Reje: Mámleket mexanizmi tùsinigi


Download 43.5 Kb.
Sana11.04.2022
Hajmi43.5 Kb.
#632647
Bog'liq
mamleket mexanizimi
Bu elementlarning umumiy soni 33 ta b, Hisoblash texnikasi rivojlanishining tarixi va asosiy bosqichlari, 9 мавзу семинар топшириги, kurs ishi go\'zal., Ha’zirgi zaman psixologiyasinin’ du’zilisi ha’m izertlew metodla-www.hozir.org, 711 19 GURUH Abdulayev Azizbek (1), Rekombinant DNK, , 8600061032754003 2022-51-28 09.51.59, 4 sinf 5 talik {1}, 18.Biologiya fanini qishloq xo\'jalik fanlar bilan bog\'liqligi, AXBOROT XAVFSIZLIGI TUSHUNCHASI VA SAMARADORLIGI KO’RSATKICHLARI, 7777 (2), bgaz

Tema: Màmleket mexanizimi
Reje:
1. Mámleket mexanizmi tùsinigi
2. Mámleket organı túsinigi hám túrleri.
3. Mámleket mexanizminde prokuratura hám qadaǵalaw shólkemleriniń orni.

Ózbekstan óz ǵárezsizligin qolga kirgizgennen keyin, rawajlanıwdıń demokratiyalıq jolin tańlaǵanin járiyaladı. Ǵárezsizik jılları xalqımızdıń tańlaǵan joli tuwrı ekenligin ko' rsetpekte. Házirg kúnde Ózbekiszon huqıqıy mámleket qurıw hám puqaralıq jàmiyet qáliplestiriw jolınan qatań ketpekte. Prezidentimiz I.A. Karimov aytqanları sıyaqlı, «..ǵárezsizlikti bekkemlew, Jámiyetti demokratiyalastırıw hám jańalaw biz ushın hamiyshe birinshi dárejede turatuǵın maqset hám wazıypa bolıp qalaberedi.


Huqıqıy mámleket qurıw quramalı, keń qamtılǵan hám kóp qirli Process ekenligin rawajlangan mámleketler hám de jańa qarar tapqan mámleketlerdiñ eń jańa tariyxı kórsetip turıptı. Mámleket mexanizmi túsinigi, onıń strukturalıq bólimleri, mámleket mexanizimin baǵındırıwdiwdin quramı hám dúzılıwhe tásir etiwshi faktorlar, mámleket apparatıniñ quramli duzilmesi. mámleket shólkemleri, olardiñ túrleri hám kepillikleri, mámleket apparatın quraytuģin princileri, jáne onıń konstitutciyaliq tiykarları hám de ámeliyatı usı kurs jumısında analiz etilgen.
Mámleket mexanizminiñ túsiniw máseleleri, mámleket mexanizimi baǵındırıwiniñ quramı,mámleket apparatı túsinigii hám quramli elementleri, mámleket apparatının ózgeshelikleri, onıń Jamiyettegi basqa shólkemlerden parq etiwshi Tárepleri,mámleket organı túsinigi, mámleket organınıń sisteması hám túrleri, mámleket shólkemlerisistemasına tásir etiwshi faktorlar, mámleket appaparatiniñ jáne onıń iskerlik ini tashkil etiwdiń prin sip lari, húkimetl ar bo' lin jumısı Principi jáne onıń ámeliyati, nızam shıǵarıwshı, atqarıwsho hám sud hákimiyat organ lari, olardiñ sisteması, óz-ara munasebeti sıyaqlı máseleler aytilģan. Ǵárezsiz mámleketshiligimizdi shólkemlestiriw Jáhán mámleketshiligi ameliyatinda sınalǵan princip-húkimetler jumısı tiykarǵı nızamımizdabekkemlenip qoyıldı.
Húkimetler bóliniwi principi hákimiyat shólkemlerin shólkemlestiriwdiń nàtiyjeli mexanizm itibarsizliqtin aldı alınadı. Házirgi kúnde mámleketimizdiñ óz aldına qoyǵan maqset hám wazıypalarına qanshelli tez hám , kóp Tárepten onıń mámleket shólkemlerine, hám olardıń nátiyjeli iskerligine baylanıslı.
Ózbekstanda mamleket hákimiyattı ámelge asırıw mexanizmine arnalǵan janaliqlar ádewir, biraq olardiñ ishinde naǵız ózi máseleni arnawlı tárizde, mámleket hám huqıq teoriyası názerinen ámelge asırılǵan izertlewler kerek ekenligin atap o'tie magsetke muwapıq.Turan jayina huqıqiqa tiykarlanip, mámleket haqqındaǵı pikirler ásirler dawamında formalanip ısıwlanıp kelgenligi málim. Forobiy, Ámir Temur,Alisher Navaiy, Zahiriddin Muhammad Bobur sıyaqlı fazıl insanlar nızamǵa tiykarlanǵan ádalatlı jamiyett haqqında teren pikirlerfi alģa súrgenler Mámleket hám huqıq teoriyası predmetin eñ zárúrli tema-larinan biri bolǵan
«Mámleket mexanizmi» studentlerge mámleket hákimiyatniñ àmelge asıratuǵın mámleket shólkemleri hám basqa strukturalar, olardiñ kepillikleri, túrleri,mámleket hákimiyatin ámelge usılları haqqında teoriyalıq bilimler beriw ge qaratılǵan.Mámleket hákimiyatın ámelge asırıw mexanizmi huqıq teoriyasi páni da zárúrli orın iyeleydi, usı waqıtta bul máselede ilimiy teoriyalıq ádebiyatda ulıwmalıq ámeldegi dew de qıyınshılıqlı.
Hár qanday mámleket aldına qoyǵan maqset hám wazıypaların mámleket shólkemleri izimi arqali ámelge asiriladi. Mámleket húkimetiniñ institutliq tıykari bulmámleket hàkmiyatin ámelge asırıwshı organlar sisteması bolıp, ol quramalı ishki koriniske iye. Soni da aytıw kerek, ihmiy adebiyat ta mámleketke jàmiyettegi eń zàrùr siyasiy shólkem retinde qaraw orinli.Keń mániste, mámleket bul-arnawlı bir mámlekettiñ pútkil xalıqin óz ishine alatuģin shólkem bolıp, bunda xalıq mámlekettiń substansional elementin quraydı. Bunnan
juwmaq sol, mamlekettiñ institutliq, ameliy elementi, bul mámleket hákimlyatin ámelge asıratuģin dàslepki shólkem yamasa tar mániste hakimiyat shólkemi bolıp tabıladı. Mine sol tar mániste tùsiniletuģin yaǵnıy mámleket hákimiyatın ámelge asıratuģin shólkem «mamleket hakimyati apparatı»» yamasa «mamleket mexanizmi» sıyaqlı túsinikler arqali beriledi.
Biraq, ayırım ilimpazlardin pikrine qaraǵanda «Mámleket mexanizmi» túsinigi «mamleket apparatı» túsiniginen keńlew, anıqrag'i, mámleket apparatı tiykarınan, óz isine tek mámleket shólkemleri sistemasın alsa, mámleket mexanizmi bolsa óz ishine mámleket organlarinan tısqarı, taǵı kúsh isleiw, májbúrlew apparatın, hákimiyattiñ materiallıq quralların da aladı.
Mámleket mexanizmine qarar shıǵarıwshı organlar, sud hám basqa kepillikli Organlar, strukturalar (amiya, ishki. áskerler,, túrmeler hám soǵan uqsaslar) kiredi
1. Mámleket mexanizmi bul mámleket shólkemleri hám mákemeleriniń pútin ierarxik (pog onavily) sisteması bolıp tabıladı. Mámleket mexanizminiń pútinligi onı shólkemlestiriw hám iskerliginiñ principleri,maqseti, wazıypaları ortaqlıǵı ulıwmalıǵı arqalı ta 'minlenedi;
2. Mámleket mexanizminiń baslanǵısh strukturalıq elementleri bolib, mámleketshólkemleri hám mámleket mákemeleri esaplanadı hám olarda arnawlı maǵlıwmatqa iye bo' lgan xizmetkerler mámleket xizmetkerleri islesedi. Mámleket shólkemleri óz-ara bo' ysiniw munasábetleri menen baylanģan bolıp tabıladı;
3. Mámleket mexanizmi óz aldına qoyǵan wazıypalardı orınlaw ushın kerekli bolǵan qurallar qural otryadlar,.hám basqa kúsh isletiwshi tuzimalar menen taminlengen sebebi olarsiz hesh bir mámleket normal iskerlik jurite almaydl;
4. Davlt mexanizmi arqalı tikkeley mámleket hákimiyatı ámelge asıriladı, mámlekettiń wazıypa hám funksiyalarınıń atqarılıwı támiyinlenedi. v. A. Chetvernin hám Z. Islamnin ulıwma pikirlerine kóre, mámleketmexanizmi degende de, yamasa mámleket apparatı degende, kórinip turǵanı sıyaqlı, bir zat haqqında, yaǵnıy mámlekettiñ instutsiyaliq elementi haqqında gáp ketmekte. Apparat yamasa mexanizm degende, baribir, gáp tiykarınan mámleket hákimiyatı organı haqqında ketedi. Sol sebepli bul eki alımdıń pikrine qaraǵanda, «mamleket apparatı» hám «mamleket mexanizmi» sinonimler retinde tán alıw kerek.
Mexanizm»termini mamleket hákimlyatin ámelge asırıwǵa salıstırǵanda bólek bir mazmun jańalıq ashadı. «Mexam izm»- bul mudami qandayda bir sub'ektke funksional Tárepten, yaǵnıy onıń wazıypalarınan kelip shıqqan halda ataq beriw bolıp tabıladı. Sol sebepli de «mexanizm» termini mámleket shólkemleriniñ strukturalıq sistemasın ańlatıw ushin emes, bálki mámleket apparatı jáne onıń quramli elementleriniń funksional qásiyetlerin xarakteristikalaw ushın kerek boliwi múmkin. Usı mánisten alıp qaraǵanda, mámleket hákimiyatn ámelge asırıw yamasa mámlekettin ámel etiwi haqqında sóz júrgiziw múmkin.
Mámleket mexanizmi quramalı struktura bolıp, ol qatar strukturalıq bólimlerden ibarat. Mámleket mexanizminiñ elementleri ortasında óz-ara ierarxik boysiniw ámeldegi, mısalı, mámleket organ lari sistemasındaǵı bo'g orınların hár túrlı, olar bir biri menen subordinatsiya (baǵınıw ) hám koordinatsiya munasábetlerine kirisedi. Daslep mámleket mexanizmi, onsha quramalı bolmagan bolsa, Jámiyet rawajlanıwı menen mámleket apparatı da mazmunan, da rawajlanip,házirgi kúnde ol qúdiretli bir sistemanı quraydı.
Mámleket mexanizmi quram iga kiretuǵın strukturalar quramı túrli waqıtlarda, túrli dáwirlerde túrlishe bolip kelgen. Barǵan sayin mámleket mexanizmi rawajlanıp, onıń quramında qánigeliklesken organlar ko'beye baslaģan. Házirgi zaman mámleketlerinde mámleket mexanizmi Júdá quramalı strukturalı bolıp, ol har turli organ keńselerden ibarat bolıp, olarda million erkin mámleket xizmetkerleri iskerlik ko'rsetedi.
Mámleket shólkemleriniń túrleri:
Soni aytıw kerek mámleket iskerligi quramali bo' lib, onıń wazıypa hám funksiyalarin orınlawshı màmleket shólkemleri de soǵan proporcional túrde ko'pqirlii bolip dùzilgen. Sol sebepli de, mámleket shólkemleri túrlishe tiykar hám kriteryalar boyınsha gruppalargá ajiratiladi. IImiy kórkem ádebiyatqa baylanıslı onda mámleket shólkemleri tómendegi kriteryalar tiykarında klassifikaciyalanadı :
1. Duziw usılına ;
2. hákimiy kepilliklerininin kólemine;
3. kompetensiyanin kenligine;
4. húkimet bo'liniw prisipine
5. qararlari qabil qılıw tartibine qaray hám t.b
Mámleket organlari rejimine qaray birlemshi hám tuwındı, yaǵnıy Ekilemshi organlarǵa ajratıladı.

Paydalanılǵan ádebiyatlar i:



1. ÓzbekstanRespublikast Konstitutstyasi. Tashkent, «Ózbekstan,
2003.
2. Axmedshayeva. M. A Mámleket mexanizmi hám hákim iyatlar bóliniwi.
TDYUI, Tashkent, 2005.
3. Avtorlar jámáátst. Mámleket hám huqıq teoriyası. TDYUI, Tashkent,
2000.
4 Yuridikalıq ens iklopediya Tadjixanov Ol. redaktorı astında, Tashkent, «Shıǵıs»
baspatyot-baspa akstyadorlik kompaniyası bas redaktortyatt, 2001
5. Ilin I. Ogryaduvdey Rossli. M.: Teleks, 1993.
6 Yuridikalıq atamalar qom usiy sózligi. Muallflar jam oasi, TDYUI, Shar9
baspal, 2003.
7. N. Marchenko Razdetentye vlastey v gosudarsvennom mexanizme. M.:
1998.
Download 43.5 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2022
ma'muriyatiga murojaat qiling