Teaduse ja tehnoloogia areng. 10. Klass Õpetaja J. Vidinjova


Download 467 b.
Sana01.09.2017
Hajmi467 b.


Teaduse ja tehnoloogia areng.

  • 10.Klass

  • Õpetaja J. Vidinjova

  • Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004;

  • Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003;

  • www.wikipedia.org


Inimteadmiste vormid

  • Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist

  • Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ...

  • - väide ei vaja põhjendamist

  • Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist



Mis on maailmapilt?

  • Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles.

  • Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks



Maailmapildi kujundamine

  • Loodusteaduse teke

  • Geograafilised avastused /maadeuurijad /

  • Meetodite revolutsioon

  • Geoteaduste teke

  • Seletus loodusteadustes

  • Murrang geoteadustes

  • Globaalökoloogia



Loodusteaduse teke

  • Idamaade tsivilisatsioonid: Babüloonia, Egiptus, Hiina, India, Kreeka

  • ARISTOTELES ( 384-322 e.Kr.)

  • Antiikaja tähtsaim mõtleja

  • Oma aja teadmiste süstematiseerija

  • Teadusliku mõtte arengu tooniandja

  • KLAUDIOS PTOLEMAIOS ( u. 90-160 )

  • Egiptuse matemaatik, astronoom, geograaf

  • Geotsentrilise maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendaja

  • Matemaatilise kartograafia rajaja



Geograafilised avastused

  • 15. sajandit nimetatakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks

  • Christoph Kolumbuse merereis Euroopast Ameerikasse ( 1492)



Christoph Kolumbuse I merereis Euroopast Ameerikasse 03.08.1492-15.03. 1493



Kolumbuse reisid Ameerikasse



Geograafilised avastused

  • Vasco da Gama jõudmine ümber Aafrika Indiasse ( 1498)



Esimene ümbermaailmareis 1519-1522



20. septembril 1519. aastal sõitis portugallane Fernao de Magalhaes(Ferdinand Magellan) (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal  tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel.



Abel Janszoon Tasman 1603-1659

  • 1642.-1644. a Hollandi meresõitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidži saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem saar sai nime Tasmaania.



See oli “hiilgav ebaõnnestumine”, sest tehti ring ümber mandri mandrit leidmata

  • See oli “hiilgav ebaõnnestumine”, sest tehti ring ümber mandri mandrit leidmata



A.I. Krusenstern,

  • A.I. Krusenstern,

  • F.G. Bellinshausen (1778-1852) ,

  • F. Wrangel, K.E. Baer ja A.T. Middendorf: meresõitjad ja maadeuurijad



Eestist pärit maadeuurijad:

  • maailmaookeanide kaardistamine ja kirjeldamine (Lõunamerede atlas, I kd. 1823, II kd. 1826)

  • maailma esimesed ökoloogilis-geograafilised uurimused — Siberi uurimisel, pakuvad huvi tänapäevalgi.

  • Venemaa põhjaalade uurimine. Venemaa etnograafia ja füüsilise antropoloogia uurimused



Meetodite revolutsioon:

  • hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks;

  • üksikteadmiste terviklikuks pildiks sidumine



Mikolaj Kopernik (Kopernikus) 1473-1543

  • Tema planeetide liikumise teooria sai aluseks heliotsentrilisele maailmasüsteemile.

  • ( Planeedid liiguvad ümber Päikese)



Galileo Galilei ( 1564-1642)

  • *pani aluse teaduslikule eksperemendile

  • *astronoom, matemaatik, füüsik

  • *mõõteriistade (termomeeter, baromeeter jms) looja

  • *vaba langemise seadused

  • *pani aluse mehaanikale



Isaac Newton ( 1643-1727)

  • Klassikalise mahaanika põhiseadused

  • Gravitatsiooniseadused

  • Optika seadused



Geoteaduste teke

  • Karl Linné ( 1707-1778):

  • *ladinakeelne teaduslik süsteem elusolendite kirjeldamiseks

  • * kolm põhirühma:

  • taimed, taimloomad,

  • loomad

  • *igaühel on

  • kahesõnaline nimetus:

  • perekond + liik



Seletus loodusteadustes

  • Charles Lyell ( 1797-1895) : geoloog, aktualismiprintsiibi looja(oletus, et Maa ajaloos on toiminud needsamad jõud ja protsessid, mis toimivad tänapäevalgi), aktualism on aluseks geoloogilisi protsesse uurivatele meetoditele



Charles Darwin ( 1809-1882): loodusteadlane, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste:taime –ja loomaliigid pole muutumatud Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species".

  • Charles Darwin ( 1809-1882): loodusteadlane, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste:taime –ja loomaliigid pole muutumatud Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species".



Dmitri Mendelejev (1834–1907) oli vene keemik, kes avastas perioodilisusseaduse (keemiliste elementide omaduste perioodiline sõltuvus nende aatommassist), mis on tähtsamaid üldistusi keemias (tuntud mendelejevi tabelina).

  • Dmitri Mendelejev (1834–1907) oli vene keemik, kes avastas perioodilisusseaduse (keemiliste elementide omaduste perioodiline sõltuvus nende aatommassist), mis on tähtsamaid üldistusi keemias (tuntud mendelejevi tabelina).



Murrang geoteadustes Pangea

  • Alfred Wegener

  • ( 1880-1930), meteoroloog

  • Mandrite triiv on hüpotees mandrite liikumisest üksteise suhtes



Laamtektoonika teooria

  • Harry Hess ( 1906-1969), geoloog: merepõhi laieneb keskmäestikest kahele poole

  • Dan McKenzie, geofüüsik: maakoor koosneb laamadest

  • Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad

  • Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968-1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust



Globaalökoloogia

  • Vladimir Vernadski

  • ( 1863-1945), geoloog, biokeemia rajaja, biosfääriõpetuse arendaja

  • ( elusaine kui biomassi kasutamine füüsikalise suurusena)



Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut etappi. Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati tähelepanu just sellele uurimissuunale?

  • Loodus-ja ühiskonnanähtuste kompleksne ehk süsteemne uurimine

  • Eri piirkondade kirjeldamine

  • Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine

  • Looduse üksikelementide uurimine



Geograafia eri harud

  • Geograafia jaguneb:

  • Ühiskonnageograafia;

  • Loodusgeograafia.

  • Sõltuvalt Maa sfäärist, mida uuritakse jaotub see omakorda:

    • Atmosfäär – geofüüsika: klimatoloogia, meteoroloogia;
    • Litosfäär – geomorfoloogia ja mullastikuteadus;
    • Hüdrosfäär – hüdroloogia, okeanograafia ja okeanoloogia ning glatsioloogia;
    • Biosfäär – Biogeograafia.


Loodusgeograafia

  • Biogeograafia käsitleb liikide levikut

  • ja sellest tulenevaid protsesse.

  • Meteoroloogia & klimatoloogia uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse

  • Geodeesia tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil.

  • Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist, arengut ja nüüdisaegset dünaamikat

  • Glatsioloogia-jää uurimine



Hüdroloogia & Hüdrograafia uurib Maa hüdrosfääri, sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju.

  • Hüdroloogia & Hüdrograafia uurib Maa hüdrosfääri, sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju.

  • Maastikuteadus käsitleb maastikke kui looduskomplekse

  • Okeanograafia uurib maailmamerd

  • Mullateadus käsitleb mulla tekkimist, arenemist, koostist, omadusi, režiime, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes.

  • Paleogeograafia uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikuid tingimusi



Inimgeograafia

  • Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikke aspekte.



Inimgeograafia

  • Kultuurigeograafia

  • Majandusgeograafia Meditsiinigeograafia

  • Ajalooline geograafia

  • Poliitiline geograafia & Geopoliitika

  • Religioonide geograafia

  • Sotsiaalgeograafia Veonduse geograafia

  • Turismi geograafia

  • Rahvastikugeograafia




Do'stlaringiz bilan baham:


Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2017
ma'muriyatiga murojaat qiling