Tartu termid
Download 171.39 Kb. Pdf ko'rish
|
- Bu sahifa navigatsiya:
- 1.2 Teemavalik ja selle põhjendus
- 1.4 Ülevaade projekti teemaga seonduvatest teoreetilistest aspektidest 1.4.1 Detailplaneering
- 1.5 Case study (referentside kogumik ja selle analüüs) 1.5.1 Caracalla termid
- 2.1.1 Asukoha ajalooline ülevaade
- 2.1.2 Olemasolev hoonestus
- 2.1.3 Olemasolev reljeef
- 2.1.5 Olemasolev veekogu
- 2.1.6 Olemasolev liiklus
- 2.4 Arhitektuurne osa 2.4.1 Üldine arhitektuurne kompositsioon
- 2.4.2 Termide maa-alune korrus
- 2.4.3 Termide põhikorrus
- 2.4.4 Sisearhitektuurne kompositsioon
- 2.6 Küte ja ventilatsioon
- 2.13 Tehnilised näitajad
|
Roomet Helbre TARTU TERMID LÕPUTÖÖ
Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala
Tallinn 2015
Tõendan, et lõputöö on minu, Roomet Helbre kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome-ja teadustööde seisukohad on viidatud. Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks mittevaralistele õigustele ka varalised õigused.
Lõputöö autor: Roomet Helbre ............................................................ (allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 100820141 Õpperühm: EA-81
Lõputöö vastab ülesandele ja kehtivatele nõuetele. Juhendaja: Vilen Künnapu ............................................................ (allkiri ja kuupäev)
Kaitsmisele lubatud “.......”................2015 a Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan Hindrek Kesler ....................................... (allkiri)
SISUKORD 1. TEOREETILINE OSA ..................................................................................................................... 5
1.1 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1.2 Teemavalik ja selle põhjendus ................................................................................................... 5
1.2.1 Avalik saun .......................................................................................................................... 5 1.2.2 Asukoha valik ...................................................................................................................... 6
1.3 Probleemipüstitus ....................................................................................................................... 7 1.4 Ülevaade projekti teemaga seonduvatest teoreetilistest aspektidest .......................................... 9
1.4.1 Detailplaneering .................................................................................................................. 9 1.5 Case study (referentside kogumik ja selle analüüs) ................................................................... 9
1.5.1 Caracalla termid .................................................................................................................. 9 1.5.1 Therme Vals ...................................................................................................................... 11
2. PROJEKTILAHENDUSE SELETUSKIRI ................................................................................... 13 2.1 Lähipiirkonna iseloomustus ..................................................................................................... 13
2.1.1 Asukoha ajalooline ülevaade ............................................................................................. 15 2.1.2 Olemasolev hoonestus ....................................................................................................... 15
2.1.3 Olemasolev reljeef ............................................................................................................. 16 2.1.4 Olemasolev haljastus ......................................................................................................... 16
2.1.5 Olemasolev veekogu ......................................................................................................... 17 2.1.6 Olemasolev liiklus ............................................................................................................. 18
2.2 Piiravad tegurid ........................................................................................................................ 18 2.3 Asendiplaan .............................................................................................................................. 20
2.3.1 Paiknemine ........................................................................................................................ 20 2.3.2 Liiklus ................................................................................................................................ 21
2.3.3 Veekogu ............................................................................................................................ 21 2.3.4 Haljastus ............................................................................................................................ 22
2.4 Arhitektuurne osa ..................................................................................................................... 22 2.4.1 Üldine arhitektuurne kompositsioon ................................................................................. 22
2.4.2 Termide maa-alune korrus ................................................................................................ 23 2.4.3 Termide põhikorrus ........................................................................................................... 23
2.4.4 Sisearhitektuurne kompositsioon ...................................................................................... 25 2.4.5 Muud hooned ..................................................................................................................... 26
2.5 Konstruktiivne osa .................................................................................................................... 27 2.6 Küte ja ventilatsioon ................................................................................................................. 28
2.7 Veevarustus ja kanalisatsioon .................................................................................................. 28 2.8 Elektri- ja sidevarustus ............................................................................................................. 28
2.9 Tehnoloogiline osa ................................................................................................................... 28 2.10 Tulekaitse ............................................................................................................................... 28
2.11 Keskkonnakaitse ..................................................................................................................... 28 2.12 Energiatõhusus ....................................................................................................................... 28
2.13 Tehnilised näitajad ................................................................................................................. 29 KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 30
SUMMARY ....................................................................................................................................... 31
VIITED ............................................................................................................................................... 32 LISAD ................................................................................................................................................ 33
5
1. TEOREETILINE OSA 1.1 Sissejuhatus Käesolev diplomitöö on kirjutatud lõputööna Tallinna Tehnikakõrgkooli, arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõpetamiseks. Lõputöö ülesandeks on koostada eskiisprojekt Tartu termidele, leida hoonele sobiv asukoht ja ideelahendus ning siduda see ümbritseva linnaruumiga, mida vajadusel täiendada.
Eestlase elus on saunal alati kindel koht olnud. See oli ju esivanematel püha hiie kõrval väga austatud paigaks. Seal ei tegeldud vaid pesemisega, vaid püüti haigestumise korral end ka ravida. Saunas toimetati mitmesuguseid osalt maagiliste toimingutega ühendatud arstimisi, näiteks aadrilaskmist ja kuppude panekut. See oli ka sünnituspaigaks [1].
Ligikaudu 97 000 elanikuga, Lõuna-Eesti keskus, Tartu on linn, kust leiame nime ning olemuse poolest vaid ühe avaliku sauna. Selleks on suurima elanike arvuga linnaosas asuv Anne saun. Asukoha loogilisust toetab ka fakt, et enamiku inimeste elukeskkond on privaatsauna omamiseks sobimatu – elatakse paneelmajades. Siiski on võimalik saunamõnusid nautida veel linna keskel asuvates spa-des, jõusaalides ning hotellides, AURA veekeskusest rääkimata. Erinevalt esimesest pole need aga klassikalised saunad – lisafunktsioonidena puudub neil sauna olemus, ’’hing’’. See, mida inimesed nii traditsioonilistel nädalalõppudel kui ka muul ajal otsivad. 1.2.1 Avalik saun Avalike saunade jälgi leiame juba ammustest Antiik-Kreeka gymnasion’itest. Need harivad, mitmekesist elu- ning loomekeskkonda pakkuvad asutused omasid ruume, kus toimus pärast sporti ja muud aktiivset tegevust ihu kasimine. Lisaks soojale veele olid ruumid võimelised ka ennast kütma. Seda niipalju, et seal olles, inimkeha soojusregulatsioon aktiivselt tööle hakkaks. Higistamise tervistav mõju oli kindlasti ka varasemalt tuntud, kuid teadaolevalt algas siit ühiskonna laialdasem harimine kümbluskultuuriga. Erinevate temperatuuridega õhu ning vee omavaheline kombineerimine hakkas piire murdma, ning peagi oli kogu Rooma impeerium kaetud eelneva asutuse järeltulijaga – thermae’dega. Kohad, mis oma tippajal saavutasid monumentaalseid
6
mõõtmeid ning kus veedeti tol ajal iga päev tunde, kui mitte kümmeldes, siis kas sportides, lõunatades, koosolekuid pidades, või niisama jalutades. Teatrietenduste, kunstinäituste, kõnemeeste esinemiste ja kauplemise tõttu olid need linna ühed sotsiaalseimad paigad. Hiljem võttis praegune türgi kultuur sellest laenu ning lõi oma, hamam’i. Idapoolsemates maades pole viimane oma tähtsust minetanud, olles jäänud püsima küllaltki muutumatuna. Termid vajusid aga pika aja jooksul unustusse. Tänapäeval võib leida klassikalise kümbluskultuuri hõngu nii mitmestki kohast, kuid üldjuhul on ’’lääne’’ ühiskonnas levinud veekeskused ja spa-d, kus esimesel juhul pakutakse eelkõige lõbustust ning teisel, terviseprotseduure. Seega tekkis autoril mõte, kavandada avalik saunakompleks, mis võtaks eeskuju klassikalistelt termidelt. Tähelepanu pöörataks saunadele, basseinidele ning ruumile, kus poleks põlu all sotsiaalsus. Eestis sarnast asutust ei leia, lähim asub Peterburis. Valikut toetab ka fakt, et Tartu esinduslik arhitektuur on tänaseni mõõdukas ulatuses klassikalise väljanägemisega.
Olles saunausku, otsitakse ehedat elamust, mis keha ja vaimu kosutaks. Seda ei leia kohast, kus rahu rikuvad nii müra kui ka asjasse mittepuutuvad inimesed. Võttes arvesse siinmail levinud kombeid, on traditsioonilisim koht saunale mõne veekogu ääres, ühes privaatsust loova haljastusega. Termide puhul on samuti tarvis kerget distantsi. Vahemaad muust linnast, kus veeta vaba aega erinevate tegevustega, ’’hingamisruumi’’ nii hoonele kui ka selle kasutajale. Tekib küsimus, kas linnakeskkonnas leidub üldse sellistele tingimustele vastavat kohta? Tartu on koht, kus tänu Emajõele on küllaltki palju looduslikku keskkonda. Seda eelkõige tasase ning soise pinnase tõttu. Tänaseks küllaltki täisehitatud kesklinna kõrvalt leiame tohutu maa-ala, mis jääb Emajõe ning aastakümneid tagasi kaevatud Anne kanali vahele (Skeem 1). Krundi Pikk tn. 65 puhul on tegemist on valdavalt puhke ning rekreatsioonialaga, kus on ka parajalt vaba pinda ning kõrghaljastust. See ala, olles sõna otseses mõttes kiviviske kaugusel nii kesklinnast kui ka eelpool mainitud elanikerohkest Annelinnast, kuid samas omades piisavalt looduslikku eraldatust, on parim valik lõputööks projekteeritava asukohaks. Lisaks aitaksid termid ühtlustada piirkonnas viibivate inimeste arvu. Seda nii aasta kui ka päeva lõikes.
7
Skeem 1. Käsitletav ala Valitud ala kirdeküljelt leiame tehisveekogu (Anne kanal I), mille rand on üks kolmest Tartus asuvast supelrannast ning kus käivad paljud inimesed ujumas ning vaba aega veetmas. Tuttav on neile aga ka fakt, et tihtipeale küllastub vesi hooaja teiseks pooleks tervisele ohtlike mikroorganismidega, milletõttu rand oma põhifunktsiooni minetab. Seega tuleks lisaks eelpool väljapakutud lõputöö teemas käsitleda ka võimalusi probleemi lahendamiseks. Seda enam, kui on plaanis veekogu hoonega suhestada. Tervist kosutav asutus peab olema kooskõlas teda ümbritseva keskkonnaga, saastunud vesi selleks ei sobi. 1.3 Probleemipüstitus Saunale mõeldes mõtleme esmajoones pesemisvõimalusele. Nii ongi kõikide saunade ühiseks jooneks hügieeniline funktsioon, kuigi nüüdissaunale on pandud rida uusi nõudeid: 1.Vaimset tasakaalukust soodustav toime; 2.Infektsioonidele vastupanu soodustav toime; 3.Saun füsioteraapilise treeningu kompleksina; 4.Sauna toime mitmesugustele regulatsiooniprotsessidele organismi homöostaasi tagamisel; 5.Saunaleil kui sportliku ettevalmistuse komponent [1] 8
Järeldusena peaks asutus olema piisavalt võimekas, pakkumaks inimestele, eelnevalt loetletud, tervistavate mõjude hankimist.
Eristatakse rooma-iiri, kreeka, araabia, türgi, soome, vene-rooma ja rida teisi saunu. Olgu saunaks leili-, auru-, soola- või aroomisaun - väidetakse, et saunaprotseduuride läbiviimisel ei ole määrava tähtsusega sauna liigid, vaid sauna mikrokliima ja saunalise harjumused. [1] Seega tuleks keskenduda erinevate temperatuuride pakkumisele ja seda nii õhu kui ka vee puhul. Erinevad liigid oleksid põnevuse loomiseks, kuid temperatuuride mitmekesisus on see, mis, sarnaselt inimeste mitmekesisusele, aitab luua keskkonda, kus igaüks saab vastavalt omale soovile kümblusprotsessi luua.
Avaliku saunana, peaks hoone olema inimhulga poolt kasutamiseks piisavalt funktsionaalne. Termid kui sellised, nõuavad lisaks rõhuasetuse all olevatele saunadele ka muid võimalusi. Varasemalt mainitud ’’sotsiaalset’’ poolt, tegevusi ajaviiteks nii enne, kui ka pärast kümblust. Samuti ei saa unustada arhitektuurset väärtust – hoone peab silma paistma. Olema meeldiva sise- ning väliskeskkonnaga - pakkuma kasutusmugavust ning silmale ilu. Küsimust tekitab ka kompleksi suurus, kui paljusid inimesi peaksid termid olema võimelised mahutama? Anne saun registreerib aastas ligikaudu 40 000 külastuskorda, mis teeb päevaseks külastajate arvuks keskmiselt 110 inimest [2]. Projekteeritava hoone maht peaks kordades suurem olema – tegemist oleks ikkagi tervet Tartut teenindava hoonega. Arvestama peaks ka teistsuguseid andmeid. Nimelt on Anne kanali äärsel ranna- ja puhkealal suplushooajal läbi viidud loenduste põhjal, keskmiselt nädalas, ühel ajahetkel inimesi kuni 300. Maksimaalne randa kasutavate inimeste arv küündib tippajal isegi 650 inimeseni [3]. Arvestades aga eesmärki, et kompleks toimiks ka turismiobjektina ja milles on saunale lisaks veel muid kutsuvaid funktsioone, võiks korraga saunadesse mahtuda vähemalt 200 inimest. Kavandatav vajab sidumist linnaliiklusega, sellist mis arvestaks erinevaid transpordiviise, ning olema külastajale mugav kasutada. Samas ei tohiks need ümbritsevas ’’rohelises’’ keskkonnas esile trügida. Säilitama peaks liikumisvõimaluse ümber kanali, seda nii kallastpidi, kui ka mööda, kaugemalt kulgevat, kergteed. Liikudes veekogu probleemi juurde, leiab hiljutine uuring (’’Anne kanal I seisundi uuring suplusvee kvaliteedi tagamiseks’’), et pole ühte kindlat lahendusvarianti, mis kindlustaksid Anne kanali suplusvee seisundi paranemise ja kvaliteedi. Tuleb mitmeid erinevaid aspekte arvestada: 1. Teadlik suplejate arvu piiramine. 2. Teavitustöö 3. Anne kanalist väljavoolu tekitamine, veetaseme hoidmine tasemel 31,50 m. 4. Edasine heakorra tegevus Anne kanali ääres. Tualettruumide korrashoid, piisavus, tihe
9
tühjendamine ja soovitatav on rajada ka Sõpruse silla poolsesse otsa vesitualett. Soovitatav on luua pesemisvõimalusi. Lemmikloomade ujutamise keeld Anne kanalis ja piisavalt prügikonteinereid (sh spetsiaalsed koerte ekskrementide kogumiseks). [3] Seega tuleks ette näha kanali kirdekülje kultuuristamist vajalike rannahoonetega.
1.4.1 Detailplaneering Aastal 2006 valminud detailplaneeringu eesmärkideks on lisaks muule, puhke- ja spordikeskusele (s.h. kämpingu maa-alale) vajaliku ruumilise ja funktsionaalse lahenduse leidmine ja Anne kanali supelranna piiritlemine [5]. Ette oli nähtud Sõpruse silla poolse ala osaline hoonestamine , ning uue sadama-ala loomine. Lisaks plaaniti ranna laiendust, sõõrjalt Emajõe suunas. Antud hetkeks on esimene, eesmärkide nimekirjast maas. (Lisa 1) 1.5 Case study (referentside kogumik ja selle analüüs) 1.5.1 Caracalla termid
Pilt 1. Vaade Roomas asuvatele varemetele
Aastal 217 m.a.j. valminud hoonetekompleksi kohta võib kindlasti öelda tähelepanuväärne, selleks oli ta loodud. Klassikaline näide termidest. Oma kõrgajal oli rahva nõudlus antud asutuste järgi suur. Oli ju hoone võimeline teenindama korraga 1600 inimest. Mõõtmetelt kindlasti monumentaalsuseni küündiv asutus oli üdini geomeetriast lähtuva plaaniga – teljed määrasid liikumissuunad ning ruumide järjestuse. Tsentraalse saunateljega ristus teine peamine – ’’sotsiaalne’’ . See oli omane kõigile samalaadsetele, mida võis tol juhul termideks lugeda.
10
Väiksemate asutuste puhul sekundaarsed teljed puudusid, kuid sauna oma oli alati sama, kas sirge või siis muudmoodi kulgevana. Saunade järjestus oli vastav temperatuuri jaotumisele. Suurimaks ruumiks oli frigidarium (nn. külm saun), mida läbis kõige rohkem inimesi. Sellele järgnesid tepidarium (nn. soe saun) ning caldarium (nn. kuum saun). Kõigil olid samuti basseinid, mille temperatuurid vastavuses ruumi omadega. Suurim loomulikult kõige jahedam – natatio, mis tavaliselt telje ühes otsas laius (Skeem 2). Selline range jaotus võib kõlada kuivana, kuid ruumide ja basseinide arv oli kõvasti suurem. Tihtipeale võis suurem ruum või bassein olla jagatud näiliselt väiksemateks osadeks, kas siis sammaste või vee abil, jõudes isegi indiviidi suuruseni. Või siis oli kütmine läbi põranda ja seinte asendunud kütmisega läbi kerise. Mis oli aga põhiline igal pool, oli aur. Lisades sellele pildi nii siseõuedes kui ka hoone ümber laiuvatest aedadest ning skulptuuride hulgast, millega sellised kohad üle olid puistatud, on üldpildiks klassikalise arhitektuuri võidukäik.
Skeem 2. Imperial style termide funktsionaalne skeem [4] Pilt2. Caracalla termide lõige 11
1.5.1 Therme Vals
Pilt 3. Hoone väline pale 1996. aastal valminud hoonet loetakse Peter Zumthor’i üheks meistriteoseks ning seda ta ka kindlasti on. Nime poolest termid, kuid olemuselt siiski kuumaveeallikal asuv spa on kohalikust materjalist loodud olema monumentaalne, igikestva disainiga. Antud juhul ei loo seda füüsikaline suurus, vaid kivist loodud vorm, mille muljet läbi suurte avade ja veepeegelduse võimendatakse. Ollakse ikkagi osa mäest.
12
Heites pilgu plaanile, leiame, et hoones sisalduvad erineva omadusega ruumid on justkui tsoneeritud, samas jällegi mitte (Skeem 3). Toetava funktsiooniga ruumid on pandud keskset kümblusala ümbritsema nii, et läbi ruumi kulgedes jõutakse ikkagi vajalikku kohta - avad väliskeskkonda omavad navigeerimisel tähtsat rolli. Justnimelt avanevad vaated on need, mis selles ühtlase ilmega ruumis piire loovad. Seega on privaatsus selle soovijale tagatud.
13
2. PROJEKTILAHENDUSE SELETUSKIRI 2.1 Lähipiirkonna iseloomustus Ala piirneb kagus Eesti pikima sillaga (488.2m), milleks on Sõpruse sild (Pilt 5). Tegemist on rajatisega, mis ühel tasandil toetab tihedat liiklust ning teisel on Tartu tänavakunsti lõuendi rollis. Üle silla jätkub käsitletava ala krunt, Pikk tn 65. Ka selle teist poolt võib sarnaselt iseloomustada: looduslik keskkond, mida on muutnud vaid kanal (antud juhul Anne kanal II). Hoonestus puudub, ala kasutavad tervisesportlased ning kalamehed.
Pilt 5. Sõpruse sild
Kirdekülg piirneb üle Pika tänava jääva Annelinnaga, mis antud kohas koosneb 5-korruselistest korterelamutest. Läänenurka jääb tiheda liiklusega ringristmik, kaubanduskeskusega Eeden. Edelasse jääb ca 80 m laiune Emajõgi, mida ääristavad mõlemalt poolt looduslikud puukooslused. Jõe vastaskaldal asub sadam, ning vanad linna kütte eest vastutavad hooned, koos alajaamaga. Nende kohal kõrgub korsten (Pilt 6). Liikudes kesklinna poole, asub üle jõe teine aktsent – Tigutorn (Pilt 8).
14
Pilt 6. Dominantne korsten
Ala piirab loodest, Pika tänavaga diagonaalis kulgev Turusild. Sarnaselt Tigutornile, omab kergliiklusele mõeldud vantsild, oma skulpturaalsusega ümbruskonnale suurt mõju. Selle kõrval asetseb puiduse ilmega söögikoht (Pilt 7).
15
Ala ajalooline aspekt on tagasihoidlik – tegemist on varasemalt puutumatu looduskeskkonnana eksisteerinud kohaga, mille tänapäevaseks aktsendiks on kanal ning sillad. Anne kanal rajati koos Annelinna ehitamisega aastatel 1965-1971. Anne kanalist väljakaevatud pinnast kasutati „Annelinna“ rajamisel täitematerjaliks (üleujutatud ala täitmiseks). Eesti NSV MN Riikliku Ehituskomitee poolt on 1964. a kinnitatud Tartu linna Ülejõe elamurajooni detailplaneerimise alusel koostatud Tartu veespordi kanali tööprojekt. Detailplaneeringus oli ette nähtud Ülejõe linnaosas Räpina mnt elamurajooni ja Emajõe vahelise hoonestamata ning heakorrastamata, kevadise suurvee ajal sageli üleujutatava, luhaala kujundamine ülelinnalise tähtsusega puhke- ja sporditsooniks. Kasvava Anne linnaosa paremaks ühendamiseks ülejäänud linnaga tekkis vajadus ehitada uus sild üle Emajõe ja kaevatud kanali. Silla rajamisel ei arvestatud veespordi, eelkõige sõudmise vajadusega ning silla ehitamise käigus täideti kaevatud kanal silla kohal nii, et tekkis kaks kanali osa – Anne kanalina tuntud põhjapoole osa (Anne kanal I), mida kasutatakse ujumiskohana ning lõunapoolne osa (Anne kanal II), mis on kasutamata [3]. Aastal 2003 valmis Turusild, mis ühendab Tartu väliturgu Annelinnaga.
Alalt leiab vaid kaks hoonet, milleks on kanali Turusilla poolses otsas asuvad vetelpääste hoone ja WC. Peale naiste ja meeste tualeti on konteinerlahendusega käimlas ka eraldi ruum invaliidide tarvis. Rannavalve hooneks on päevinäinud ühekorruseline maja, mille ees vette ulatuv purre. Ranna-alalt leiab ca iga 60 m tagant riietevahetuskabiini.
Pilt 8. Kogum hoonetest 16
Pikk tn. 65 krunt on tasase reljeefiga, omades märgatavat pinnalangust ainult Emajõe vahetusläheduses. Kanali veetase on Emajõe omast ca 1,5 m kõrgem. 2.1.4 Olemasolev haljastus Alal olemasolev haljastus on enamjaolt isetekkeline. Anne kanali ja Emajõe vaheline ala on looduslikuma ilmega, aeg-ajalt hooldatav puu- ja põõsasgruppidega rohumaa, kuhu on istutatud harilikku tamme (Pilt 9). Sõpruse silla juures omandab ala loodusliku metsaala ilme [5].
Annelinna poole jääb arukaskede front, mida mitmekesistavad harilikud tammed, sirelid, kontpuud ja tuhkpuud. (Pilt 10). Jõeveerel ning kanali ümber leiab hulgaliselt võsa.
Pilt 10. Kased isoleerivad ranna-ala Annelinnast 17
Anne kanal asub Tartu linnas Anne linnaosas Emajõe vasakul kaldal. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on veekogu ja selle supelrand avalikult kasutatav. Anne kanali põhjapoolne osa algab umbes Paju tänava kohalt ja kulgeb Emajõega peaaegu paralleelselt kuni Sõpruse sillani. Keskkonnaregistri andmetel on veepeegli pindala 9,5 ha, kaldajoone pikkus 1 660 m. Kanali pikkus on ligikaudu 620 m, millest rannaala ca 550 m. Laius on 120 - 130 m ning keskmine sügavus 2,2 - 4,4 m. Supluskoha põhi on liivane ja lauge. Anne kanalil I puudub otsene ühendus Emajõega. Veevahetus toimub peamiselt põhjavee kaudu. Suurvee ajal saab vesi suunduda läbi Sõpruse silla all olevast truubist II kanalisse [3].
18
Alal puuduvad tänavad, seega ka autoliiklus. Veekogude vahelist ala läbib vaid üks asfaltkattega kergtee, mis kulgeb Sõpruse silla alt Turusillani ja leiab laialdast kasutust (Pilt 12). Arvukalt on isetekkelisi jalgradu.
Pilt 12. Termide planeeritav asukoht 2.2 Piiravad tegurid Ala läbib elektriliin, mille tõttu kehtib selle alla jääv, 50 m laiune, kaitsevöönd. Antud lõputöös pole sellega arvestatud, kuna autor näeb ette kõrgepingeliini asemele maakaabli paigaldamise. Veeseadusest (RT I, 08.07.2011, 18) tulenevalt on Emajõel 10m laiune kallasrada, Anne kanalil 4m laiune. Vastavalt Ranna ja kalda kaitse seadusele (RT I 1995, 31, 382) on ehituskeeluvööndi laius tavalisest veepiirist 50 m (Skeem 4). Alal kasvab emaputk (Angelica palustris), mis kuulub I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu’sse (RT I, 18.06.2014, 20). Seega on keelatud nende kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud alal.
19
Skeem 4. Kitsendused
Tuginedes Maa-ameti geoportaali andmetele, on käsitletaval alal maksimaalne võimalik veetase absoluutkõrgusega 32.73 m merepinnast. Sel juhul on üleujutus ümbruskonnas väga suure mõjuga (Skeem 5).
Skeem 5. Maksimaalne veetase 20
2.3.1 Paiknemine Kavandatavad termid asuvad Tartus, Emajõe ning Anne kanali vahelisel alal. Tegemist on kagust, Ihaste suunast , kesklinna külje alla jõudva loodusliku keskkonna tipuosaga, mis on tuntud vaba aja veetmise kohana. Lisaks termidele on ühtlasi lahendatud vastaskaldal asuva ranna-ala (kanali päikeselisema külje) puudulik hoonestus (Skeem 6).
Skeem 6. Päikese teed hoonemahtudega
Planeeringuliselt on tugevaimat mõju avaldanud kanal ise - oma range kaldajoone tõttu on ka ümbritsevad hooned pandud sellest lähtuma. Sümmeetriat põhjendavad soov säilitada puutumatult liivarand ning diagonaalis vastaskaldal asuv metsastunud ala. Koos Emajõe ääre piirangutega lükkub termiosa kanali kesksele teljele. Selle vastaskaldale on seega loodud tasakaaluks rannahooned, mis jäävad vee ning pargiala vahele. Rannahoonete enda vahel on avar pool-looduslik ala, kust avaneb vaade tervele veekogule, keskse tähelepanuga vastaskaldal asuvatele termidele. Rannavalvehoone leiab oma uue kuju samas kohas, kuna seal on parim võimalus ümbruskonnal 21
silm peal hoida. Termide ja Sõpruse silla vahele on paigutatud kolm privaatsemat, eraldi seisvat sauna. Moodustub ühtne tervik – veekogu aheldab enda külge hooned ja teed ning teisalt kammitsevad need kanalit ennast. Tehislik veekogu muudetakse ringja teega veelgi tehislikumaks – justkui oleks tegemist suure välibasseiniga – natatio’ga. Suures osas söötis ala muudetakse kultuurseks puhke- ning suplusalaks, looduslikuma ilmega jõekülg jäetakse puutumata. Käesoleva planeeringuga muudetakse üldplaneeringus sätestatud ehituskeeluvööndit (kitsaimal maaribal kanali ning jõe vahel) ühes kohas väiksemaks.
Hetkel kanalit ümbritsev kergtee funktsioon on säilitatud, kuid see on toodud vee piirile – veepind on täiesti avatud igast kohast, tagades kõikjal vaba läbipääsu. Sellele, jalgsi liiklejale mõeldud rajale, järgnevad kihtidena nii kergtee, kui ka autotee. Termidele on liiklusvahendiga ligipääs loodud mõlemalt küljelt. Kesklinna poolt, Turusilla alt kulgev Paju tänava pikendus ning vastasküljelt, Sõpruse silla alt tulev tee. Omavaheline ühendus autoteedel puudub, kuna hoone on lahendatud mitme sissepääsuga, mis koonduvad samassse kohta. Samuti tahetakse nende potentsiaalse ühenduse kõrval asuv saunaosa hoida vaikne, võimalikult rohelise vaatega väliskeskkonda. Viimase ümber on piisavalt lai kõvakattega kergtee, mida mööda on vajadusel operatiivautol võimalik liikuda hoone teisele küljele. Sinna suubuvad ka jõeäärsed jalgrajad. Rannavalve hoone juurde säilub autoga ligipääs samal viisil. Rannahoone (kohviku) puhul on ühendus loodud Pikalt tänavalt. Teise rannahoone ning palliplatside juures oleva wc-ni saab vajadusel mööda kergteed sõita. Pikal tänaval asuv ’’Kanali’’ bussipeatus on ühendatud hoonetekompleksiga samuti kergtee abil. Parklakohti on loodud vastavalt nõutud normidele. 2.3.3 Veekogu Anne kanal I ligikaudne veetase säilub 31.50 m kõrgusel merepinnast, samuti vee sügavus (max. 4.4m). Praegune liivarand jääb projektis samasuguseks, mujal hakkab veekogu ümbritsema betoonist astmestik, mida mööda võimalik samuti kõikjal vette siseneda. Vee peale on laiendatud sarnaselt välimisele ’’ringile’’ sisemine tee, mis promenaadina ühendab puuduva ühenduse esimesega ning pakub samal ajal supelrannale piiret sügavusel 1.8 m. Ühtlasi toimub ’’ranna-ala’’ lainemine – piisavalt avarale pinnale mahub küllaldaselt päikest võtvaid inimesi. Kindlat, piirdega
22
sügavust pakutakse veel mitmes kohas, nii rannamajade pool, kui ka termide ees. Teatud kohtades on kaldal asuvad aiad ette nähtud laienema vette, veeaedade näol. 2.3.4 Haljastus Valdav osa olemasolevast väärtuslikust haljastusest säilitatakse. Seda rõhuasetusega rannahoonete ja Pika tänava vahele jäävale kasesalule ning suurima kõrghaljastuse kogumile krundil, ala lõunanurgas. (Pilt 9;10). Jõe pool tagatakse emaputke kasvukohtade säilimine, kõvakattega teed võimalikult kanali poole tuues. Vett piirava tee ümber on mõõdukal osal ette nähtud kultuuraedade rajamist. Seda nii sammaskäigu äärde privaatsema tunde loomiseks, kui ka ringtee ümbrusesse, linnakeskkonna isoleerimiseks. Puuliikidest on jõe pool eelistatud erinevad viljapuud, mis oleksid loodusliku valiku kõrval oma värvide ning viljadega kontrastiks, Sõpruse silla pool aga tiheda võraga põõsastaimed, mis kõrguselt ei ületaks Sõpruse sillalt avanevat vaadet kanalile.
Termide kujunemisel mängis suurt rolli kanal. Eesmärgiks oli laiuv veepind panna hoonega suhestuma. Kuna asendiplaaniliselt ühendusid nii hoonemaht kui ka veekogu sümmeetriliselt ning üheks eesmärgiks oli anda majale klassikalist hõngu, laienes telgede süsteem ka hoonesse. See tingis omakorda keskse dominandi ja võrdsete toetavate poolte tekke.
Pilt 13. Vaade rannamajade poolt 23
Kuna pinda on alal piisavalt, sai kogu kompleks lahendatud ühekorruselisena (maa all toetamas tehnokorrus). Pikk, madal ning maksimaalse kõrgusega 6,4 m põrandapinnast, hoonemaht suhestub paremini ka veega, ning kõrgete ümbruskonda piiravate maamärkidega. Madalaid, lamekatusega hooneosasid aitab meelestada, ligi kümme meetrit kõrgem aktsent. See munajas vorm, kõrgeim orgaaanilise ilmega osast, koondab ümbruskonna pilke, kuna kerkib klassikalise taustal hästi esile. Mahud on avatud ja suletud vastavalt sees peituvatele funktsioonidele.
Tehnokorrus asub 2,6 m põhikorrusest allpool ning omab vaid teenindavat väärtust, olles täidetud veemahutite ning vajalike seadmetega. Põranda piirid langevad kokku saunaosa ja sellega ühendatud basseiniala piiridega. Pind on ühendatud põhikorrusega läbi abiruumis oleva trepi. 2.4.3 Termide põhikorrus Hoone plaani ülesehitusel on inspiratsiooni saadud ligi paari aastatuhande tagusest ajast, mil sarnased asutused olid ehitatud samade põhimõtete järgi – geomeetrilised ruumid ning teljelised liikumised. Tavaks oli, et kümblustelg kulges muude tegevusvõimaluste suhtes risti (Skeem 2). Autori välja pakutud lahenduse puhul on samuti telgi kasutatud, kuid neid pole päris ristuma pandud. Saunatelje jahedaim ots peaks lõppema külma kümblusega. Antud juhul on see asutuse külastajale Anne kanali näol võimalik, kuid siiski on ’’tükk’’ kõnealust lahtise ruumina hoonesse sisse toodud. Sel juhul jääb ära ’’vesine rada’’ kahe ülejäänud hooneosa ühendavalt alalt.
24
Termidel on viis sissepääsu, millest kaks on mõeldud vaid töötajatele. Suvine peasissepääs jääb kanaliga ristuvale teljele – sinna suubuvad mõlemalt poolt hoonet kulgevad sammaskäigud, millest üks ühendab terme vetelpääste torniga ja teine privaatsaunadega (Pilt 14). Niiöelda talvised, või autoga liikleja sissepääsud jäävad jõe poole. Neist on võimalik siseneda fuajeesse, mis külgeneb mõlemal pool kauplustega, või hoopis saunapileti olemasolul otse riietusruumi. Hoonel on kaks võrdset tiiba. Ühest leiame nii raamatukogu, saalid, kui ka restorani koos köögiga. Teisele poole jäävad massaažiala, skulptuuristuudio ning peoruumid, mis ümbritsevad talveaeda. Kummaski on ka pealt lahtised, muust elust klaasiga isoleeritud siseaiad, mida on võimalik pindade eemaldamise korral mõlemale poole siseruumi avada. Fuajee külgneb niiöelda külma saunaga, mis on ruumist klaasiga eraldatud. Saunaruumide kasutamise järjekorda ei saa kindlalt defineerida. Kindel on see, et esialgu satub saunaline riietusruumi, pärast lahtiriietumist pesemisruumi, sest enne higistamisruumide ja basseinide külastamist on siiski vaja end pesta. Pesemisruumis on võimalus ka istudes küürimiseks. Temperatuur viimases on 25 o
C, mis hakkab järk-järgult edasi liikudes tõusma, kui juhul saunaline frigidariumisse ei põika. Seda ning tepidariumi ühendavat käiku läbides jõutakse teistsuguse ilmega kohta. Nimelt leiab inimene end ühtlaselt poolsoojast, madala laega, kontraste loovast ruumist. See kulgeb ringjalt ümber kesksete kuumade kivide ning paiga, kuhu pääseb mööda küllaltki kitsast käiku, isoleerimaks end muust. Ruumis olev inimene oleks justkui suure muna sees, mille põhja katab vesi. Istumine on organiseeritud ringjalt mööda veepiiri, lae tipus on valgusava. Evakuatsiooni tagamise tõttu on sealt lisaks sissepääsule ka väljapääs, sarnaselt esimesega, mitte üleliia lai. Ruum on tepidariumiga sama temperatuuriga, jäädes inimorganismile omase 36 o C -39
o C juurde. Klassikaline kümblus lõpeb caldariumiga (kuni 60 o C). Tegemist on suure auruse saunasaaliga, mis on võimeline mahutama kuni 100 inimest. Ruumi keskel on põrandalt kõrgemale tõusev kuumaveebassein. Valgus tuleb läbi kaarja aknarea mis jääb ’’muna’’ suunda. Sarnast olustikku pakuvad kõrvalasuvad aroomisaun ning väiksemamõõtmelised aurusaunad. Seda siis rohkem privaatsust nõudvatele külastajatele. Puhkeruumi mikrokliima peab võimaldama higi kiiret aurumist, s.t. õhk peab olema suhteliselt kuiv. Samuti peaks seal olema võimalus horisontaalasendis puhata. Ruumis asub ka mullivann. Leiliruumid on lisaks soolisele jaotusele ka teistkordselt dubleeritud, kuna rohkem kui 4 tundi lahti olnud saunas need paratamatult reostuvad. Ei tohi ju saunaliste saunaruumides viibimise ajal avada uksi ja aknaid ega sisse lülitada tugevaid tõmbetuult tekitavaid ventilaatoreid. Leiliruumi õhku lihtsa ventileerimisega ei õnnestu värskendada. Puukonstruktsioonid nõuavad kuivamiseks aega, higiga eritunud jääkainetest lahtisaamiseks spetsiaalset töötlemist . Õhu relatiivne niiskus ei peaks
25
ületama 40%, temperatuur võiks olla 65-90 o C juures [1]. Kuna temperatuuri jaotumine ruumis on gradientne (alumistel astmetel 60 o C, ülemistel 90 o C) on lava piisavalt lai, mugavaks istumis- lamamisasendiks, tagamaks keha ümbritsemist võimalikult ühtlase temperatuuriga. Leiliruumid on ümbritsetud karastusvõimalustega, nii duššide kui ka jahedaveelise basseini näol. Saunade vahele on planeeritud soolasaun, mis ümbritsetud omakorda soolabasseiniga. See, justkui ruum ruumis omab samuti katusel valgusavasid, ning kohustulikke dušše, mis paigutatud teistelegi sarnaselt, strateegiliselt liikumistee äärde. Kuna ruum on loodud võimalikult kestva, sopilise teekonnana (välja arvatud tavalised leiliruumid) on uste projekteerimist välditud. Privaatsus luuakse seinte abil. Aur pääseb rikkaimatest paikadest mööda käike liikuma ja ideaalis jagab tepidariumi kaheks. Tekib veelgi mitmekesisem maailm, kus ei tea, kas vastu vaatab skulptuur või mõni kaassaunaline.
Pilt 15. Saunamahud 2.4.4 Sisearhitektuurne kompositsioon Interjööris jätkub hoone väline pale - pruunikaspunakad savitellised heledal betoonpõrandal. Saali puhul on amfiteatrilaadsed astmestikud kaetud valge puitlaudisega, sarnast viimistlust on kasutatud
26
lae puhul. Läbi lahtimonteeritavate klaaspindade on suvel roheline/talvel valge siseõu avatud ümbritsevatesse ruumidesse. Talveaias leiab seevastu rohelisi taimi aasta läbi. Frigidariumi põrand ning basseini pind on kaetud valgete glasuurplaatidega, nagu ka riietus- ja pesuruumid. Saunade puhul näeb autor ette, sarnaselt eelnevale, heledaid põrandaplaate, ning tumedaid savitoonis seinaplaate. Puhkeruumis ’’keerab’’ väline hele fassaad sissepoole – seal on seinad valget värvi. Vormi üleminekul jätkub tume sein. Kõrgema temperatuuriga ruumides on viimistluseks töötlemata lehtpuitlaudis. Asutus on täidetud skulptuuristuudio abil loominguga, mille kontsentratsioon on suurim talveaias.
Pilt 16. Frigidarium 2.4.5 Muud hooned Kogu hoonetekompleksi puhul on kasutatud samu materjale. Tellisarhitektuur kandub läbi sammaskäigu ühelt teisele. Privaatsaunad on lahendatud eraldiseisvatena, ümara põhiplaaniga. Vetelpääste hoone on kahekorruseline maja, mida samuti ümbritsevad sambad. Korruseid ühendab keerdtrepp. Rannahooned on läbi suurte klaaspindade väliskeskkonda maksimaalselt avatud, päikese eest pakub kaitset seesama, sammastele toetuv, varikatus. 27
Pilt 17. Vaade sauna sillalt 2.5 Konstruktiivne osa Piirkonna pinnase ehitusgeoloogilistest omadustest tulenevalt pole muud varianti, kui ehitada hoone vaivundamendile. Ehitis on kavandatud monoliitbetoonist katuslagede jt elementidega ning savitellistest kandvate seintega. Välisseinad on viimistletud samuti kihi, põletatud savitellistega, või valgeks võõbatud betooniga. Vuugisegu on heleda tooniga. Keskset soojustuskihi osa täidab polüuretaan. Saunaosa seinte sisepinnad on plaaditud. Sammaskäik on samuti tellistest postidega, millele toetub raudbetoonist lagi. Saaliosa katab koonusjas kelpkatus, mille kandvaks tarindiks on liimpuitfermid. Kattematerjaliks on vaskplekk. Talveaias on kasutatud sarnast konstruktsiooni, kuid kattematerjaliks on klaas, mille sisepinnale on kantud e nergiasäästlik ja ultraviolettkiirgusevastane nanokiht.Teatud paneelid on avatavad. Lisaks on klaaspinna all varjestust reguleeriv ribilahendus. Saunaosa puhkeruum on ümbritsetud sfäärilise roostevaba teraskonstruktsiooniga, mis kaetud samuti nanokihti omava kirka klaasiga.
28
Hoone sisekliimat kontrollib soojustagastusega ventilatsioon. Hooneid köetakse tsentraalse keskküttega. Saunaosas on kohati vajalik lisaks põrandaküttele ka intensiivne seinaküte. 2.7 Veevarustus ja kanalisatsioon Hoonetekompleks liidetakse linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. 2.8 Elektri- ja sidevarustus Elektri- ja sidevarustus lahendatakse vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 2.9 Tehnoloogiline osa Ehitusprotsess algab Anne kanali tühjakspumpamise ning puhastamisega. Sellele järgneb süvendi kaevamine ning vaiade paigaldus. Vundamendi ja maa-aluse korruse valmimise järel laotakse seinad tellistest üles. Seejärel valatakse/valmistatakse laed. Saunaosa koorikute puhul luuakse toetav õhkpadi, mis kaetakse armatuurvõrguga ning seejärel betooniga. Nüüd alustatakse hoone soojustuskihi loomisega, avade täitmisega. Järgnevalt luuakse fassaad – seinte puhul laotakse lisakiht telliseid, koorikute puhul tehakse lisa-armatuur, mis valatakse veelkord betooniga (Shotcrete) üle. Paigaldatakse tehnovarustus. 2.10 Tulekaitse Tuletõrjeveevarustus on tagatud läbi lähedalasuvate veekogude. Hoone igal tuletõkkesektsioonil on oma evakuatsiooniväljapääsud, mis on tähistatud.
Projekteeritav hoone ei tekita ohtu ümbritsevale keskkonnale. Hoone ühendatakse tsentraalse veevarustusega tänavatrassist, vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele. Hoone juurde paigaldatakse veepuhastusseadmed keskkonna hoidmiseks ja tarbevee säästlikuks kasutamiseks. Sadeveed kogutakse ning juhitakse linna sadevee kanalisatsiooni võrku. Parklast juhitakse sadeveed trassi läbi õli-liivapüüduri. 2.12 Energiatõhusus Hoone
klaaspinnad moodustatakse kolmekordsetest, selektiivklaasiga ja argoontäitega klaaspakettidest. Ventilatsiooniõhk juhitakse läbi soojusvaheti.
29
Termide alune pindala 7482 m2 (ilma sammaskäiguta) Termide suletud netopind 5980 m2 (ilma tehnokorruseta) Termide suletud brutopind 6628 m2 (ilma tehnokorruseta) Maksimaalne hoone kõrgus 16,3 m Maksimaalne korruste arv 1+1 Termide parkimiskohtade arv 86
Ruumide pindalad: Köögi ladu 62,4 m2 Stuudio ladu 62,4 m2 Skulptuuristuudio 279,1 m2 Köök 279,1 m2 Töötajate ruumid 2 X 84,9 m2 Saal 589,2 m2 Talveaed 589,2 m2 Restoran 385,8 m2 Klubiruum 385,8 m2 Abiruumid 2 X 40,3 m2 WC-d 4 X 13 m2 Fuajee 520 m2 Raamatukogu 285,7 m2 Raamatupood 61,5 m2 Massaažiala 285,7 m2 Saunapood 61,5 m2 Registratuur 20,9 m2 Meeste riietus/pesuruum 170 m2 Naiste riietus/pesuruum 170 m2 Frigidarium (koos basseiniga) 291 m2 Eeskojad 40 m2 Saunaosa (koos basseinidega) 1140 m2
Siseaiad 854 m2 30
KOKKUVÕTE
Diplomitöö eesmärgiks oli kavandada Lõuna-Eesti keskusesse, Tartusse, avalik saunahoone ning ühtlasi lahendada teisi piirkonna vajadusi. Välja pakutud idee puhul sai autor hulgaliselt inspiratsiooni juba aastatuhandeid varasemast ajast ning mõistis, et inimese seos saunaga pole selle aja jooksul praktiliselt muutunud. Kasutati küll tänapäevaseid lahendusi, kuid asja olemus jäi taotluslikult antiikse järelkõlaga. Keskkonda sekkuti rangusega, kuid piisava hoolitsusega ümbritsevasse. Kui lisame sellele hoonete puhul kasutatud, kohaliku materjali, savitellise, jõuame arhitektuurini, mis omab kindlalt sobivust asukohta. Samas on kavandatu ka universaalne, seda nii sümboolsuse, kui ka saunakultuuri enda poolest. Hoolimata sellest, et tegemist on linnakeskkonna mõistes äärmiselt privaatse ja eraldatud kohaga, sai see parajalt ühendust ümbritsevaga. Seega, lisaks peamisele teemale, peaksid ka lisafunktsioonid piisavalt töötama, et piirkonnas elutegevust arendada. Lõppude lõpuks sõltub kõik inimese tervisest. Tehtud töö annaks oma ruumi ja funktsioonidega selle tagamisse kindla panuse. Ajaloost saame selle tõestuseks näiteid tuhandete aastate tagusest ajast. Tervisest saame rääkida ka linna puhul – tegelikult on Anne kanal ’’haige’’ ning väljapakutu aitaks olukorda parandada. Hoonetekompleks töötaks ühtlasi nii lüli kui ka filtrina inimese ning looduse vahel.
31
The purpose of this thesis work was to plan a public bathing facility to the centre of South Estonia and at the same time, to help solve other problems in the area. The author got a lot of inspiration from the time thousands of years ago and realized, that the connection between people and sauna practically has’nt changed. In the project, there was used modern solutions, but the spirit was intentionally remained to feel antique. The intervention to the surroundings was strict, but with adequate treatment. If we add that fact, the usage on local material, which is clay brick, we have an architecture, which definetly suits the site. Yet, the proposal is also universal. The symbolic side and bathing culture itself assures that. Despite the fact, that we are dealing with utmost isolated and private site , which city could have, a fair connection the the sourroundings was done. So, with the main function, others should also help to improve the activity of life in the area. In the end, all falls down to man’s health. This work would support that with its functions and spaces. The proof is seen in thousands of years of history. We can speak about the health factor of the city too - the water of channel is ill, and this proposal would help to improve the situation. The facilities would work as a connection and also as a filter between people and nature.
32
[1]. E. Laane, R. Suija, ’’Saun ja tervis’’, Tallinn: Valgus, 1988, p. 4-139. [2]. Helle Tolmoff, ’’ Tartu Linnavalitsuse pressiteade 9.04.2013’’, Tartu 2013 [Võrgumaterjal], Saadaval: http://www.tartu.ee/?page_id=726&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/eaba8f8bc6b771 ccc2256c310022b4a4/5550318466c911e4c2257b480041cb1c?OpenDocument [Kasutatud 3. aprill, 2015]. [3]. Kobras AS, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut: Limnoloogiakeskus, ’’Anne kanal I seisundi uuring suplusvee kvaliteedi tagamiseks’’, Tartu, 2014, p. 5-53. [4]. I. Nielsen, ’’Thermae et Balnea’’, Aarhus University Press, 1993, p. 52. [5]. Tinter-Projekt OÜ, , ’’Emajõe, Sõpruse silla, Pikk ja Fortuuna tänavatega piiratud ala detailplaneering’’, Tallinn, 2006, p. 4-6.
33
LISAD Lisa 1. Detailplaneering Lisa 2. Asendiplaan Lisa 3. Põhiplaan Lisa 4. Lõige II-II Lisa 5. Lõige I-I Lisa 6. Vaated Lisa 7. Fassaadi lõige Download 171.39 Kb. Do'stlaringiz bilan baham: 
|