Ulıwma leksikologiya- bir-birine ortaq yamasa ulıwma barlıq tillerdegi sózlerdiń mánilerin hám rawajlanıwınıń ulıwmalıq táreplerin úyreniwshi taraw.
Jeke leksikologiya- tek ǵana bir tilge tán bolǵan sózlik quram, onıń mánisi hám nızamlıqların úyreniwshi taraw.
Tariyxıy (diaxroniyalıq) leksikologiya-sóz hám onıń mánileriniń kelip shıǵıw usılların, nızamlıqların tarıyxıy kózqarastan úyreniwshi taraw.
Sıpatlama leksikologiya- sózlik quram hám onıń mánileri, rawajlanıw nızamlıqların házirgi kózqarastan úyreniwshi taraw.
Semasiologiya - sóz hám onıń mánileri, tarıyxıy shıǵısı, payda bolıwı hám rawajlanıwı haqqındaǵı leksikologiyanıń bir tarawı.
Etimologiya- sózlerdiń payda bolıw tarıyxın, tórkinin izertlewshi taraw.
Onomasiologiya- hár qıylı nárse, obiekt, qubılıs, adam atlarınıń atamaların izertlewshi taraw.
Onomastika- menshikli atamalar haqqındaǵı taraw.
Antroponimika- adam atların úyreniwshi taraw.
Toponimika- geografiyalıq atamalardı úyreniwshi taraw.
№ 2 Tema . Qaraqalpaq tili leksikasınıń izertleniw tariyxı
Terminologiya- sóz, belgili bir obyekt, qubılıs yamasa nárselerdiń atamaların úyreniwshi leksikologiyanıń bir tarawı.
Frazeologiya- leksikalıq mánisi bir sózge barabar bolǵan eki yamasa birneshe sóz dizbkleri bolǵan turaqlı sóz dizbeklerin (frazeologizm) lerdi úyreniwshi leksikologiyanıń bir tarawı.
Leksika-tilimizdegi barlıq sózlerdiń jıynaǵı sózlik quram yamasa leksika dep ataladı.
№ 3 Tema . Sóz hám onıń mánileri. Leksikalıq nánilerdiń túrleri
Semantika - sóz hám onıń mánilerin úyreniwshi leksikologiyanıń bir tarawı.
Sóz –Sóz degenimiz predmet, qubılıs ya solarǵa baylanıslı belgilerdiń tilimizdegi sáwlesi, ataması.
Máni- Seslerdiń sóz bolıp birigiwin támiyin etetuǵın nárse máni bolıp tabıladı.
Tuwra máni- sózdiń belgili bir zatqa ya qubılısqa payda bolǵan dáslepki zatlıq mánis.
Do'stlaringiz bilan baham: |