Tariyx fakulteti

Tema: Temur hám temuriylar dáwirinde mádeniyat rawajlanıwı. (XIV ásirdiń ekinshi yarımı - XV ásir)
Reje:
1. Ámir Temurdń tariyx saqnasına shıǵıwı
2. Ekinshi Islam oyaniwi-temuriylar renesansi dáwiriniń payda bolıwı.
3. Ámir Temur jańa mádeniy oyanıw áwiriniń tiykarshısı.
4. «Temur tuzikleri» hám onıń mádeniy ómirinde tutqan ornı.

Ámir Temur hám temuriyler Mavereunaxr hám Xorasanda mádeniyat óz rawajlaniwiniń shińina jetedi. Temuriyler dinastiyasiniń eń ulli wákili Ámir Temur usi waqitqa shekem ótken jahangirlerdiń birewi menend salistirip bolmaydi. Bul pikirdi ulli babamiz hám oniń áwladlari qaldirǵan úlken mádeniyat miyraslarinan emes, bálki jahan páni mádeniyatina ulli hám salmaqli úles qosqan Uluǵbek, Babur hám basqalardiń temuriyler dinastiyasinan bolǵanliǵi da isbatlaydi.
Ámir Temur shaxsiniń ulliliǵI oniń dúniyada ulli saltanatqa tiykar salǵanliǵinda emes, yaki óziniń saxibqiranliq iskerligi dawaminda 30 márte júrisler qilip’ bir márte bolsada, jeńilmegenliginde de emes, oniń mártligi hám qaharmanliǵi kibi oǵada ahmiyetli páziyletlerinde, albette. Bul páziylet hám qurallar da sózsiz Ámir Temur shaxsin ullilawda hám oni dúnyaǵa beligili qiliwda úlken orin tutqan.Ámir Temurdiń dúnyada ulli shaxs, mámleketlik isker, ataqli jol áskerbasshi, pán hám mádeniyat ǵamxorshisi spatinda dańq qazaniwina sebep bolǵan páziyletler <>de óz kórinisin tapqan. Bul páziyletler:
Birinshisi hám eń eń tiykarǵı islam dini, Quran Kárim hám onin ideyasinda sheksiz sadiqliqta.. «...hár jerde hám hár waqit islamdinin quwatladim », deydi ol. « Jáne tájirybemde kórip bildim, mámleket eger dinu oyin tiykarinda qurilmas eken, tóre-tuzikke baylanbas eken, onday saltanattiń qúdireti, tártibi joǵaladi. Bunday saltanat jalańash adamǵa qusaydi, oni kórgen hár adam, názerin alip qashadi. Qisqasi, hár kimse qoriqpay kirip shiǵtuǵin tamsiz, esiksi-tosiǵi joq úyge uqsaydi.
Soniń ushin da oz saltanatim binasin islam dini, tóre hám tuzik tiykarinda bekkemledim.
Ámir Temur jáne dawam ettiredi: «Qaysi mámlekettede dinnen qaytiw (ixlod) hám zindiqlik kúsheyse hám ol diyardiń xalqi, sipoxu raiyat túrli maslakka kirip awqami buzilsa, ol mámlekettiń apati jaqin »¹³¹⁴.
Ekinshisi ómirde, mámleket islerin basqariwda adillik, adalat hám haqiyqattiń ústinligin támiynlew ushin gúres. Ápiwayi xaliq huquqin qorǵaw, jábirkeshlerge mádatkarliq, ótirikshi hám jalakeshlerge isenbewlikte: «...Adalat hám insap penen Táńriniń jaratqan bendelerin ozimnen razi qildim. Gúnakarǵa da, biygúnaǵada raxm haqiyqat júzesinen qarar shiǵardim... Puqara hám qol astimdaǵilargá miyirbanliq qildim, sipaxiylarǵa inamlar úlestim. Zalimlardan jabirkeshler haqqin aldim... Buzuq hám ósekshi adamlardi jiynalisima jaqinlatpadim, sózlerine ámel qilmadim. Bir adamǵa jala jawsa qulaq aspadim ».
Úshinshiden, mámleketti basqariw, basqariw slerin hadal, hasil, hújdanli, aqil-parasatli, sabirli, adamlarǵa tapsiriw. Temur mámleket árbaplari kewli keń, awir basiq, adamlarǵa kek saqlamaytuǵin, keshrimli hám kishpeyil paziyletlerine iye boliw kerek, dep esaplar hám bul páziyletlerddi judá qádirler edi
Ámir Temurdiń pikirinshe hár bir húkimdar óz mámleketiniń tayanishi bolǵan sotsialliq qatlamlarǵa tayaniwi lazim.
Tórtinshiden, ulli insaniy tárbiyaliq páziyletlerdi ullilaw, insapsizliq, adalatsizliq hám tubanlik kórinislerine qarsi ayawsiz gúres.Ámir Temur jazadi: «...házirgi waqitqa shekem ótken sultanlardiń nizamlari hám turmis tárzilerin danalardan soradim. Hár qaysisiniń jol- joriǵi , qilmislari , aytqan gápleri esimde saqladim hám jaxsi tárbiyasi, maqul sipatlarinan úlgi alip, oǵan ámel qildim ».
Madaniyliktiń bul joqari páziyletlerin Ámir Temur háziretleri ullilapǵana qalmastan, bul páziyletlerdiń bejeriliwin mámleket aymaǵinda jasap kiyatirǵan puqaralardań dáslep, óz shańaraq aǵzalari tárepinen de bejeriliwin talap qilǵan. Hátte Ámir Temurndi pútkil barliǵI menen jaman kórgen Ibn Arabshah ulli Saipqiranniń adalatparwar páziyletlerin tán alip jaziwǵa májbúr bolǵan: «Temur tamǵasiniń naǵisi «rosti rasti» bolip, «bul haqgóy bolsań, najot tabasań », demekdir... Kóbinshe oniń májlisinde uyatsiz sózler, qan tógiw, ásir aliw, haqarat gápler bolmas edi. Temur qoriqpas, janip turǵan, batir insanlardi boysiniwshi bolip, kushli adamlardi, dawjurek hám mártlerdi jaqtirar edi.... Ol (birewden) bir gáp esitkende dáliyl, hár nárseni kózden sezetuǵin insan edi.. Ol seziwssheń hár nárseni kozden sezetuǵin, júz beretuǵin hár nárseni kórip-bilip turar edi. Oniń názerinen aldawshiniń aldawi jasirina almas hám onin ótirikleri ótpes, óz aqli menen haqgóy hám ótirikshini ajiratar edi. Óz ziyrekligi, tájribesi men shin násiyatshidan ótirigin ajiratar, edi
Ámir Temur islam dinin húrmet etip, oniń nizamlarinan shetke shiqpaǵan . Ol óz perzentleri aqliq tárbiyali, pák, insapli hám adalatli boliwdi talap qilǵan. Ámir Temur óz ornina miyrasxorliqqa úlken balasi Jahangir Mirzani layiq dep tabadi.Biraq Jahangir Mirza erte dúnyadan kóz jumadi. Sonnan soń Ámir óz aqliǵi Xalil Sultandi miyrasxorliqqa birden-bir dawager dep esaplaydi, sebebi ol batir, qoriqpas hám márt azamat edi. Biraq kútilmegen waqiya boldi.
Xalil Sultondi aldin Temurdiń jiyeni, ámirzada Aliydiń qizi Jahona Sultan begime uylentirip qouyǵan edi. Xalil Sulton óziniń nizamli háyeli bolip turip, ámir Xoji Sayfuddnniń shorisi, sahibjamal Shodimulkti unatip qaladi hám oni xojasinan tartip alip, jasirinsha nekeden ótedi.Buni esitken Temur júda ǵázeplenedi. Jasawilbasini «shaxzadani qaydan bolsada tutip keltirsin hám Mahdi ul Bayon aǵa turǵan sarayǵa qamap qoyisin, biyhaya Shadimulkti bolsa ǵulamlardan birine háyel etip berip jiberilsin », deb buyriq beredi. Xalil Sulton babasiniń ǵázebinen qorqip, suyiklisi menen doslariniń biriniń úyine jasirinadi. Aradan úsh-tórt kún ótkennen soń, , Saroymulkxonim, Tókal Xonim, Amir Shohmalik hám Shayx Nuriddinler ortasina túsip, shaxzadani jazadan qutqarip qaladi: Temur ózbasimsha aqliǵniń gúnasinan ótken bolsada, biraq oni miyrasxor qiliw niyetinen qayitqan.
Bul keltirilgen ápiwayi dalil-nátiyje ulli mámleket iskeri Ámir Temurdiń tárbiyaliq ishki mánawiy dúnyasiniń qánsheli pák suliw bolǵanliǵinan derek beredi. Ámir Temur tuwrali xaliq awizeki dóretiwshilgi kóplep túrli temalarda rawayat hám ápsanalar tarqalǵan.Ane sol rawayatlardan birinde, Ámir Temur bes nársege isengen eken. Bular: Alla, tafakkur,qilish, iyman hám kitap. Demek, Ámir Temurdiń mádeniyat ǵamxorshisi sipatinda ullilaniwin belgilewshi tiykar oniń ruwxiniń tiniqliǵi, tazaliǵi hám islam ideyasi menen suwǵarilǵanliǵinda.
QURILIS HÁM ÓNERMENTSHILIK
Temur va temuriyler dáwirinde qurilis isleri, davrida qurilish ishlari, ónermentshilik rwajlaniwiniń óz shińina jetedi.
Temur hám oniń áwladlari dáwirinde Samarqand, Tashkent, (Zangiota qabri), Buxara Shahrisabz, Qarshi, Turkistanda, Xurasanniń orayi Hirat, Mashhad, Nishopur, Kobul hám basqa qalalarda ulli jaratiwshiliq islerin alip bardi. Saqipqiranniń buyriǵina tiykarlanip 1365-jilda Qarshi, 1370 jilda Samarqand,1380-jilda Kesh qalalari átirapinda qorǵaniw diywallari qurildi.Temurdiń óz ana jurti Keshte, ulli alim hám oyshil Axmet Yassawiyǵa atap Turkistanda qurdirǵan ájayip, biyik hám kórkem medreseler óz dáwirinde Saqipqiraniń kúsh-qudiretin ózinde kóz –kóz qilǵan.
«Zafarnama» shiǵarmasinda Kesh qorǵani hám Aqsaraydiń qurilisi bayaninda tómendegilerdi jazǵan: «tishqan jilina tuwri kelgen (hijriy) 781-jildiń aqiri (eremidiń mart, 1380), erte bahar máwsimi edi. Óz kushi menen gúlletip jasnatiwshi jasil ot-shópler hám maysazarlar qalasin abat qiliwǵa kirisken, atirgúl putalarinn saraylar jaratip, lálgun shaxlari ústin joqari kótergen hám olardi feruza reń naǵisli japiraqlar menen bezegen bir waqitta oliyhazirat Saqipqiran gúllerinen anbar boyi taraliwshi, suwinan gulab dámi keliwshi Keshtiń xoshhawa hám ózine itibar tartatuǵin zámiynde shadliq náshesin súrip, aram aliw, azmi menen jerde saltanat taxtin ornattirdi. Soń Shahrisabz qorǵanin quriw haqqinda párman berdi hám ámirler-lashkerler otasinda bólistirildi. Qorǵan qurilisi ushin tuwri keliwshi saodli saata oniń qamal tasin qurdi. Qala ishinde bejeriliwi sózsiz bolǵan pármanǵa muwapiq bir sarayǵa tiykar salǵan.
Imarát sol dárejede biuyik hám suliw edi… Hátteki kekse arxitektor Gardun sonsha jillar jahan átirapinda aylanǵan bolsada, bunday suliw imaratti kórmegen edi. 1404-jilda Ámir Temurdiń anasi Nekuzbibi húrmetine qurip pitkergen, suliwliqta teńsiz Aqsaray ispan elshisi Ryui Gonzales de Klavixo 1403-jili bul jerden Samarqand tárepke ótip atirǵan ele pitpegen edi. Biraq, sogan qaramastan ol óz yadinda Aqsaraydiń suliwliǵinan hayran qalǵanliǵi hám lal qalǵanliǵin jazadi: « Sonday-aq, pútkil imarat qimbat bahali tas penen qurilǵan bolip, ol jerde saraydiń sonsha bólmesi, baǵlari kórsetiletuǵin edi, ol haqqinda júda uzaq aytip beriw múmkin. Saroy ziynetleri altinnan hám basqa reńli hayran qalarli islengen edi. Hátte sheber ustalar menen jahanǵa belgili bolǵan
Parijde bul is júda suliw esaplanbaǵan bolar edi.
Ámir Temur tárepinen qurilǵan bul saraydiń hayran qalarli qásiyetlerinen biri sonda edi, saray diywali tóbesinde háwiz bolip, oǵan suw Taxtaqaracha bógetinen- tawdan qorǵasin quwirlar arqali alip kelingen.
Álbette, Ámir Temur birinshi náwbette paytaxti Samarqandti dúnyada eń suliw hám abat, kórekem hám timsalsiz qalalardan brine aylantiriwdi óziniń bas waziypasi dep biledi. Ol jumisin, eń áwele, manǵollar basqinshiliǵinan soń 150 jil dawaminda wayran hám qarawsiz jatqan qalaniń qorǵaniw diywallarin quriwdan baslaydi. Aspa suw joli Osma («Juyi Arziz»)diń joq qiliwi sebepli suwsiz qalǵan Samarqand mahallelerine Zarafshan dáryasinan suw keltiredi. Ámir Temur óz saltanatiniń qorǵani – Ark qala, ondaǵI biytakirar hám suliw imaratlardi qurdiradi. Kóksaray hám Bostansaray dep elde belgili bolǵan bul imaratlar qalanin kórki esaplanǵan.
Qala arki ishinde bul imaratlardan tisqari meshit, úlken kitapxana, shaxana uyler, Ámir Temurdiń ǵaziynesi hám taxti, pul islep shiǵariwshi záripxana, ustaxanalar, monshalarda zindan bolip, átirapi qaliń diywllar menen oralǵan. Saqipqiran Hindstan saparinan qayitqannan soń , oniń pármani menen jóme meshit (Bibixanim ati menen ataliwshi jome meshit) tiń qurilisi baslanadi. Jóme meshit qurilisina Temurdiń ózi qiziqqan hám urislar menen bánt bolsada, oni itibardan qashirmaǵan. Jóme meshiti belgilengen múdette pitkeriledi. Biraq Saqipqiran bul waqitta saparda edi. Sol waqitta Temurdiń súyikli, erke hám ulken áyeli Saraymulkxanim janinda qurilǵan jome meshit qasinda suliw ham kórkem , ulli medrese quriwdi baslap jibergen edi. Ibn Arabshaxtin guwaliq beriwinshe quriwshilar medrese darwazasi hám diywallard jome meshitine qaraganda biyikrek qurdirdi. Nátiyjede medrese tiykari jome meshitinen bekkemrek hám biyikirek boldi.
1404-jildiń gúzinde Temur áskeriy sapardan qaytqanan kiyin ,medrese ham jome meshitin kórer eken ,oniń názerinde meshitti tamasha qilar eken, oniń názerinde meshittiń mańlayi medresge qaraǵanda tar hám pás kót’rinetuǵin edi. Ol ǵazepke miniedi hám jóme meshittiń bas mańlayin buzip taslaydi Hám basqadan quriwǵa párman beredi. Usi dárgaydiń keńeytirip hám bálent kóterip quriw ishinde qátege jol qoyǵanliǵi Xoja Maxmud Dawit sorawǵa tutilip jzalanadi. Jóme meshittin qurilisin shaxsan ózi baqlaw astina aladi. Jome meshit Samarqandtaǵ en suliw imaratlardan biri. Ol basqa imaratlardan oymaker marmadan jasalǵan 480 pillapoya ústinleri, dárwazaban úlken ravoqi, meshit binasiniń úlken gúmbezi, peshtoqiniń mahobati hám quyash nurinda túrli reń kórinsinde tawlanip turiwshi suliw, suliw bezekleri menen ózgeshe bir tárizde ajiralip turadi. Ámir Temur ataqli Shoxizinda qabiristanin da óziniń ótkir zeyni hám ziyrek itibarinan shette qaldirmaydi («Shahizin­da» — «tiri shah» mánisin beredi). Ondaǵi maqbaralardiń eń áyyemgisi – Qusam ibn Abbaz maqbarasi. Qusam ibn Abbaz islam dininiń tiykarshisi, Payǵambarimiz Muhammed alayhivassalamniń ámekisi bolǵan Abbazdiń zúriyati edi. Qusam ibn Abbaz islamdi tarqatiwda qatnasqan ulli shaxslrdan bolǵan. Ol usi maqsette 676-jilda arab basqinshilari menen birgelikte Samarqandqa kelgen. Usi jerde, apsanalarda aytiliwinsha, namaz oqip turǵan waqitlarda kápir hújim qilip óltirgen eken. Amir Tеmur Qusam ibn Abbaz qábri ústine jábe dahma ornatqan. Bul dahma Orta Aziya áyyemgi kulallari isleriniń eń jaqsii úlgilerinen biri.
Shinǵizxan armiyasi táepinen wayranaǵa aylantirilǵan Afrasiyab Temur hám temuryler dáwirine kelip ǵana haqiyqiy ekinshi ómirge keledi. Ámir Temurdan soń oniń talantli ilimsúyiwshi aqliǵi.Uluǵbek dáwirinde Samarqand óz basinan gúllew dawirnde keshedi. Ájayip hám suliw imaratlarq qurldi. Afrasiyab átraplari kórkine kórik qosadi. Bibixaanim meshiti háwlisiniń ortasinda marmartastan jasalǵan javh bar (Lavh—Quran qiraat qilatugin arnawli kursi). Bul lavhti Mirza Uluǵbek XV ásir ortalarinda qurdirǵan. Onda tómendegi sózler jazilǵan: Ajoyib va muhtasham binolar qad kótaradi. «Sultani aziyzim, joqari dárejeli xaqan, din-diyanat ǵamxorshisi, xanafiya mahzabi páspani, asilzada sultan, ibn sultan amiri ahmiyetli Uluǵbek Guragan ». Uluǵbek balasi Abdulazizge arnap 1434-1435 (hijriy838) jillari Shaxizinda ansambiliniń tiykarǵı bas dárwazasin qurdirǵan. Oǵan tómendegi sózler jazilǵan: «Abdulaziz Bahadir ibn Ulugbek ibn Shohruh, ibn Temuri).Shahizinda ansambilinde Temur hám temuriyler qurdirǵan maqbaralardiń sońi 20dan baslanadi. Ámir Temurdiń o;miri dawaminda qurilǵan maqbaralardiń bir—Turkan Aǵa ǵa maqbarasi. Turkan aǵa ÁmirTemurdiń ajapasi bolǵan. Maqbara bolsa 1370-1371-jillarda qaytis bolǵan Turkan aǵanin qizi ushin qurilǵan. 1383-jili Turkan aǵaniń ózide óledi hám usi jerge jerlenedi. Bul imarattiń ustalari Samarqandli Shamsiddin hám Badriddin hám de buxarali Zayiddin , Shamsiddinler bolǵan.1376-jilda Ámir temurdiń askerbasshilarinan biri Amir Xusanayniń anasi Tawli Tekin , 1385-jilda sińlisi shiyrinbeke aǵaga maqbarasi qurilǵan.
Shaxizinda ansambli Ámir Temurdiń Xatinlarina qurlilǵan maqbaralar hám basqa imaratlar da úlken orindi iyeleydi.
Ámir Temur dáwirinde qurilǵan hám dańqi álemde tutqan tariyxiy imaratlardiń jáne biiri bul-Góri Ámir maqbarasi. Bul suliw imarattiń óz qurilis tariyxi bar/ Ámir Temur aqiǵI Muxammed Sultandi (Jaxangirdiń balasi)juda jaqsi kórer edi. Muxammed Sultan 1403-jilda , 27jasnda ayazlap dunyadan ótedi. Oni Samarqandqa alip kelip jrlew maresimin ótkizedi. Ámir Temur 1404-jliń gúzinde sapardn qaytqannan soń , aqliǵi Muxammed Sultan esteligi ushin Maqbara qurdiradi. Ámir Temur us jerde Muxammed Sultan Mirza estelgine Alla jolinda atap úlken máresim ótkizedi hámde so dáwir ataqli din ulamalar tárepinen Quran Kárimnen ayatlar oqittiradi. Maqbara diywallarindaǵI turli reń koshinlar arasindǵ oni qurgan usta Muxammed ibn Maqmud Isfaxan ati da jazilǵan.1405-jilda Amir Temur óliminen soń oniń ózide usi jerge, aqliǵiniń qasina jerlenedi hám maqbara Góri Amir maqbarasi delinedi.


Ámir Temur maqbarasi.

Sonnan keyn bul imarat temuriylar awladiniń qilxaasina aylanadi . onda Muxammed Sultan Mirza , Ámir Temurdan tisqari saqipqiranniń ullari Omarshayx, Shaxrux hám Miranshax ,aqliǵI Mirza Ulugbek hám Temurdińpiri Sayt Barakada jerlengen. Diqqat tartqan jeri sonda Ámirday insane óz qábirin ustazi Sayt Baraka ayagi ushina jerleniwin wásiyat etip aytqan eken. Wásiyat oniń awladlari tárepinen orinlamǵan.
Maqbaranin; ishi júdá biyik . Ol bezekleriniń suliwlgi menen hár qanday adamdi lal qaldiradi. Maqbaraniń ortasindaǵI saǵana taslarinda emuriylerge baǵshlanǵan jaziwlar bar. Usilar arasinda Ámir Temur qábiri us’tine qoyilǵan toq jasil eńli qábir tasi diqqatqa ilayiq. 1425-jilda Uliǵbek Qarsho(maxshab) qalasin manǵollrdan tazalaǵannan keyin, qaladaǵI manǵol xani sarayinnan mine usi toq jasil maqtabti Samarqandqa alip kelip babasi Saqipqiran saǵanasi ústine qurdiradi. Bul tasta jazilǵan júdá kóp uzinnn uzin eliw bes qatarli tómendegi qatarli sózlerdi oqiymiz:<< Bul tasti awdanli qaǵan Dava Suxanxan Qarshi dep atalatuǵin paytaxtina kóshirip alip ketken. Jetaǵa atlanǵaninda Qarshidan Uliǵbek Koragan( usi jerge) koshirip alip keldi. Ol júdá sheber>.
Ámir Temurndiń materialliq miyrasi uzaq jillar dawaminda talan-taraj qilindi, qorlandi hám ayaq asti etildi. Atap aytqanda Patsha Rossiyasinń basqinshuiliq zulimi hám <> húkimranliǵI dáwirinde ullu Saqipqiran dáwirinde jaratilǵan bayliqllar túrli jollar menen jurtimizdan alip shiǵip ketildi. Olardiń kópleri Rossiyanin Mámleket Emritaj muzeyinde saqlanbaqta, úlken bo;limi bolsa basqa mámleketlerge alttn esabina satip jiberilgen.
Ámir Temur qábri eki mártebe ashilǵan. Bul menen eki rette de Ámir Temur ruwxi óz dushpanlarinan ósh alǵan. Birinshisi 1736-jilda júz bergen . Iran taxtina shiqqan Nádirshax Ámir Temur saǵanasina qoyilǵan qábir tasti Meshhedke alip kelgen hám esesine kóp ótpey óz aqliǵI SHaxanshax Aliqul Mirza tárepinen óltirilgen. Ekinshisi Qizil saltanat dáwirinde , 1941-jil 2 –iyun saat 05:00 de baslanadi. Mine usi jili, sol kún hám sol saatta fashistler Germaniyasu SSSRǵa urisnjáriyalaydi. Hár eki jaǵdaydada biz buni tán alamizba joqpa , qáleymizbe qálemeymizbe Alla ulli aatemur ushin oniń qábirin ashqanlarǵa nizamiy ósh alǵanday túyiledi.
Gór Ámir ansambiliniń kórkemligi oniń gúmbezinde. Gúmbezdegi reńli naǵislar reńli jarqinlig;I menen hár qanday ksini lal qaldiradi. Qullasi, bul Gozzal hám biytakirar maqbara Ámir Temur esteligine miyras bolmastan, belgli súwretshiler, xaliq dóretiwshiliginiń qúdireti timsali naǵislar húrmetine de orntilǵan háykel.
Amir Temur Samarqantti dúnyaniń eń kórkem hám gózzal qalalarinan birine ,Jer júziniń na aylandiriwdi óziniń waziypasi dep bilgen. Samarqand Temurdiń kúsh hám qudiretin dúnyaǵa kóz-kóz etip kórsetiwi kerek edi.Kórkem hám gózzal Samarqand aldinda dúnyaniń basqa mámleketleri paytaxti kishkene awillarǵa uqsap kóriniwi kerek, dep esaplar edi sahibqiran. Ulli babamiz usi logika tiykarinda Samarqand átirapinda bir qansha orinlar qurdirip,olarǵa jáhándegi iri mámleketler paytaxtlariniń atlarin beredi: Baǵdad, Damashq,Qahira, Sheraz,Sultaniya, Parij h t b. Parij keyinshelli xaliq awzinda Parish bolip ketken.
Amir Temur dáwirinde Samarqandtiń ati tillerde dástan boldi. Oniń tórt tárepine tórt dárwazasi bolǵan. Qala átirapi qazilǵan qándeklerde aǵip turatuǵin suw menen oralǵan. Qalaniń azadaliǵI hám tazaliǵI júda kóp dereklerde jazilǵan. Atap aytqanda, tariyxshi Al-Gazzaliydiń jaziwinsha :. 220 gektardi iyelegen bir ǵan Afrasiyabtin/ ózinde Amir Temur húkimranliǵI dáwirinde 80 ge jaqin monsha, qolay 5 bazar bolǵan. Tariyxshi Ibn Xaldunniń aytiwinsha, Samarqandta .Adamlar kóshedegi aǵip ótiwshi taza suwlardan ishimlik suwi retinde paydalanǵan.Amir Temur Samarqandtiń átirapin baǵlar menen oratqan.Saqipqiranniń buyriǵI menen bir-birinen gózzal onnan artiq baǵlar qurdirǵan. Baǵi Naqshi jáhán,Baǵi Beyish,amirzada Shaxrux baǵi , BaǵI boldu,BaǵI Dilkusho, Baǵi Zafoh, Baǵi bálent, Baǵi Shinar, Baǵi nav, Baǵi jáhannama solar qatarinda.
Tariyxshi Ibn Arabshax Amir Temur baǵlari tuwrisinda bilay dep jazadi:
Amir Temur jaratqan baǵlar gózalliǵin olardaǵI túrli miywelerdi hám jer júzinde bar bolǵan haywanat dunyaasin , quslar haqqinda tariyp etiw ushin qalem ázzilik qiladi.A.Berdimuatovtiń “Amir Temurdiń Samarqanddaǵi baǵlari “ maqalalarinda “Dilkusho baǵi” tuwrisinda tómendegi qatarlardi oqiymiz :”Temur hijriy 788-jil (1397) diń gúzinde Konigil aymaǵinda jańa baǵ payda etiwge buyriq berdi , ol óziniń gózzalliǵI menen mámlekettegi bárshe baǵlardan ajiralip tursin ... Samarqandta jasawshi Orta Aziyaniń eń sheber arxitektorlari tárepleri bir yarim miń gaz keletuǵin baǵdiń tiykarǵı gerbishin qoydi .Kiris jollarin ajratti , Saraydiń gúmbeszleri naǵislar menen bezeldi diywallari koshinler menen qaplandi.Baǵdiń tort múyeshinde u;lken kórkem óner hám joqari talǵam menen islengen , boyaqlar berilgen shiyponlar qurildi. Baǵ túrli formadaǵI baǵshalarǵa bólindi.Temur xiyabanlardiń jollari shetine miyweli terekler , gúller otirǵiziwdi qaler edi.Baǵ oniń (Temurdiń ) qálewine juwap bergeni ushinda “Baǵi Dilkusho” dep atadi .Baǵdiń ortasina balent gúmbezli saray qurildi. 1404-jildiń sentyabrinde jáhangir Amir Temurdiń qabillawinda bolǵan ispaniyali elshi Klavixo bul baǵda fontannan suw atip turǵani , baǵqa kirriletuǵin dárwaza júdá keń , joqari altin hám basqa qimbatbahali taslar menen beztilgenligin, ústine txt ornatilǵan alti fil barek eknin jazadi.
Amir Temurdiń qarsilaslari oni kemsitiwgw urinip , Temur basip alǵan mámleketlerden ustalar , arxitektorlar hám alimlardi kóshirip alip kelmegende Samarqandda hám basqa qalalarda bul dárejede saltanatli , gózzal qurilis hám imaratlar bolmas edi. , dep dálillewge kereksiz urinadi . Biz ulli babamiz AmirTemur diń óz júrisleri dáwirinde mińlap ustalar , qurilisshilar , qurilis derekleri hám bayliqlardi Samarqandqa alip kelgenliginen xabardarmiz .Soniń ishinde Samarqand ,Shahrisabz hám basqa jerlerdegi qurilislar , arxitekturaliq islerde Sheroz Tabriz ,Isfaxon , Xorezmnen kelgen kóplep arxitektorlar ,súretshi hám onermentler islegen .Biraq tiykarǵı is basqariwshilar jergilikli ustalar bolip birinshi náwbette olardiń milliy dástúr kórkem dóretpeleri jetekshi orindi iyelegen. Samarqand , Buxara hám Xorezmde ele Temur húkimranliǵina shekem qurilǵan hám usi ku;nge shekem saqlanip kelip atirǵan tariyxiy estelikler , úlkemizde alip barilip atirǵan arxeologik qazilmalar gúwaliq beriwinshe xalqimiz áyyem áyyemnen qurilis hám arxitektura ónerinde tań qalarliq hám ayriqsha qabiletke iyeler úlkesi bolǵanliǵin kóremiz.
Ulli Amir Temurdiń materialliq mádeniy at tarawindaǵi jaratiwshiliq iskerligin oniń awladlari birinsshi nawbette Uluǵbek (1394-1449) dawam ettiredi.Ataqli alim Ashrat Ahmedovtiń “ULuǵbek” shiǵarmasinda bilay delinedi :”Uluǵbektiń eń qayirli islerinen biri bir waqittiń ózinde úsh qalada Buxara (1417) , Samarqandta (1417-1420) hám Ǵijduwanda (1433) medrese yaǵniy sol dáwirdin ‘ joqari oqiw ornin payda etken . Samarqandta ol buniń ushin bazaar maydanin tanlaydi hám 1417-jili bul jerde medrese qurilisin baslaydi , 1420-jili juwmaqlaydi.SamarqandtaǵI medrese qurilǵan jerdi ol registan dep ataydi “.Bóribay Ahmedovtiń maǵliwmatlarina qaraǵanda ǴijduwandaǵI medrese 1433-jili iske túsirilgen .Bulardan eń úlkeni Samarqandtaǵi medrese esaplanǵan :
:«Madrasaning toǵ shukuhli hay’atiustuxonband mustahkamligidan falak binosidin tinchlikni olǵon, yuksaklik jihati bólmish azamatnishon peshtoqi oǵirligidan yer-u zaminga zilzila solǵon, aning oliy darajalik kóngralarini qudrat ustasi falak ayvonining muqarnaskorligi birlan bir xilda yasaǵon, lojuvard koshinlarini qazo naqqosh falakning charoǵon yulduzlari birlan bir tartibda naqd qilub, alarga dahldor qilǵon; quyosh kabi jilvasi, zaringor naqshlari gózal falak gumbazi birla hamvazi erdi».
Medrese eki qabattan ibarat bolip eliw xanasi bar edi.Uluǵbek medresesinde júzden artiq talaba jasaǵan hám tálim alǵan.Mirza Uluǵbek dańqin dunyaǵa tanitqan úlken qurilislardan jáne biri 1420-1429-jillari qurip tamamlanǵan úlken hám saltanatli qurilis bul –Uluǵbek medresesi esaplanadi.Uluǵbek bul rasadxananiń dunyada usi waqitqa shekem bar bolǵan bárshe rasadxanalardan ulli hám hár tárepleme ústtin boliwin óz aldina maqset qlilp qoyǵan .Bóribay Ahmedov vbul haqqinda usilay gúrriń etedi :”Biz qurdirǵan rasadxana bárshe tárepleri menen ash-Shammosiyadaǵidanda Kasiyundaǵidan da , Maroǵadaǵidan da kem bolmawi lazim “ .Uluǵbek bul Orinda xalifa Mamun (813833) zamaninda , Baǵdad janinda qurilǵan. Yahyo Ibn Mansur bas bolǵan ataqli rasadxanani , Xolid Ibn Abdumalik basshiliq etken Damashq rasadxanasin , Xalokuxan dáwirinde (1256-1265) Maroǵada iri ensiklopedist alim NasiriddinTusiy (1201-1274) basshilǵinda qurilǵan rasadxanani názerde tutadi álbette.Uluǵbek rasadxanasiniń óz dáwirindde qayosi joq edi .Rasadxana tsilindr formasinda úsh ashyonli etip quriladi .Aylanasi 47 bálentliigi bolsa 31 metr átrapinda edi. Qazizada Rumiy , Ǵiyosiddin Jamshid hám Ali Qushshilar basshiliq etedi. Imarattiń sirti koshin hám sirli parshinlar menen bezetiledi .Alimlar hám xizmetshiler ushin rasadxana átrapinda úlken –kishi xanalar quriladi .Rasadxananiń bay kitapxanasi bolip , onda shamali 15 miń kitap saqlanǵan .
Rasadxana eteginde Mirza ULuǵbek babasi Amir Temur dástúrine kóre eki baǵ qurdiradi .Olardań biri BaǵI Maydan , ekinshisi Chinnixana ati menen ataladi. BaǵI Maydan ortasinda qurilǵan imarat eki qabatli bolip , diywal hám ústinlerine marmardan sayqal berilgen .ChinnixanadaǵI imaratlardiń biri tastan , ekinshisi chinnidan bolǵan .Chinni 1422-jilda Xitaydan keltiriledi.
Uliwma aytqanda ,Mirza Uluǵbek te Amir Temur siyaqli jaratiwshiliq penen shuǵillanadi. Xaliq hám mámleket itiyaji ushin júdákóplep imaratlar :monshalar , kárwansaraylar , sardobalar qurdiradi. Uliwma Temur hám Temuriyler ózinen keyin bay materialliq mádeniyat qaldirǵan . Temuriyler xalqimizdiń ulli arxitektura óneri úlgilerin dunyaniń júdá kóplep aymaqlarina tarqatadi. Shohruh hám saltanatliliǵI menen usi waqitqa shekem de har qanday kózdi ózine tartip kelmekte .Bul nárse Temur hám Temuriyler násliniń siz hám bizdiń kewilimizdemizde óz ata-bablarimiz benen haqli rawishte paqrlaniw sezimin oyatadi.