§ 5. Ádebiy tekstler
88
99 Bul kóp sanlı hújjetli materialda qısqasha tariyxıy hám qurılıs jazıwları, Shumer, Akkad hám Hurrit tillerindegi kórkem ádebiyatqa baylanıslı estelikler, huqıqıy hújjetler bar, biraq tekstlerdiń tiykarğı bólegi ádetde eki úlken toparğa bólinedi: háripler hám xojalıq tekstler.
Háriplerdiń formatı júdá túrme-túr bolıp tabıladı.Qaptal uzınlığı 3 santımetrge shekem bolğan kishi kvadrat taxtaylarda jazılğan háripler saqlanıp qalğan.Háriplerdiń kópshiligi 15x20 sm ólshemli tórtmúyeshli taxtaylarda jazılğan.Olar Akkad tiliniń jergilikli govorinda jaratılğan hám ádette sanalmaydı.Xatlardıń avtorları hám mákan-jayları patsha hám olardıń shańaraq ağzaları, eń joqarı áskeriy hám basqarıw dárejedegi adamlar bolıp tabıladı.
Xatlarda sol dáwirdiń siyasiy, xojalıq, social hám materiallıq turmısına tiyisli bay materiallar bar. Onlap qala hám mámleketlerdiń (Maridan kishi Aziyadağı Kanishğa shekem, batısda Krit hám Jer orta teńizi qalaları, Shığısda Xarrappa hám Nusa, qublada Parsı qoltığı arqalı ) esletiliwi eramızğa shekemgi XVIII-XIX ásirler jaqın Shığıs tariyxıy geografiyasın qayta jaratılıwina múmkinshilik beredi. Siyasiy tariyx ushın áskeriy birlespe hám soğilislar, túrli mámleketlikler ortasındağı sawda hám diplomatik baylanıslar haqqındağı kóplegen xabarlar gúmansız áhmiyetke iye.Patshalıq xojalığı hám aqsúyekler xojalıqlarınıń shólkemlesiwi, jámiyetshilik penen baylanıslar, mámleket apparatınıń hám armiyanıń dúzilisi, dinge sıyınıw, medicina, dárigershilik, parfyumeriya salasındağı tabıslar hám basqalar haqqındağı mağlıwmatlar júdá zárúrli bolıp tabıladı.
Xojalıq tekstler formatı da hár túrlı; tárepi uzınlığı 1 sm kvadrat bolğan kishi kvadrat plastinkalardan 25x20 sm bolğan úlken tórtmúyesh doskalarğa shekem. Xojalıq tekstler Shummer yamasa Akkad tilinde jazılğan bolıp, olar patsha húkimranlığı jılları (Zimrilim dáwiri) yamasa arnawlı hámeldarlar – eponimlar (Shamshi-Adada I dáwiri) yamasa hújjet kúni hám ayi (Ur III dinastiya dáwiri) menen esaplanadi, geyde ulıwma sánesi joq.
Xojalıq tekstler óz dúzilisi hám mazmunına kóre Ur III dinastiyanıń xojalıq esabat hújjetlerine uqsas bolıp tabıladı.Patshalıq shańarağı xızmetkerleriniń dizimleri, miynet operatsiyaları boyınsha esabatlar, Patshalıq tólemlerine natural hám pul túsimleri dizimleri, túrli shaxslarğa napaqalar beriw ushın túsimler hám basqalar.Mari qala-mámleketinde xojalıqtıń patshalıq sektorınıń roli hám áhmiyetin anıqlawğa múmkinshilik beredi.
Do'stlaringiz bilan baham: |