Tema: Huqıqıy sana hám mádeniyatti qáliplestiriwde huqiqiy tárbiyaniń ornı Kirisiw Temanıń aktuallıǵı

1.2. Huqıqıy sana,huqıqıy mádeniyat hám huqiqiy tárbiya
Huqıqıy sana-sezim — jámiyetshilik sana-seziminiń bir tarawı bolıp, bunda bilimler, talqılawlar, bahalar, adamlardıń huqıqqa qatnası qáliplesedi. Huqıqıy sana-sezim qanshelli joqarı bolsa, huqıqıy mádeniyat dárejesi de sonshelli joqarı boladı.
Huqıqıy mádeniyat xalqımızdıń ázeliy dástúrlerine, úrp-ádetlerine, tiline, dinine, ruwxıylıǵına tiykarlanǵan halda insap hám iyman, ádalat hám nızamlılıq, insanǵa joqarı húrmet hám itibar, taqat sıyaqlı bilim hám haqıyqat sezimlerin sanamızǵa sińiriwge xızmet etedi. Sol sebepli de adamlardıń pikirin, dúnyaǵa kóz qarasın ǵárezsizligimiz jolında pidayı miynet etiwge jóneltirilgen huqıqıy mádeniyattı kóteriw turmıslıq zárúriyat bolıp tabıladı. Xalıqtıń huqıqıy mádeniyatı hám huqıqıy sanasına kóteriw, huqıqıy tálim hám bilimdi, jámiyette huqıqıy bilimler tártiplerin tupten jaqsılaw, insan huqıq hám erkinlerine tereń húrmet hám sıylasıqǵa tiykarlanǵan munasábetti, adamlarda nızamǵa tıńlaǵıshlıq sezimin, nızamlardı biliw hám oǵan qatań ámel qılıw sadahatlıǵın qarar taptırıw búgingi kúnniń zárúrli talabı bolıp kelip atır. Huqıqıy demokratiyalıq mámleket hám ádalatlı puqaralıq jámiyeti qurıw processinde, áwele, hár bir puqaranıń huqıqıy sana-sezimine jáne huqıqıy mádeniyatın qáliplestirip barıw tiykarǵı hám zárúrli wazıypa esaplanadı. Huqıqıy mámleket qurıwdıń zárúrli shárti - bul nızamlardıń sózsiz atqarılıwı bolıp tabıladı. Nızamlardıń birdeyde hám sózsiz atqarılıwı hár bir shaxstıń óz wazıypasına munasábeti hám moynındaǵı juwapkershilikti seziniwine baylanıslı. Áwele huqıqıy ań hám huqıqıy mádeniyatqa ilimpazlar tárepinen berilgen túrlishe tariypler menen tanısıp shıǵıw maqsetke muwapıq boladı, atap aytqanda, professor Islamov huqıqıy ańǵa sonday tariyp beredi: “Huqıqıy sananı mámleket puqaralarina da ámeldegi huqıqqa, yuridikalıq ámeliyatqa, puqaralar huqıqları, erkinlikleri, májburyatlarına, arman etilgen huqıqqa hám basqa huqıqıy hádiyselerge munasábetin ańlatiwshı huqıqıy sezimler, ideyalar, bahalar, qıyallar sisteması retinde tariyplew múmkin”. Professor Dmitrievtiń tariplewinshe: “Huqıqıy ań bul insanlardıń hám olardıń túrli birlikleriniń hám de pútkil jámiettiiń ámeldegi huqıq hám huqıqıy hádiyselerge salıstırǵanda qarasları, ideyaları, qıyalları jıyındı” Huqıqıy mádeniyatqa berilgen tariyplerge kelsek, Ol. Tajixanov hám A. Saidovlar ózleriniń Huqıqıy mádeniyat teoriyası atlı kitabında huqıqıy mádeniyatqa sonday anıqlama beriedi: “Huqıqıy mádeniyat degende jámiyette qarar tapqan huqıqıy sistemanıń dárejesin, xalıqtıń bul huqıq sistemasınan xabardarlıq dárejesin, puqaralardıń nızamǵa bolǵan húrmeti, huqıqıy normalardıń atqarılıw dárejesi, huqıqqa ámel etpegenlerge múrásasız bolıw, nızamǵa boysınıwshılıq dárejesin túsinemiz”. Sonday eken, joqarıdagılardan juwmaq etetuǵın bolsaq, qabıl qılınıp atırǵan nızamlar, hár qanday normativlik-huqıqıy hújjetler, huqıq salasında bolatuǵın ózgerislerden tolıq tárzde xabardar bolıp, úyrenip shıǵilıwı nátiyjesinde huqıqıy ań hám túsinip jetip oǵan ámel etiliwi bolsa huqıqıy mádeniyattı qáliplestiredi. Huqıqıy mádeniyat joqarı dárejede bolıwı huqıqıy mámlekettiń ayriqsha ózgesheligi bolıp tabıladı. Bazar ekonomikasın qáliplestiriw sharayatında huqıqıy mádeniyattı asırıw zárúrli wazıypa esaplanadi. Puqaralardıń joqarı huqıqıy sana-sezimine jáne huqıqıy aktivligi bilimlendiriw jámiyette huqıq ústinliginiń, huqıqıy mámlekettiń tiykarı bolıp tabıladı. Puqaralardıń huqıqıy sanasına qáliplestiriw, huqıq buzıwlardıń aldın alıw, ayıpkerlikke qarsı gúresiwiniń zárúruriy talabı bolıp tabıladı. Tiykarında da sonday, huqıqıy immunitet qáliplesken shaxsqa sırtdan kirip keletuǵın jat ideyalar, qaraslar, nızamǵa qılap minez-qulqlar óz tásirine iye bolmay qaladı. Sociallasıw nátiyjesinde shaxslar jaqsı islik hám ádalat, insan abıroyı jáne onıń taptipleniwi hám de erkinlik hám qullıq sıyaqlı nizamlıqtıń bar ekenligin ańlap aqıl júritedi. “Ne jaqsı ne jamanlıǵın” túsinip jetiwde bolsa olarǵa áyne huqıqıy sawatlılıq, huqıqıy jetiklik járdem beredi. Mámleketimizde ǵárezsizlikke eriskenimizden keyin xalıqtıń huqıqıy sana-sezimine jáne huqıqıy mádeniyatın asırıwǵa úlken itibar berip kelinip atır. Atap aytqanda, 1997- jıl 29 -avgustda Ózbekstan Respublikası Oliy Majilisi tárepinen “Jámiyette huqıqıy mádeniyattı kóteriw milliy programması” qabıl etilgen edi. Ol jaǵdayda xalıq huqıqıy mádeniyat dárejesiniń asırılıwı nızam shıǵarıwshı, atqarıwshı hám sud hákimyati xızmetkerleriniń bilgirligine kóp tárepten baylanıslılıǵı, huqıqıy mádeniyat ilimiy tiykarların izertlewdi xoshametlew, social - huqıqıy izertlewlerdi shólkemlestiriw⁴ hám basqa máseleler óz sawleleniwin tapqan. Biraq búgingi kúnge kelip zaman ózgeriwi, puqaralardıń oylaw dárejesi ozǵırlıǵı sebepli bul milliy programmanı jańalaw wazıypası qóyılıp atır. Bunnan tısqarı 2017 -jıl 7- fevraldaǵı “Ózbekstan Respublikasın jáne de rawajlandırıw boyınsha háreketler strategyasi tuwrısında”ǵı Prezident pármanı, 2017-jıl 7- sentyabrde qabıl etilgen “Huqıqıy informaciyanı tarqatıw jáne odan paydalanıwdı támiyinlew tuwrısında”gi nızam, 2018- jıl 13- apreldegi “Mámleket huqıqıy siyasatın ámelge asırıwda ádillik orgnları hám mákemeleri iskerligin tupten jetilistiriw is-ilajları tuwrısında”ǵı Prezident pármanı, 2019 - jıl 9 - yanvardagı “ Jámiyette huqıqıy ań hám huqıqıy mádeniyattı kóteriw sistemasın tupten jetilistiriw tuwrısında”ǵı Prezident pármanı hám basqa normativ - huqıqıy hújjetlerdiń qabıl etilgenligin kóriw múmkin.⁵
Xalıqtıń nızamlarǵa huqıqıy processlerge qatnasıwın hám olardıń xabardarlıq dárejesin anıqlaw ushın bólek jámiyetshilik pikiri sorawları da ótkerilip turıladı. Mısal retinde 2017-jılda “Social pikir” jámiyetshilik pikirin úyreniw orayı tárepinen “Ózbekstan Respublikası Konstituciyasiniń 25 jıllıǵı “ temasında jámiyetshilik pikiri sorawı ótkerilgen edi. Ótkerilgen soraw maǵlıwmatlarına kóre, puqaralardıń tolıq kóbisi, yaǵnıy 90, 5 procenti Ózbekstan Konstituciyasin “mámleketdegi huqıqıy munasábetlerdi tártipke salıwshı bas hújjet”, dep esaplaydı, ol jaǵdayda suverenli mámleket hám ádalatlı jámiyetti qáliplestiriwdiń fundamental tiykarları, insan huqıqların qorǵaw hám bekkemlewge, demokratiya jáne social ádalat ideallarına, puqaralar tınıshlıǵın hám milletler aralıq tatıwlıqtı támiyinlewge sadıqlıq bekkemlenip qoyılǵan. Tolıq kópshilik puqaralardıń - 86, 3 payızınıń pikrine qaraǵanda, tiykarǵı nızam tekǵana dáwirdiń zamanagóy talaplarına juwap beredi, bálki perspektivaǵa mólsherlengen dep pikir bildirgen. Usı sorawda xalıqtıń óz puqaralıq huqıqları tuwrısında xabardarlıq dárejesi anıqlandi. “Siz óz puqaralıq huqıqlarıńızdı bilesizbe?”, degen sorawǵa puqaralardıń tolıq kóbisi - 92, 6 procenti tastıyıqlawshı dawıs berdi.⁶ Tap sonday social sorawlar tez-tez ótkerilip turılıwı xalıqtıń pikirin úyreniw hám olarda ámelde bolǵan kemshiliklerdi saplastırıwǵa úlken járdem beredi. Prezidentimiz Shavkat Mirziyoyev “Parlamentimiz haqıyqıy demokratiya mektepke aylanıwı, reformalardıń baslamashıları hám tiykarǵı atqarıwshısı bolıwı kerek” atlı lekciyasında siyasiy partiyalar, olardıń parlament degi fraksiyaları hám deputatlardıń iskerligin sın kózqarastan analiz etip, tómendegi pikirlerdi aytdı : “Deputatlardıń jumıs usılın jetilistiriw, xalıqtıń huqıqıy mádeniyatın asırıw maqsetinde siyasiy partiyalar arqalı : “Oray - wálayat - rayon” tártibinde isleytuǵın jańa sistemanı engiziw áyne múddá bo'lar edi”⁷,- degen pikirdi bildirgen, sebebi barlıq nızamlardıń jaratılıwı, islep shıǵilıwı deputatlar tárepinen ámelge asıriladı. Olar xalıqtıń arasında bolıp barlıq talap hám usınıslar, kemshiliklerdi úyrenip shıǵıp xalıq máplerinen, xalıq mútajliklerinen kelip shıqqan halda nızamlardı jaratıwları shárt hám zárúr. Bıykarǵa “Oray -wálayat -rayon” tártibinde isleytuǵın sistema dep aytpaǵan, hár qanday siyasatda bolatuǵın ózgeris hám qosımshalar oraydan wálayatqa odan rayon hám basqa shet aymaqlarǵa deyin jetip barıwı xalıq xabardar bolıwı hám óz oy-pikirlerin jetkiziwi kerek ekenligin esapqa alıp bunday sistema jaratıw kerekligin aytıp ótken. Mámleketimizde atqarıwǵa jóneltirilgen hár bir nızam, ámeldegi huqıqıy hújjetlerge kiritilip atırǵan ózgertiw hám qosımshalardan xalıqtı izbe-iz hám de keń xabardar qılıwda jámiyetshilik qatnasıw hám aktivligi zárúrli. Kommunikatsiya texnologiyaları, mámleket shólkemleri menen social serikshilik múmkinshiliklerinen nátiyjeli paydalanıw kerek.⁸