Sóylew aǵzaları

Sóylew aǵzaları.
11-shınıǵıw. Oqıń. Sózlerdegi seslerdi aytıwda qaysı sóylew aǵzaları qatnasatuǵınına kewil awdarıń. Búgin demalıs kúni. Shembilik. «Balalar úyi» niń dógereginde qumırsqaday qaynaǵan bala. Olardıń barlıǵı derlik jazdaǵıday jeńil kiyingen. Júzleri quwanıshqa bólengen. Hámmesiniń qolında bel ya shelek, jip ya nálshe. Bári de janlı hárekette, jumıssız qarap turǵan heshkim joq. Birewler shuqır qazsa, ekinshi birewler dárhal shuqırǵa qolındaǵı shelekten suw quymaqta. Talwas penen miynet etip júrgen balalardıń oynaqshıǵan kózlerinde quwanısh belgisi sáwlelenedi. (N. D.).

MAZMUNÍ.
1-sentyàbr — Ózbekstàn Respublikàsınıń ǵárezsizlik kúni.
Til — adamlardıń qarım-qatnas jasawınıń eń áhmiyetli quralı.
Fonetika, Grafika.
§1. Fonetika — til sesleri haqqındaǵı ilim.
§2. Sóylew aǵzaları.
§3. Grafika. Ses hám hárip. Álipbe.
§4. Dawıslı sesler hám olardıń túrleri.
§5. Erinlik hám eziwlik dawıslı sesler.
§6. Ashıq hám qısıq dawıslı sesler.
§7. Dawıssız sesler hám onıń túrleri.
§8. Únli hám únsiz dawıssız sesler.
§9. Ayırım dawıssız háriplerdiń jazılıwı.
§10. Birgelikli dawıssızlardıń jazılıwı.
§11. Buwın haqqında túsinik.
§12. Buwınnıń túrleri.
§13. Ashıq buwın.
§14. Tuyıq buwın.
§15. Qàmàw buwın.
§16. Sózlerdi ótkermelew.
§17. Orfoepiya haqqında túsinik.
§18. Orfografiya haqqında túsinik.
Fonetikadan ótilgenlerdi tákirarlaw.
Leksikologiya.
§19. Leksikologiya haqqında túsinik.
§20. Sóz hám onıń mánisi.
§21. Kóp mánili sózler.
§22. Sózlerdiń tuwra hám awıspalı mánisi.
§23. Sinonimler.
§24. Antonimler.
§25. Omonimler.
Leksikologiyadan ótilgenlerdi tákirarlaw.
Til ósiriw.
Sózdiń qurılısı.
§26. Sózlerdiń qurılısı haqqında túsinik.
§27. Túbir hám qosımtalar.
§28. Túbir hám sózdiń tiykarı.
§29. Qosımtalardıń túrleri.
§30. Sóz jasawshı qosımtalar hám olardıń túrleri.
§31. Sóz túrlewshi qosımtalar hám olardıń túrleri.
§32. Sóz qurılısındaǵı orın tártip.
§33. Kóplik jalǵaw.
§34. Tartım jalǵaw.
§35. Seplik jalǵaw.
§36. Betlik jalǵaw.
§37. Forma jasawshı qosımtalar.
Sóz jasalıw hám imla.
§38. Sóz jasaw usılları.
§39. Sóz jasawshı qosımtalardıń qosılıwı arqalı jasalıwı.
§40. Dórendi sózler.
§41. Túbirles sózler.
§42. Sózlerdiń qosılıwı arqalı jasalıwı.
§43. Qospa sózler hám olardıń jasalıwı.
§44. Birikken qospa sózler.
§45. Dizbekli qospa sózler.
§46. Jup sózler.
§47. Qısqarǵan sózler.
Tákiràrlàw.
Morfologiya.
§48. Sóz shàqàplàrı hàqqındà túsinik.
§49. Sóz shaqaplarınıń bóliniwi.
§50. Atlıq.
§51. Menshikli hám ǵalabalıq atlıqlar, olardıń jazılıwı.
§52. Atlıqtıń betleniwi.
§53. Atlıqtıń birlik hám kóplik sanda qollanılıwı.
§54. Atlıqtıń tartımlanıwı.
§55. Atlıqtıń sepleniwi.
§56. Seplikler. Ataw sepligi.
§57. Iyelik sepligi.
§58. Barıs sepligi.
§59. Tabıs sepligi.
§60. Shıǵıs sepligi.
§61. Orın sepligi.
§62. Atlıqtıń jay hám tartımlı seplewleri.
§63. Atlıq sózlerdiń sintaksislik xızmeti.
§64. Atlıqtıń gápte ekinshi dárejeli aǵza xızmetinde keliwi.
Atlıqtı tákirarlaw.
Kelbetlik.
§65. Kelbetliktiń mánisi hám belgileri.
§66. Kelbetliktiń jasalıwı.
§67. Kelbetlik jasawshı qosımtaları arqalı jasalıwı.
§68. Feyilden kelbetlik jasawshı qosımtalar.
§69. Kelbetliktiń sóz qosılıw usılı arqalı jasalıwı.
Is qaǵazları úlgileri.