Ekonomikaliq o’siwdin’ faktorlari 9


Download 106.5 Kb.
bet1/12
Sana08.01.2022
Hajmi106.5 Kb.
#250099
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   12
Bog'liq
IKA MAKRO
Xalq-ogzaki-ijodi, 15-мавзу, GEOMETRIYA, GEOMETRIYA, GEOMETRIYA, GEOMETRIYA, GEOMETRIYA, 2 5276309311012733206, metodrukovodstvo-opop, Asrorov Akbarjon rus tili, Document (1), Ulzi makro, UTKIR HASHIMOV-WPS Office, 1

Ekonomikaliq o’siw faktorlari ha’m onin’

Tiplleri

Reje:

Kirisiw 2

I-bap. Ekonomikalıq ósiw ha’m onin’ tu’rleri

1.1 Ekonomikaliq o’siw 4

1.2 Ekonomikaliq o’siwdin’ faktorlari 9

1.3 Lorenc iyri sızıǵı 12

II-bap Ekonomikaliq o’siw

2.1Ekonomikaliq ósiwdin’ faktorları hám tipleri 19

2.2 R. Solouning neoklassik ekonomikaliq ósiw modeli. 24

Juwmaqlaw

Paydalanilg’an a’debiyatlar dizimi

Kirisiw

Eknomikalıq ósiwdi támiyinlewshi intensiv faktorlar hámme waqıtta qádirlengen hám múmkinshiligi bolǵanınsha olardan paydalanıwǵa háreket yetilgen. Sol sebepli mámlekettiń ekonomikalıq ósiwin qollap-quwatlaw maqsetinde, ilim-texnikanıń keleshek baǵdarların belgilep beriw, kadrlardı tayarlaw hám qayta tayarlaw, salıq mexanizmi hám sistemasın qánigelestiriw sıyaqlı barlıq jumıslar alıp barılmaqta.

Ásirese, respublikamizda ilim-texnika jeńislerinen ónimli paydalanıwdı Ózbekistan Respublikasınıń Ministrler Kabinetiniń janındaǵı ilim hám texnologiyalardıń rawajlanıwın koordinaciyalaw komiteti alıp baradı. Ilimiy-izleniwler hám tájriybe-konstruktorlıq jumıslardı rawajlandırıw hám nátiyjelerin óndiriske qollanıw, iske yendiriw maqsetinde iri kólemdegi joybarlar islep shıǵılǵan. Komitet tárepinen hár jılı bir neshe jergilikli hám xalıq aralıq olimpiada, konferenciya, kollukvium hám yeń jaqsı ilimiy jumıslar kórik tańlawları ótkerilip turıladı.

Bundan basqa respublika bilimlendiriw sistemasında keskin jańalıqlar bolmaqta. Respublikada milliy kadrlardı jetistiriw maqsetinde kóp basqıshlı “Kadrlardı tayarlawdıń milliy dástúri” qabıl yetildi. Dástúrde tiykarınan jaslardı xalıq aralıq dúnya júzi bazarları talapına juwap beretuǵın dárejede oqıtıw jumısları ámelge asırılmaqta. Licey, kollej, joqarı oqıw orınlarında bakalavr, magistratura hám doktoranturalarda oqıwın támiyinlew, jaslardı xalıq aralıq dárejede tayarlaw hám qayta tayarlaw ushın respublika hám shet yel fondlardıń xızmetleri alıp barılmaqta.

Ekonomikalıq ósiwge mámlekettiń salıq sistemasıda sezilerli tásir jasamaqta. Salıqqa tartıw stavkaların kemeytiw hám amortizaciyaǵa ajıratpalardıń ósiw menen ózgeriwi investiciyalar kólemin kóbeytedi hám sol arqalı ekonomikalıq ósiwdi xoshametleydi.
Keyingi jıllarda hám ekologiyalıq mashqalalardıń kúsheyiwi derlik barlıq mámleketlerde ekonomikalıq ósiw yeń dáslep xalıqtıń párawanlıǵın támiyinlewdiń shárti sıpatında qaralmaqta. Sebebi, ekonomikalıq ósiw tempin támiyinlew zárúrligi sebepli rawajlanǵan mámleketlerde ámel yetip kiyatırǵan ekonomikalıq ósiwniń sıpat teoriyasına bosatıp berdi. Jáhánde 70-jıllar aqırınnan baslap yeń áhmiyetli rawajlanıw ideyası keńnen tarqalıp barmaqta. Onıń negizgi maqseti keleshek áwladlar mútájliklerin (zárúrliklerin), yaǵnıy ekologiyalıq jaqtan sheklewler hám xalıqtıń kámbaǵal qatlamlarınıń mútájliklerin (zárúrliklerin) yesapqa alıwdan ibarat.



Download 106.5 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   12




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2022
ma'muriyatiga murojaat qiling