2.Oq atiw jaralari menen ishki organlardiń kesellikleri. Ishki organlar kesellikleri diagnostikasi hám olardiń qásiyetleri, etiopatogenezi, klinikaliq kórinisi, diagnostikasi, jaradarlardi o'qotar qural menen emlew principleri.
|
2. 2. 1.Oq atiw jaralari menen ishki organlardiń kesellikleri.
3. 2. Ishki aǵzalar kesellikleri diagnostikasi hám olardiń qásiyetleri, etiopatogenezi, klinikaliq kórinisi, kesellikti aniqlawi, jaradarlardi o'qotar qural menen emlew principleri.
|
2. 1. 1. Travmada ishki organlar patologiyasi haqqindaǵi táliymatqa kim tiykar salǵan?
2. 1. 2. Buni kim jazǵan "... Ziyanlanǵan jaralardan keyin, kóbinese isitpa menen yamasa isitpasiz ishki organlardiń jergilikli awriwi gúzetiledi.
2. 1. 3. Armiyada terapevtikaliq járdemdi shólkemlestiriwdiń tiykarǵi principlerini qaysi alim dúzgen?
2. 1. 4. Qaysi alim Xasan ko'lidagi sawashlarda tós penenqápesindegi jaradarlardiń 7, 5%, aq finlar menen urisda bolsa 18% pnevmoniyani aniqlaǵan?
2. 1. 5. Ishki keselliklerdiń jańa bapi - travmada ishki organlar patologiyalari haqqindaǵi táliymattiń tiykarǵi qaǵiydalarin birinshi bolip kim tuzdi?
2. 1. 6. Ilimpazlardiń tariypi, travmatik kesellik - bul oniń turmisliq iskerligin ziyanlanǵan waqittan baslap tikleniw yamasa ólimge shekem belgileytuǵin organizmdiń zıyan tásiri hám kompensatsion reakciyalariniń birikpesi bolip tabiladi?
2. 1. 7. Qaysi professor jaradarda travmatik charchoqnıń tiykarǵi sebebi infektsiya yamasa sepsis penenemes, bálki aziqlaniw etiwmovchiligi, degen juwmaqqa kelgen?
2. 1. 8. Travmatik charchoqdagi degenerativ ózgerisler ortasha qaysi kúni ólimge alip keldi?
2. 1. 9. Organizmdiń ziyanlanǵan haldan ólimli áqibeti bolǵan táǵdirde azot joǵatilishinıń kritik ma`nisi?
2. 1. 10. Ziyanli keselliklerde metabolizm hám energiya ne menen xarakterlenedi?
2. 1. 11. Energiya almasinuvi zaqim aliwi jábirleniwshileriniń energiya sarpi qanday?
2. 1. 12. Giperglikemiya ne?
2. 1. 13. Glikogen rezervlari toliq tawsilǵaninan keyin organizmdi energiya menen támiyinleytuǵin mexanizm qanday?
2. 1. 14. Travmatik keselliklerde lipidlar almasiniwiniń ózgesheligi nede?
2. 1. 15. Lipidlar almasinuvida ziyanlanǵan keselliktiń normal keshiwiniń besinshi kúninde ústinlik etetuǵin energiya dáregi ne?
2. 1. 16. Proteinlarnıń bólekleniwi hám tutiniw etiliwiniń ústin reakciyasi nátiyjesi ne?
2. 1. 17. Proteoliznıń kusheytiwi nege alip keledi?
2. 1. 18. Zaqim aliwge metabolik juwaptiń biologiyaliq tásiri qanday?
2. 1. 19. Qaysi professor sonday jazǵan edi: “barliq funktsional sistemalardiń hádden tis kernewi turmis ushin qáwipli omilga aylanadi, keyin rezervlarnıń barǵan sayin azayip bariwi turmis ushin gúresti pútkil organizm mápi ushin rawajlanip atirǵan tereń molekulyar processler dárejesine alip keledi”.
2. 1. 20. Házirgi waqitta travmatik kesellik dáwirinde neshe dáwir ajiratilǵan?
2. 1. 21. Travmatik kesellik stuldiń birinshi dáwiri
2. 1. 22. Travmatik kesellik stuldiń ekinshi dáwiri
2. 1. 23. Travmatik kesellik stuldiń úshinshi dáwiri
2. 1. 24. Travmatik kesellik stuldiń tórtinshi dáwiri
2. 1. 25 Zaqim aliwge ótkir reakciyalar dáwiri qansha dawam etedi?
2. 1. 26. Ziyanli keselliklerdiń erte kórinetuǵin boliw dáwiri qansha dawam etedi?
2. 1. 27. Ziyanli keselliklerdiń kesh kórinetuǵin boliw dáwiri qansha dawam etedi?
2. 1. 28. Qayta qayta tiklew dáwiri qansha dawam etedi?
2. 1. 29. Kóp aǵzalar buziliwlariniń rawajlaniwi qaysi dáwir tán?
2. 1. 30 Qaysi dáwirde yaranıń irińlewi yamasa osteomielit siyaqli isiw processleri rawajlanadi?
2. 2. 1. Turmisliq funksiyalardiń buziliwiniń travmatik keselligin udayi tákirarlanatuǵinlashtirishni kim usinis etken?
2. 2. 2. E. K. Gumanenko travmatik kesellikler, turmisliq funktsiyalardiń buziliwi udayi tákirarlanatuǵinliǵin neshe dáwir ajratdi?
2. 2. 3. Turmisliq funktsiyalardi buziwdiń birinshi dáwiri
2. 2. 4. Turmisliq funksiyalardiń buziliwiniń ekinshi dáwiri
2. 2. 5. Turmisliq funksiyalardiń buziliwiniń úshinshi dáwiri
2. 2. 6. Turmisliq funktsiyalardiń buziliwiniń tórtinshi dáwiri
2. 2. 7. Turmisliq funktsiyalardiń ótkir buziliwlari dáwirdiń dawam etiw waqti
2. 2. 8. Turmisliq funktsiyalardi salistirǵanda turaqlilastiriw dáwirdiń dawam etiw waqti
2. 2. 9. Zaqim aliwdiń tásirleri rawajlaniwiniń maksimal múmkinshiligi dáwirdiń dawam etiw waqti
2. 2. 10. Turmisliq funktsiyalardi toliq turaqlilastiriw dáwirdiń dawam etiw waqti
2. 2. 11 Zaqim aliw ushin ne sebep boliwi múmkin?
2. 2. 12. Tiykarǵi kesellikler qanday kishi gruppalarǵa bólinedi?
qaldirilishi múmkin
2. 2. 13. Qanday dáriler antihipertenziv dáriler esaplanadi?
2. 2. 14. 1865 jilda alim neni payqadi.. "... tós penenqápesiniń kógeriwi tap ótetuǵin jara siyaqli qáwipli... "
diagnostikasi ushin qanday shkala islep shiǵilǵan?
2. 2. 16. vPH-SU indeksiniń 15 ball yamasa odan joqari bahalari menen aniqliq úlesi, júrek kontuziyasi?
2. 2. 17 Júrektiń ekilemshi travmatik lezyonlari klassifikaciyain kim usinis etken?
2. 2. 18. Júrektiń ekilemshi travmatik zaqim aliwine neler kiredi?
2. 2. 19. Uris dáwirindegi jaradarlarda miokard distrofiyasi dáslepki basqishlarda qashan rawajlanadi?
2. 2. 20. Qaysi sharayatlarda miokard distrofiyasi jaradarlarda keyin gúzetiledi?
|
1. Zaqim aliwda ishki organlar patologiyasi haqqindaǵi táliymatqa kim tiykar salǵan?
A) N. I. Bórekov
C) S. P. Botkin
C) M. N. Axutin
E) N. S. Molchanov
2. Buni kim jazǵan "... Ziyanlanǵan jaralardan keyin, kóbinese isitpa menen yamasa isitpasiz ishki organlardiń jergilikli awriwi gúzetiledi.
A) N. I. Bórekov
C) S. P. Botkin
C) M. N. Axutin
E) N. S. Molchanov
3. Armiyada terapevtikaliq járdemdi shólkemlestiriwdiń tiykarǵi principlerini qaysi alim qáliplestirgen?
A) N. I. Bórekov
C) S. P. Botkın
C) M. N. Axutin
E) N. S. Molchanov
4. Qaysi alim Xasan ko'lidagi sawashlarda tós qápesinen jaralanganlardıń 7, 5%, aq finlar menen urisda bolsa 18% pnevmoniyani aniqlaǵan?
A) N. I. Bórekov
C) S. P. Botkin
C) M. N. Axutın
E) N. S. Molchanov
5. Ishki keselliklerdiń jańa travmada ishki organlar patologiyalari haqqindaǵi táliymattiń tiykarǵi qaǵiydalarin birinshi bolip kim tuzdi?
A) N. I. Bórekov
C) S. P. Botkin
C) M. N. Axutin
E) N. S. Molchanov
6. Ziyanli kesellik - oniń turmisliq iskerligin ziyanlanǵan waqittan baslap tikleniw yamasa ólimge shekem belgileytuǵin organizmdiń zıyan tásiri hám kompensatsion reakciyalariniń jiyindisi degen ilimpazlardiń aniqlaniwi?
A) I. I. Deryabın hám S. A. Selezneva
C) I. A. Eryuxin hám M. N. Axutin)
D)
7. Qaysi professor jaradarlarda travmatik charchoqnıń tiykarǵi sebebi infektsiya yamasa sepsis penenemes, bálki aziqlaniw etiwmovchiligi, degen juwmaqqa keldi?
A) I. v. Davidovskıy
C) I. A. Eryuxin
C) S. P. Botkin
E) N. I. Bórekov
8. Ziyanlanǵan sharshawdaǵı distrofik ózgerisler ósip bariwi menen ólimge alip keletuǵin nátiyje ortasha qaysi kúni júz boldi?
A) 100-kúni
C) 101-kúni
C) 10 -kúni
E) 11-kúni
9. Organizmdiń travmatik haldan ólimli áqibeti bolǵan táǵdirde azot joǵatilishiniń kritik ma`nisi?
A) organizmdegi uliwma azotnıń 15% ten artiq
C) organizmdegi uliwma azotnıń 20% ten artiq
C) organizmdegi uliwma azotnıń 30% ten artiq
E) organizmdegi uliwma azotnıń 25% ten artiq
10. Ziyanli keselliklerde metabolizm hám energiya ne menen xarakterlenedi?
A) gipermetabolızm hám giperkatobalızm
C) gipermetabolizm hám gipokatobalizm
C) gipometabolizm hám giperkatobalizm
E) gipometabolizm hám gipokatobalizm
11. Energiya almasinuvi zaqim aliwi jábirleniwshileriniń energiya sarpi qanday?
A) 3000 kkal/kungasha
B) 4000 kkal/kungasha
C) 5000 kkal/kungasha
E) 6000 kkal/kungesha
12. Giperglikemiya ne?
A) organizmde uglevodlar muǵdariniń artpaqtasi
C) glikolipidlar almasinuvi buziliwiniń xarakterli kórinisi
C) uglevod almasıwi buziliwlariniń tipik kórinisi
E) organizmde lipidlar muǵdariniń artpaqtasi
13. Glikogen rezervlari toliq tawsilǵaninan keyin organizmdi energiya menen támiyinleytuǵin qanday mexanizm?
A) glıkoneogenez
C) glikogenoliz
C) giperglikemiya
E) giperneogenez
14. Ziyanli keselliklerde lipidlar almasiniwiniń ózgesheligi nede?
A) lipolizniń kusheytiwi hám lipogenezniń kusheytiwi
C) lipolizniń kusheytiwi hám lipogeneznıń inhibisyonu
C) lipolizni inhibe qiliw hám lipogenezni kúsheytiw
E) lipolizni inhibe qiliw hám lipogenezni inhibe qiliw
15. Lipidlar almasinuvida ziyanlanǵan keselliktiń normal keshiwiniń besinshi kúninde ústinlik etetuǵin energiya dáregi ne?
A) beloklardan
B) glyukozadan
C) tuwridan-tuwri yog'dan
E) dekstırozdan
16. Beloklardiń bólekleniwi hám tutiniw etiliwiniń húkimran bolǵan reakciyasi qanday nátiyje beredi?
A) oń azot balansina
B) dene salmaǵiniń artpaqtasi
C) dene salmaǵiniń azayıwı
D) avtokannibalizmga
17. Proteoliznıń kusheytiwi nege alip keledi?
A) azot muǵdari artadi
C) azot joǵatıliwi 20 -30 ga artadi
C) azot balansina
D) ólimge
18. Zaqim aliwge metabolik juwaptiń biologiyaliq mánisi ne?
A) organizmdiń bólekleniw reaksiyalariniń ústinliginde
C) gipermetabolızmda
C) organizmdiń energiya -plastik processlerin qayta bólistiriwde
D) turmis ushin zárúr energiyalerdiń toplaniwinda
19. Professor ne dep jazǵan edi: «barcha funktsional sistemalardiń hádden tis zoriǵiwlari turmis ushin qáwipli omilga aylanadi, keyin rezervlarnıń barǵan sayin azayip bariwi turmis ushin gúresti pútkil organizm mápleri ushin rawajlanip atirǵan tereń molekulyar processler dárejesine alip keledi».
A) I. v. Davidovskiy
C) I. A. Eryuxın
C) S. P. Botkin
E) N. I. Bórekov
20. Házirgi waqitta travmatik kesellik dáwirinde neshe dáwir ajratiladi?
A) 2
AT 3
C) 4
E) 5
21. Ziyanli kesellik stuldiń birinshi dáwiri
A) zaqım aliwga ótkir reakcıyalar dáwiri
C) travmatik keselliklerdiń erte kórinetuǵin boliw dáwiri
C) travmatik keselliklerdiń kesh kórinetuǵin boliw dáwiri
D) tikleniw dáwiri
22. Travmatık kesellik stuldiń ekinshi dáwiri
A) zaqim aliwge ótkir reaksiyalar dáwiri
C) travmatık keselliklerdiń erte kórinetuǵin boliw dáwiri
C) travmatik keselliklerdiń kesh kórinetuǵin boliw dáwiri
D) tikleniw dáwiri
23. Ziyanli kesellik stuldiń úshinshi dáwiri
A) zaqim aliwge ótkir reaksiyalar dáwiri
C) travmatik keselliklerdiń erte kórinetuǵin boliw dáwiri
C) travmatık keselliklerdiń kesh kórinetuǵin boliw dáwiri
D) tikleniw dáwiri
24. Ziyanli kesellik stuldiń tórtinshi dáwiri
A) zaqim aliwge ótkir reaksiyalar dáwiri
C) travmatik keselliklerdiń erte kórinetuǵin boliw dáwiri
C) travmatik keselliklerdiń kesh kórinetuǵin boliw dáwiri
E) tıkleniw dáwiri
25. Zaqım aliwge ótkir reaksiyalar dáwiri qansha dawam etedi?
A) 1-2 kun
C) 3-14 kún
C) aylar
D) hápteler hám aylar
26. Ziyanli keselliklerdiń erte kórinetuǵin boliw dáwiri qansha dawam etedi?
A) 1-2 kún
C) 3-14 kun
C) aylar
D) hápteler hám aylar
27. Ziyanli keselliklerdiń kesh kórinetuǵin boliw dáwiri qansha dawam etedi?
A) 1-2 kún
C) 3-14 kún
C) ay
D) hápteler hám aylar
28. Rekonvalessensiya dáwiri qansha dawam etedi?
A) 1-2 kun
C) 3-14 kún
C) aylar
D) hápteler hám aylar
29. Kóp aǵzalar buziliwiniń rawajlaniwi qaysi dáwir tiyisli bolip tabiladi?
A) zaqim aliwge ótkir reaksiyalar dáwiri
C) travmatik keselliklerdiń erte kórinetuǵın bolıw dáwiri
C) travmatik keselliklerdiń kesh kórinetuǵin boliw dáwiri
D) tikleniw dáwiri
30. Qaysi dáwirde yaranıń irińlewi yamasa osteomielit siyaqli isiw processleri rawajlanadi?
A) zaqim aliwge ótkir reaksiyalar dáwiri
C) travmatik keselliklerdiń erte kórinetuǵin boliw dáwiri
C) travmatık keselliklerdiń kesh kórinetuǵin bolıw dáwiri
D) tikleniw dáwiri
31. Turmisliq funktsiyalardiń buziliwiniń travmatik keselligin udayi tákirarlanatuǵinlashtirishni kim usinis etdi?
A) E. K. Humenko
C) S. P. Botkin
C) I. A. Eryuxin
E) N. I. Bórekov
32. E. K. Gumanenko travmatik kesellikler, turmisliq funktsiyalardiń buziliwi udayi tákirarlanatuǵinliǵin neshe dáwir ajratdi?
A) 2
AT 3
C) 4
E) 5
33. Turmisliq funktsiyalardiń buziliwiniń birinshi dáwiri
A) turmisliq funktsiyalardiń ótkir buzıliwlari dáwiri
C) turmisliq funktsiyalardiń salistirmali turaqlilasiw dáwiri
C) zaqim aliw tásirleri rawajlaniwiniń maksimal múmkinshiligi dáwiri
D) turmisliq funktsiyalardiń toliq turalasiw dáwiri
34. Turmisliq funksiyalardiń buziliwiniń ekinshi dáwiri
A) turmisliq funktsiyalardiń ótkir buziliw dáwiri
C) turmisliq funktsiyalardıń salistirmali turaqlılasıw dáwiri
C) zaqim aliw tásirleri rawajlaniwiniń maksimal múmkinshiligi dáwiri
D) turmisliq funktsiyalardiń toliq turaqlilashuv dáwiri
35. Turmislıq funktsiyalardi buzıwdiń úshinshi dáwiri
A) turmisliq funktsiyalardiń ótkir buziliw dáwiri
C) turmisliq funktsiyalardiń salistirmali turaqlilashuv dáwiri
C) travma tásirleri rawajlanıw múmkinshiliginiń maksimal dáwiri
D) turmisliq funktsiyalardiń toliq turaqlilashuv dáwiri
36. Turmisliq funktsiyalardi buziwdiń tórtinshi dáwiri
A) turmisliq funktsiyalardiń ótkir buziliw dáwiri
C) turmisliq funktsiyalardiń salistirmali turaqlilashuv dáwiri
C) zaqim aliw tásirleri rawajlaniwiniń maksimal múmkinshiligi dáwiri
D) turmislıq funktsiyalardiń toliq turaqlilashıw dáwiri
37. Turmisliq funktsiyalardiń ótkir buziliwlari dáwirdiń dawam etiw waqti
A) 4-12 saat
B) 12-48 saat
C) 3-10 kún
E) 11 kún - sawalganga shekem
38. Turmisliq funktsiyalardiń salistirmali turaqlilashuv dáwirdiń dawam etiw waqti
A) 4-12 saat
B) 12-48 saat
C) 3-10 kún
E) 11 kún - sawalǵanǵa shekem
39. Zaqim aliwdiń tásirleri rawajlaniwiniń maksimal múmkinshiligi dáwirdiń dawam etiw waqti
A) 4-12 saat
B) 12-48 saat
C) 3-10 kun
E) 11 kún - sawalǵanga shekem
40. Turmisliq funktsiyalardi toliq turaqlilastiriw dáwirdiń dawam etiw waqti
A) 4-12 saat
B) 12-48 saat
C) 3-10 kún
E) 11 kún - sawalǵanga shekem
41. Zaqim aliw ushin qanday fon boliwi múmkin?
A) hár qanday sozılmali kesellikler
C) dem aliw sistemasi menen baylanisli kesellikler
C) travmatik shok
E) nerv sistemasi menen baylanisli kesellikler
42. Tiykarǵi kesellikler qanday kishi gruppalarǵa bólinedi?
A) obiektiv hám subyektiv
B) baslanǵish hám ekilemshi
C) kúshaygenı halda hám kúsheymesten
D) asiǵis hám qay-qaysisi keyinge qaldirilishi múmkin
43. Gipertenziv dárilerge qanday dáriler kiredi?
A) furosemid
C) mannitol
C) kaptoprıl
E) kalsiy xlorid
44. 1865-jilda nege itibar bergen alim.. «... tós penenqápesiniń kógeriwi kirip baratuǵin jara siyaqli qáwipli bolip tabiladi...»
A) N. I. Bórekov
C) S. P. Botkin
C) M. N. Axutin
E) N. S. Molchanov
45. Júrek kontuziyasi diagnostikasi ushin qanday shkala islep shiǵilǵan?
A) EKG
C) vPKh-SU
C) NSAIDlar
EST
46. vPH-SU indeksiniń 15 ball yamasa odan kóp bahalari menen aniqliq úlesi, júrek kontuziyasi?
A) 95%
B) 97%
C) 99%
D) 100%
47. Júrektiń ekilemshi travmatik lezyonlari klassifikaciyain kim usinis etken?
A) N. I. Bórekov
C) E. v. Gembitskıy
C) M. N. Axutin
E) N. S. Molchanov
48. Júrektiń ekilemshi travmatik zaqim aliwine neler kiredi?
A) miokard dıstrofiyasi
C) kardiogenez
C) gipotenziv sindromlar
D) anemiya
49. Qashan miokard distrofiyasi uris dáwirindegi jaradarlarda dáslepki basqishlarda rawajlanadi?
A) tós hám qarın jaralarinda
C) gipoksiya nátiyjesinde
C) sepsis
D) sharshaw
50. Qanday sharayatlarda miokard distrofiyasi jaradarlarda keyin gúzetiledi?
A) tós penenqápesi jaralari ushin
C) kem qanlilıq penen
C) qarin boslig'i zaqim aliwleri ushin
D) tómengi ekstremitalarnıń jaralari ushin
|
