Muqeddes kitab Padishahlar birinchi qisim 11 padishahlar


Download 0.59 Mb.
Pdf просмотр
bet6/7
Sana09.06.2018
Hajmi0.59 Mb.
1   2   3   4   5   6   7

PADISHAHLAR  1-qisim 

38

12



 

Zimri shundaq qilip, Xudawende Yéhu peyghemberning wasitisi bilen 

Bashagha qarshi éytqan sözige muwapiq Bashaning pütün xanidanini yoqatti. 

 

13



 

Basha bilen uning oghli Éla her gunah qilip Israilni azdurup, inawetsiz ishliri 

bilen Israilning Tengrisi Xudawendining ghezipini keltürgen üchün shundaq 

boldi. 


 

14

 



Élaning bashqa ishliri we qilghinining hemmisi Israil padishahlirining 

tarix kitablirida pütülgendur. 

 

Israilning padishahi Zimri

15

 



Yehuda padishahi Asaning seltenitining yigirme yettinchi yilida Zimri 

Tirzada yette kün seltenet qildi. Xelq filistiniylerge tewe bolghan Gibetonni 

qorshap turdi. 

 

16



 

Qorshap turghan xelq: «Zimri xiyanet qilip, padishahni hem 

öltürdi» dep anglighanda Israilning hemmisi u kün leshkergahta qoshunning 

serdari Omrini Israilning üstige padishah qildi. 

 

17

 



Andin Omri bilen Israilning 

hemmisi Gibetondin chiqip, Tirzani qorshidi. 

 

18

 



Lékin Zimri sheherning 

élin’ghinini körgende padishahliq ordining qorghinigha kirip, ordini öz üstide 

köydürüp öldi. 

 

19



 

U özi gunah qilip, Xudawendining neziride yaman bolghinini 

qilip, Yerobiamning yolida yürüp, shu özi Israilni azdurup gunah qilghandek ish 

qilghini üchün shundaq boldi. 

 

20

 



Zimrining bashqa ishliri we qilghan xiyaniti toghrisida Israil padishahlirining 

tarix kitablirida pütülgendur. 

 

Israilning padishahi Omri

21

 



Shu chaghlarda Israilning xelqi ikkige bölünüp, ularning yérimi Ginatning 

oghli Tibnigha egiship, uni padishah qilghili turdi, lékin yérimi Omrigha egeshti. 

 

22

 



Herqandaq bolsa, Omrigha egeshken xelq Ginatning oghli Tibnigha egeshken 

xelqtin küchlük boldi. Tibni ölüp ketkendin kéyin Omri padishah boldi. 

 

23

 



Yehuda padishahi Asaning seltenitining ottuz birinchi yilida Omri Israilgha 

padishah bolup, on ikki yil seltenet qildi. Tirzada alte yil olturup seltenet qildi. 

 

24

 



U özi Samirdin Samariye téghini ikki talant kümüshke élip, shu taghda bir 

sheherni bina qilip, uni taghning igisi Samirning étida Samariye dep atidi. 

 

25

 



Lékin 

Omri Xudawendining neziride yaman bolghinini qilip, uningdin ilgiri bolghan 

hemmisidin oshuqraq yamanliqni qilip, 

 

26



 

Nebatning oghli Yerobiamning 

hemme yollirida yürüp, shu özi gunah qilip Israilni Xudaning ghezipini keltürgili 

inawetsiz ishlarni qilghili azdurghandek gunah qilip ish qilatti. 

 

27

 



Omrining qilghan bashqa ishliri bilen zorluqi toghrisida Israil padishahlirining 

tarix kitablirida pütülgendur. 

 

28

 



Omri öz ata-bowilirining arisida rahet tépip, 

Samariyede depne qilindi. Andin uning oghli Axab ornida padishah boldi. 

 


 39 

PADISHAHLAR  1-qisim

Israilning padishahi Axab Izabelni xotunluqqa alidu

29

 



Yehuda padishahi Asaning seltenitining ottuz sekkizinchi yilida Omrining 

oghli Axab Israilgha padishah boldi. Omrining oghli Axab Samariyede yigirme 

ikki yil Israilning üstide seltenet qildi. 

 

30



 

Emma Omrining oghli Axab uning 

ilgiridin bolghan hemmisidin Xudawendining neziride oshuqraq yamanliq 

qildi. 


 

31

 



Nebatning oghli Yerobiamning gunahlirida yürgini bilen toxtimay

belki sidoniylarning padishahi Etbaalning qizi Izabelni xotunluqqa élip, Baal 

dégen butqa ibadet qilip bash égip, 

 

32



 

özi Samariyede yasighan Baal butxanisida 

Baalgha bir qurban’gahni yasidi. 

 

33



 

Axab hem Ashire butlar yasitip qoydi. Axab 

shundaq qilip, uningdin ilgiri ötken Israilning hemme padishahliridin Israilning 

Tengrisi Xudawendining ghezipini keltüridighan oshuqraq yamanliq qildi. 

 

34

 



Uning künliride beytellik Xiyel Yérixoni yene yasap qoydi. Lékin Xudawende 

Nunning oghli Yeshuaning wasitisi bilen éytqan sözige muwapiq u özi ulini 

salghanda uning tunji oghli Abiram öldi we derwazilarni salghanda uning kichik 

oghli Segub öldi. 

 

Éliya peyghember Kirit jilghisining boyida

17 


1

 

Giliyadtikilerdin bolghan tishbelik Éliya Axabqa éyttiki: «Men uning aldida 



turghan Israilning Tengrisi tirik Xudawende bilen qesem qilimenki, men 

buyrumisam, bu yillarda, xahi shebnem, xahi yamghur chüshmeydu». 

 

2

 



Andin 

Xudawendining sözi uninggha kélip éytti: 

 

3

 



«Mundin kétip, sherq teripige bérip, 

Iordanning u teripidiki Kirit jilghisining boyida özüngni yoshurghin. 

 

4

 



Éqinning 

suyidin ichkeysen. Mana quzghunlirigha sanga anda taam yetküzgili buyrudum» 

dédi. 

 

5



 

U kétip, Xudawende buyrughandek qilip, Iordanning u teripidiki Kirit 

jilghisigha bérip, anda olturdi. 

 

6



 

Quzghunlar her etigende nan bilen gösh élip, 

her axshamda nan bilen gösh yetküzetti. U özi jilghining suyidin ichetti. 

 

Éliya we Zerepettiki tul xotun

7

 

Lékin yurtta yamghur yaghmighini üchün bir waqittin kéyin jilghining suyi 



qurup qaldi. 

 

8



 

U waqit Xudawendining sözi uninggha kélip éytti: 

 

9

 



«Qopup, 

Sidondiki Zerepetke bérip olturghin. Mana andaki bir tul xotun’gha sanga 

perwish qilghili buyrudum» dédi. 

 

10



 

U qopup, Zerepetke bérip, sheherning 

derwazisigha kelgende mana anda bir tul xotun otun yighip turidu. U qichqirip 

uninggha: «Qachida manga ichkili kichikkina su élip kelgin» dédi. 

 

11

 



U su élip 

PADISHAHLAR  1-qisim 

40

kelgili barghinida uni qichqirip: «Manga hem bir parche nan alghach kelgin» 



dédi. 

 

12



 

Emma u éytti: «Tirik Tengring Xudawende bilen sanga qesem qilimenki, 

mende bir nanmu yoqtur. Emma xumrida aran bir changgal un bolup, kozida 

azghina yagh bar. Mana ikki tal otunni yighdim. Emdi bérip, özüm bilen 

oghlumgha nan étip, yep öleyli» dédi. 

 

13



 

Éliya uninggha éytti: «Qorqmay bérip, 

éytqiningdek qilghin. Lékin awwal manga bir kichik nan étip, élip kelgin andin 

özüng bilen oghlunggha nan etkin. 

 

14

 



Chünki Israilning Tengrisi Xudawende 

mundaq éytiduki: ‹ Xudawende yerge yamghur yaghduridighan kün’gichilik 

xumridiki un tügimey turup, kozidiki yagh kémeymeydu›» dédi. 

 

15



 

Shuni dése, 

u bérip Éliya éytqandek qildi. Shundaq qilsa, uning özi bilen Éliyagha we öz öy 

xelqige uzun waqitqiche yégülüki yétip turdi. 

 

16

 



Xudawende Éliyaning wasitisi 

bille éytqan sözige muwapiq xumridiki un tügimey, kozidiki yaghmu kémeymidi. 

 

17

 



Shu weqelerdin kéyin öyning igisi bolghan bu xotunning oghli késel boldi. 

Uning késili undaq qattiq boldiki, uningda nepes qalmidi. 

 

18

 



Xotun Éliyagha éytti: 

«Ey Xudaning adimi, sen bilen néme ishim bar? Gunahlirim yad qilip, oghlumning 

ölmikige seweb bolup keldingmu?» dédi. 

 

19



 

Lékin u uninggha: «Oghlungni 

qolumgha bergin» dep uni uning quchiqidin élip, özi olturghan balixanigha 

élip chiqip, öz ornida qoyup, 

 

20

 



Xudawendige peryad qilip: «Ey Tengrim 

Xudawende, némishqa men uningkide méhman bolghan bu tul xotun’gha bala 

keltürüp, uning oghlini öltürdüng?» dep, 

 

21



 

uning üstige üch mertiwe sozulup 

yétip, Xudawendige peryad qilip: «Ey Tengrim Xudawende, bu balining jéni 

uning özige yene yénip kirsun» dep dua qildi. 

 

22

 



Xudawende Éliyaning duasini 

anglidi we balining jéni uninggha yénip kirgini bilen u özi tirilip qaldi. 

 

23

 



Éliya 

balini balixanidin élip chüshüp, öyge kirip anisigha tapshurup berdi. Tapshurup 

bérip, Éliya: «Mana oghlung tirildi» dep éytti. 

 

24



 

Xotun Éliyagha éytti: «Séning 

Xudaning adimi bolup, aghzingdiki söz Xudawendiningki bolup rast ikenlikini 

emdi bildim» dédi. 

 

Éliya we Baalning peyghemberler Karmel téghida

18 


1

 

Uzun waqit ötkende Xudawendining sözi üchinchi yilda Éliyagha 



kélip éyttiki: «Bérip, Axabning qéshigha kirgin, chünki men yer yüzige 

yamghur yaghdurmaqchi boldum». 

 

2

 



Éliya Axabning qéshigha kirgili chiqip 

ketti. Acharchiliq bolsa Samariyede qattiq idi. 

 

3

 



Axab ordisining üstide 

turghan Obadyani qichqardi. Obadya tola teqwadar bolup, Xudadin qorqatti. 

 

4

 



Izabel Xudawendining peyghemberlirini öltürüp yoqatqanda Obadya yüz 

peyghemberni élip, ellik-elliktin qilip, bir gharda yoshurup qoyup, nan bilen 



 41 

PADISHAHLAR  1-qisim

su ulargha yetküzetti. 

 

5

 



Axab Obadyagha éytti: «Yurtni kézip, hemme su bulaq 

bilen hemme jilghilargha bérip baqqin. At qéchirlarni tirik saqlighili anda ot 

tépilidumikin? Shuning bilen hemme ulaghlirimiz yoqalmisun» dédi. 

 

6



 

Ular öz 


arisida yurtni bölüp, herbirige özi kézidighan hessisini teyinlep, Axab öz yoli 

bilen bérip, Obadya bashqa terepke öz yoli bilen ketti. 

 

7

 



Obadya yolda kétip barghinida, mana Éliya uninggha uchraydu. U uni tonup

yüz töwen chüshüp: «Sen xojam Éliya emesmusen?» dep éytti. 

 

8

 



U uninggha 

éytti: «Men udurmen. Bérip, öz xojanggha: ‹ Mana Éliya keldi› dep éytqin». 

 

9

 



U uninggha éyttiki: «Néme gunah qildimki, men qulungni öltürgili Axabning 

qoligha tapshurghaysen. 

 

10

 



Öz Tengring tirik Xudawende bilen qesem qilimenki, 

xojam kishi ewetip, séni izdimigen héch taipe yaki memliket qalmidi. Lékin ular: 

‹ U munda yoq› dep éytsa, u memliket yaki taipidin: ‹ Uni tapmiduq› dep qesem 

qildurdi. 

 

11

 



Emdi sen buyrup: ‹ Bérip, xojanggha: «Mana Éliya keldi» dep éytqin› 

deysen. 


 

12

 



Men sendin ketkendin kéyin Xudawendining Rohi men bilmigen yerge 

séni élip barsa we men séning xewiringni Axabqa bergendin kéyin u séni tapmisa, 

u méni öltüridu. Men, qulung yash waqtimdin tartip Xudawendige teqwadar 

bolghan emesmu?

 

13

 



Izabel Xudawendining peyghemberlirini öltürginide qandaq 

qilghinimni sen xojamgha melum emesmu? Qandaqki, men Xudawendining 

peyghemberliridin yüzni elliktin-elliktin bir gharda yoshurup qoyup, ulargha 

nan bilen su yetküzüp bérettim. 

 

14

 



Emdi éytisenki: ‹ Bérip xojanggha: «Mana 

Éliya keldi» dep éytqin›. Undaq qilsam, méni öltüridu». 

 

15

 



Lékin Éliya: «Men 

huzurida turghan samawi qoshunlarning serdari bolghan tirik Xudawende bilen 

qesem qilimenki, men sheksiz bügün uning huzurigha barimen» dédi. 

 

16



 

Obadya bérip, Axabqa xewer berdi. U waqit Axab Éliyagha uchrighili bardi. 

 

17

 



Axab Éliyani körgende uninggha éytti: «Israilgha bala keltürgüchi sen 

emesmu?» dédi. 

 

18

 



U jawab berdiki: «Men Israilgha bala keltürmidim. Lékin 

sen bilen atangning öyi Xudawendining buyruqlirini tashlap, Baal dégen 

butlargha téwinip, Israilgha bala keltürdünglar. 

 

19



 

Emdi kishi ewetip, méning 

qéshimgha Karmel téghida hemme Israilni jem qilip, Izabelning dastixinidin 

taam yep Baalning töt yüz ellik bolghan peyghemberliri bilen Asheraning töt 

yüz peyghembirini yighdurghin» dédi. 

 

20



 

Axab beni-Israilning hemmisige kishi ewetip, peyghemberlerni Karmel téghigha 

yighdurdi. 

 

21



 

Éliya hemme xelqning aldida qopup, éyttiki: «Qachan’ghiche ikki 

teripige telmürüp turisiler? Xudawende Xuda bolsa, uninggha egishinglar. Lékin 

Baal Xuda bolsa, uninggha egishinglar» dédi. Emma xelq uninggha héch söz jawab 

bermidi. 

 

22



 

Éliya xelqqe éytti: «Men bolsam Xudawendining peyghemberliridin 

yalghuz qaldim, emma Baalning peyghemberliri töt yüz ellik kishidur. 

 

23



 

Emdi 


bizge ikki buqa bérilsun. Ular özige bir buqini ilghap, soyup parchilap ot yaqmay 

otunning üstide qoysun. Men yene bir buqini teyyar qilip, ot yaqmay otunning 



PADISHAHLAR  1-qisim 

42

üstige qoyay. 



 

24

 



Siler bolsanglar öz tengringlarning ismini qichqarghaysiler. 

Men bolsam, Xudawendining ismini qichqiray. Qaysi tengri ot bilen jawab 

berse, u Xuda bolsun» dédi. Hemme xelq: «Bu yaxshi söz» dep jawab berdi. 

 

25



 

Éliya Baalning peyghemberlirige éyttiki: «Siler tola bolghach awwal 

özünglar bir buqini ilghap, teyyar qilip ot yaqmay öz tengringlarning ismini 

qichqiringlar». 

 

26

 



Ular özige bérilgen buqini teyyar qilip, etigendin tartip 

chüshgiche Baalning ismini qichqirip: «Ey Baal, bizge jawab bergin!» dep turdi. 

Lékin xahi awaz anglanmay, xahi jawab bérilmidi. Ular toxtimay rastlan’ghan 

qurban’gahning chöriside sekrep yürdi. 

 

27

 



Chüsh waqit bolghanda Éliya ularni 

zangliq qilip éytti: «Ünlükrek qichqiringlar. U tengri emesmu? Lékin uning 

oylaydighan ishi barmikin ya bir terepke ketken ya seper qilarmikin? Eger 

uxlighan bolsa, oyghitilsa kérek» dédi. 

 

28

 



Ular téxi ünlükrek qichqirip, öz 

resmiyche qan aqqudeq özini qilich neyze bilen zeximlendüretti. 

 

29

 



Chüshtin 

kéyin ular peyghemberlik qilish haletke chüshüp, axsham qurbanliq 

waqtighiche shu halette qaldi. Lékin héch awaz anglanmay, xahi jawab kelmey, 

xahi ijabet qilghuchi melum bolmidi. 

 

30

 



Éliya hemme xelqqe: «Méning qéshimgha kélinglar» dep éytti. Hemme xelq 

uning qéshigha kelgende u özi Xudawendining yiqitilghan qurban’gahini 

onglap qoydi. 

 

31



 

Éliya özi, «Isming Israil bolsun» dep Xudawendining teripidin 

söz anglighan Yaqubning oghullirining qebililirining sanigha muwapiq on ikki 

tashni élip, 

 

32

 



shu tashlardin Xudawendining namida bir qurban’gahni yasap, 

u qurban’gahning chöriside ikki küre dan patqudek bir yerni kolidi. 

 

33

 



Andin 

kéyin otunni rastlap, buqini parchilap otunning üstige qoyup: 

 

34

 



«Töt soghini 

sugha toshturup, köydüridighan qurbanliq bilen otunning üstige tökünglar» 

dédi. «Yene bir mertiwe qilinglar» dése, ular shundaq qildi. U özi: «Üchinchi 

mertiwe qilinglar» dédi. Ular üchinchi mertiwe shundaq qilghanda, 

 

35

 



su 

qurban’gahning chöriside éqip ketti. Kolighan yerni hem su bilen toldurdi. 

 

36

 



Axshamliq qurbanliqining waqtida Éliya peyghember qopup, éytti: «Ey 

Xudawende Ibrahim, Ishaq we Yaqubning Xudayi, séning Israilda Xuda 

bolghining ashkara qilinip, men séning bendeng bolup, buning hemmisini 

séning buyruqung bilen qilghinim bu kün melum bolsun. 

 

37

 



Ey Xudawende, 

duayimni anglighin. Shuning bilen bu qowm séni Reb Xuda bilip, ularning 

köngüllirini yandurghuchi ikenlikingni melum qilsun» dédi. 

 

38



 

U waqit 


Xudawendining oti chüshüp, köydüridighan qurbanliq bilen otunni tash 

bilen topini köydürüp, qurban’gahning chörisidiki suni yaliwaldi. 

 

39

 



Xelqning 

hemmisi buni körgende yüz töwen yiqilip: «Xudawende Xudadur, Xudawende 

Xudadur» dep éytti. 

 

40



 

Lékin Éliya ulargha: «Baalning peyghemberlirini 

tutunglar. Héchbiri qutulmisun» dédi. Ular ularni tutqanda, Éliya ularni 

Qishon jilghisigha élip bérip, anda öltürdi. 

 


 43 

PADISHAHLAR  1-qisim

41

 



Éliya Axabqa éytti: «Qopup, taam yep-ichkin, chünki yamghurning awazini 

anglaymen». 

 

42

 



Axab qopup, yep-ichkili turdi. Emma Éliya Karmelning 

choqqisigha chiqip, yerge chüshüp, béshini tizlirining otturisida qoyup 

olturup, 

 

43



 

öz xizmetkarigha: «Sen chiqip, déngizning teripige qarighin» dédi. 

U chiqip, sepsélip béqip: «Héch nerse körünmeydu» dédi. «Yene bérip baqqin» 

dep yette mertiwe uninggha buyrudi. 

 

44

 



Yette mertiwe bérip kelgende: «Mana 

adem aliqinidek kichik bir bulut déngizdin chiqidu» dep éytti. Éliya uninggha: 

«Bérip, Axabqa: ‹ Harwini qaturup, töwen’ge chüshkin. Yamghur séni tosmisun› 

dep éytqin» dédi. 

 

45

 



Angghuche asman bulut bilen borandin tutulup, qattiq 

bir yamghur chüshti. Axab harwigha minip, Yizreelge ketti. 

 

46

 



Xudawendining 

qoli Éliyaning üstide bolghach u bélini baghlap, Axabning aldida Yizreelgiche 

yügürüp bardi. 

 

Éliya Xoréb téghida

19 

1

 



Lékin Axab Éliyaning hemme qilghini bilen hemme peyghemberlerni 

qilich bilen öltürginini Izabelge dep bergende, 

 

2

 



Izabel Éliyagha bir 

xewerchi ewetip, éytquzdiki: «Eger ete bu waqitqiche men sen bularning 

janlirigha qilghandek, séning jéninggha qilmisam, tengriler manga undaq 

qilsun, mundaq qilsun, belki buningdin ziyade qilsun» dédi. 

 

3

 



U buni bilgende 

öz jénini qutquzmaq üchün kétip, Yehudagha tewe zéminidiki Bershébagha 

bérip, anda öz xizmetkarini qoyup, 

 

4



 

özi chölge bir künlük yol méngip, anda 

bir archining tüwide olturup ölgili arzu qilip, éytti: «Ey Xudawende, emdi 

boldi. Öz jénimni alghin, chünki men ata-bowilirimdin ewzel emesmen» 

dédi. 

 

5



 

U bu archining tüwide uxlawatqanda, mana bir perishte uni tutup, 

uninggha: «Qopup, nan yégin» dep éytti. 

 

6



 

U qarisa, mana béshining yénida 

qiziq choghlarda pishurghan nan bilen bir koza su turidu. U yep-ichip, yene 

uxlighili yatti. 

 

7

 



Lékin 

Xudawendining perishtisi

 yene kélip, ikkinchi mertiwe 

uni tutup, uninggha: «Qopup, nan yégin. Bolmisa yolung sanga uzaq bolidu» 

dédi. 


 

8

 



U qopup, yep-ichip, shu taamdin tapqan quwwiti bilen qiriq kéche-

kündüz méngip, Xudaning téghi Xorébqa yétip bardi. 

 

9

 



U yerge kélip, bir ghargha kirip anda qondi. We mana Xudawendining 

sözi  uninggha kélip éytti: «Ey Éliya, munda néme qilisen?». 

 

10

 



U jawab berdiki: 

«Qoshunlarning Tengrisi Xudawende üchün gheyret qildim, Chünki beni-Israil 

séning ehdengni tashlap, qurban’gahliringni yiqitip peyghemberliringni qilich bilen 

öltürdi. Men yalghuz qaldim we méning jénimni hem alghili qestlep turidu» dédi. 

 

11

 



U uninggha éytti: «Chiqip, taghda toxtap, Xudawendining aldida turghin» dédi. 

We mana Xudawende ötüp ketti. Xudawendining aldida taghlarni sundurup, 



PADISHAHLAR  1-qisim 

44

qoram tashlarni parchilap, chéqidighan nahayiti qattiq bir boran chiqti. Lékin 



Xudawende boranda emes idi. Borandin kéyin bir zilzile weqe boldi. Lékin 

Xudawende zilzilide emes idi. 

 

12

 



Zilzilidin kéyin bir köyidighan ot chiqti. Lékin 

Xudawende otta emes idi. Ottin asta-asta chirqiraydighan bir awaz anglandi. 

 

13

 



Éliya shuni anglighanda yépinchisi bilen yüzini yépip, gharning aghzigha 

bérip tursa, mana bir awaz chiqip, uninggha: «Ey Éliya, munda néme qilisen?» 

dédi. 

 

14



 

U jawab berdiki: «Qoshunlarning Tengrisi Xudawende üchün gheyret 

qildim. Chünki beni-Israil séning ehdengni tashlap, qurban’gahliringni yiqitip, 

peyghemberliringni qilich bilen öltürdi. Men yalghuz qaldim we méning jénimni 

alghili qestlep turidu». 

 

15



 

Xudawende uninggha éytti: «Yénip kétip, Demeshqning chölige yolungni 

sélip, anda kelgende Xazaelni Arramning üstige padishah bolushqa mesihligin. 

 

16



 

Andin Nimshining oghli Yéhuni Israilning üstige padishah bolushqa mesihligin 

we öz ornungda peyghember bolushqa abel-méxolaliq Shafatning oghli Élishani 

mesihligin. 

 

17

 



Mundaq boliduki, Xazaelning qilichidin qutulghan kishini Yéhu 

öltüridu we Yéhuning qilichidin qutulghan kishini Élisha öltüridu

 

18

 



Lékin 

Israilda yette ming kishini, yeni Baalning aldida tiz pükmigen her tiz we uni 

söymigen her éghizni ayap qoyay» dédi. 

 

Élisha Éliyagha egishidu

19

 

U yerdin ketkende u Shafatning oghli Élisha bir yerde uchridi. U qosh 



heydep, on ikki jüp uyni aldigha sélip, özi on ikkinchi jüpni heydep turdi. Éliya 

ötüp kélip, uning üstige öz yépinchisini yapti. 

 

20

 



U özi uylarni tashlap, Éliyaning 

keynidin yügürüp, éytti: «Bérip, atam bilen anamni söygili méni qoyghin. Andin 

kélip, sanga egishey». U uninggha: «Bérip kelgin, chünki sanga néme qilghinimni 

bilisen» dédi. 

 

21

 



U uningdin yénip, bir jüp uyni élip soyup, uylarning jabduqini 

otun qilip, göshini pishurup xelqqe bérip qoysa, ular yédi. Andin u özi qopup, 

Éliyagha egiship, uning xizmitida boldi. 

 

Arramning padishahi Benhadad Samariyani qorshiwélidu

20 

1

 



Arramning padishahi Benhadad hemme qoshunini jem qilip, ottuz ikki 

padishahni özi bilen élip, at bilen harwilar alghach chiqip, Samariyeni 

qorshap qistap, 

 

2



 

sheherge elchiler kirgüzüp, Israilning padishahi Axabning 

qéshigha ewetip, uninggha: 

 

3



 

«Benhadad mundaq éytiduki: ‹ Séning kümüsh bilen 

altunung, séning hemmidin chirayliq xotunliring bilen baliliring méningkidur› 

dep éytquzdi». 

 

4

 



Israilning padishahi uninggha: «Ey xojam padishah, sen 

éytqandek men özüm bilen pütün barliqim séningkidur» dep jawab berdi. 

 

5

 



Lékin 
1   2   3   4   5   6   7


Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2019
ma'muriyatiga murojaat qiling