Tariyx fakulteti

Ózbekning yeridan jónagan ne’mat Sening ham umringga yetgulik qadar.
Ayt, kimning mehridir bu ulug ‘ davlat,
Endi himmatimdan qildingmi hazar?
Tosh bersa yutguvchi ey, nafsi yoriq,
Hayru ehsonimni mayli unutgin.
Yelkang tón kórmasin, oyoǵing choriq,
Dóstga xor bólgin-u biri kam ótgin.
O, xalqim, ochiq qól hotamsan azal,
Atoyi xudo de mayli mehmonni.
Lekin nonkórlarni uchratgan mahal Oǵziga tiq endi tipratikonni.
Dóretiwshiler Temur Polatov, Murat Muxammed Dost, Nárbay Qudaybergenov hám basqalar Awqam baspa-sózi quraminda Ózbekistan turmisiniń ahimiyetli mashqalalarin kóterip shiqti.
Shayir Shúkirulla, jurnálistler Islam Usmanov, Nábijan Baqiy, Fayzulla Qilishevlar watan tariyxindaǵi «aq» hám «qara» daǵlar mazmunin aship beredi. Pirmat Shermuxammedov, Erkin Yusupov, Máruf Jálil, Xurshid Dostmuxammedov, Batir Nárbaev, Ákram Ziyawiddinov hám basqalar mamlekettegi ekologiyaliq apatshiliq haqqinda ayttilar. Isfandiyar, Hábibulla Alimjanov, Shamurod Siddiqov, Sadiqjan Jigitálievlar huquq máseleleri boyinsha, Mirza Genjebaev, Shad- manbek Atabaev, Shadiy Karimov, Xurshid Dáwrán, Said Murat, Zakir Álam, Axmet Ázam kibiler Ózbekistanniń mámleketlik gárezsizligi, ózbek tiline mámleket tili ataǵin beriw máselelerine arnalǵan maqalalar menen shiqtilar. 1989-jil, 21-fevralda «jas leninshi» gázetasinda Sh.Karimov, T.Karimov, U.Ámirov, H.Hámidovlardiń «Til haqqida piker alisiwlar» maqalasi basilǵan edi. bul maqala júzinen gázeta redakciyasina tek bir ay dawaminda 200 den artiq xat keldi.
Dóretiwshi ziyalilar ózleriniń barliq dóretiwshilik dúrdanalari, kórkem-publicistikaliq shiǵarmalari, qosiqlari hám maqalalari menen keń xalq jámáatiniń kewillerine jetib bardi, olardi gáplet uyqisinan oyatti. Áne usi milliy oyaniw processinde 1988-jil, 11-noyabrde Ózbekistan tábiyati, ruwqiy hám máteriyalliq bayliqlarin qorǵaw «Birlik» xalq háreketi shólkemlesti. Óz quramina keń jámáatshilikten basqada Ózbekistanniń kózge kóringen bir topar shayir hám jaziwshilari, alimlari hám jámáat aǵlalari: Erkin Vaqidov, Shúkir Qalmirzaev, Shúkirulla, Xurshid Dáwran, Jamal Kamal, Gúlshexra Nurillaeva, Mirza Genjebek, Axmet Ázam, Bek Tashmuxammedov, Raximjan Begjanov, Sadiqjan Jigitaliev, Mirzaáli Muxammedjanov, Alim Karimov hám basqalardi birlestirgen «Birlik» xalq háreketi óz dáwrinde Ózbekistanniń milliy mámleket gárezsizligi ushin, ózbek tiline mámleket tili ataǵin beriw ushin gúreste belgili dárejede ról oynadi. «Birlik» xalq háreketiniń baslamasi menen Tashkentte hám Ózbekistanniń bárshe walayatlarinda onlaǵan mitingler hám jiynalislar shólkemlestirildi. Olarda jáiyetlik turmistiń eń áhimiyetli mashqalalari kóterildi: Aral mashqalasi, ózbеk tiline mámleket tili ataǵin bеriw, Ózbеkistanniń milliy mámleket gárezsizligi, paxta jekke hákimligine qarsi gúres, paxtakesh háyellerdiń awir turmisi, balalar ólimi máseleri, shańaraqti shólkemlestiriw máseleleri, áskerler óliminiń tiykarǵı sebepleri, Ferǵana, Parkent, Osh-Ózgen waqiyalarina múnásibet, Túrkistan xalqlari birligi kibiler usilar qatarina kiredi. «Birlik» xalq háreketi bazasinda «Tumaris» háyel-qizlar xalq háreketi, «Túrkistan birligi» xalq háreketi hám «Erkin jaslar birlespesi» shólkemlestirildi.
1989-jildan baslap Islam Karimov hákimiyat tóbesine kеlgen soń, oniń siyasiy mártligi hám kúshli watansúyiwshilik, milletsúyiwshilik sezimleri sebepli bir qatar unamli ózgerisler ámelge asirila basladi hám bul mámlekette júzege kеlgen sociyalliq-siyasiy turaqsizliqti belgili dárejede bolsada jumsatdi. Islam Karimovtiń tómendegi sózleri bul haqqinda itibari esaplanadi: «mеn birinshi xatker etip saylanǵanimda, Ózbеkistan xalqi ruwxiy nawqas jaǵdayinda edi. Dеmek, jumisti ruwxiyliqti dúzetiwden baslaw kerek.
Xalq-bul til, demek, qansha jillar dawaminda ózbek tili óz jerinde ekinshi dárejedegi, qollaniw ushin májbúriy esaplanbaǵan til bolip keldi, neshe jillar dawaminda ózbek rustiń janinda óziniń teńsizligin, «Úlken aǵa»ǵa qaramliǵin sezinip keldi. Ne ushin buǵan shidaw kerek? Biz mámleket tili haqqindaǵI nizamdi qabil ettik, bul bolsa kóz aldimizda ózbeklerdiń milliy ózin-ózi ańlawin jaqsiladi».
Awa, Ózbekistan Oliy Kengashi tárepinen 1989-jil, 21-oktyabrde «ÓzbekistanSSRniń mámleket tili haqqinda»ǵinizaminiń qabil qiliniwi hám ózbek tiline mámleketlik tili ataǵiniń beriliwi mámleketdegi bárshe demokratiyaliq watansúyiwshi kúshlerdiń uzaq jillardan beri intizarliq penen kúken tariyxiyjeńisi boldi.
Ózbekistan húkimeti awil miynetkeshleriniń ekonomikaliq turmis shárayatlarin jaqsilawǵa qaratilǵan bir qatar is-ilájlardi ámelge asirdi.. Tek 1990-jildiń baslarnga shekem respublikada 381 miń shańaraq, yáki járdemge mútáj bolǵanlardiń derlik hámmesine birinshi márte úyleri janinda óz jerlerine iye boldi, 872 miń shańaraq usi waqitqa shekem bolǵan jerlerin birqansha keńeytirip aldi.Usi maqsetler ushin jámi 150 miń gektar jer yáki talap etilgen muǵdardiń 95 payizi ajiratilip berildi.xaliqqa 21 miń bas buzaw, 312 miń bas qozi hám ilaq, 10 millionnan kóbirek shóje satildi
. Bul is keyinshelik jánede dawam ettirildi. Xaliqqa qosimsha ajiratilǵan suwǵarilatuǵin jer 500 miń gektarǵa jetkerildi. Áne usi tárizde xaliqqa úyleri janinan ajiratilatuǵin jer muǵdari 700 miń gektarti quradi. Bul jerlerden 9 millionnan artiq adam paydalandi.bul jerlerdiń ortasha kólemi 0,2 gektardan artirildi. Bul is-ilájler kaloniyashiliqqa tiykarlanǵan buyriqpaz sovetler dúzimi sharayatinda sózsiz isenim menen qoyilǵan adim edi.Awil miynetkeshlerine qosimsha jerlerdiń ajiratilip beriliwi bir qatar qatań turmisliq mashqalalardi sheshiwge járdem berdi. Olar nelerden ibárat edi?