómende biz Ózbekstan Respublikası Mámleket byudjeti dáramatları
quramınıń aqırǵı úsh jıllıq, yaǵnıy 2010 -2012 jıllardaǵı kórsetkishlerin
kóriwimiz múmkin.
Salıqlar mámleket byudjetine hám mámleket pul fondlariga kelip túsetuǵın,
májburiy xarakterge iye bolǵan pul munasábetleri bolıp tabıladı. Sonday-aq, salıqlar ekonomikalıq kategoriya bolǵanlıǵı ushın bazar ekonomikası munasábetleri, sonday-aq, finanslıq munasábetler quramına kiredi. Bazar ekonomikası erkin ekonomika bolıp tabıladı, yaǵnıy hár bir huqıqıy shaxs, isbilermen óz tavarına erkin baha belgilewi, ónim jetkizip beretuǵındı qálegen tabıwı hám ózi qarıydardı tawıp, oǵan ónimin satıw huqıqına iye. Sonin’ ushın mámleket olar dáramatlarınıń bir bólegin bo’leklep, byudjetke ápiwayı ajıratılǵan qarjı retinde alalmaydi. Salıq formasında dáramatlardı o’ndiriw ushın nızam shıǵarıwshı organ (Oliy Majlis) tıń sheshimi zárúr, yaǵnıy nızamlı tiykarda o’ndiriletug’in tólem byudjetke ótedi. Erkin ekonomika sharayatında salıqlar da erkin, ashıq, anıq boladı, demokratiyalıq tólemge aylanadı.