Finansliq qararlar úy xojalɪqlarɪ qabɪl etetuǵɪn finanslɪq qararlar

5-tema. FINANSLIQ QARARLAR

1. 
   Úy xojalɪqlarɪ qabɪl etetuǵɪn finanslɪq qararlar
   
2. 
   Firmalar qabɪl etetuǵɪn finanslɪq qararlar
   

Adette, quramalɪ hám kólemi (ólshemi) hár túrli bolǵan shańaraqlar úy xojalɪqlarɪ dep ataladɪ. Bunda qutɪptɪń (polyustiń) bir tárepinde bir neshe áwlad wákillerinen quralǵan, bir úyde jasaytuǵɪn hám belgili ekonomikalɪq resurslarǵa birgelikte iyelik etetuǵɪn úlken shańaraqlar tursa, polyustɪń ekinshi tárepinde bir ózi jasaytuǵɪn hám dástúriy shańaraq túsinigine sáykes kelmeytuǵɪn jeke insan turadɪ. Biraq zamanagóy finansta da bunday shańaraqlar úy xojalɪǵɪ esaplanadɪ.

Ámeliyatta úy xojalɪqlarɪ tárepinen ádette, tórt túrli finanslɪq qararlar qabɪl etiwine tuwrɪ keledi. Olardɪ tómendegi gruppalarǵa ajratɪw mumkin:

1. 
   Pul qarjɪlarɪnan paydalanɪw hám jamǵarmalar haqqɪndaǵɪ qararlar. Shańaraq baylɪǵɪnɪń qaysɪ bólimin tutɪnɪw mútájliklerine sarplaw múmkin? Aǵɪmdaǵɪ daramattɪń qaysɪ bólimin keshekte sarplaw ushɪn saqlap qoyɪw hám jamǵarɪp barɪw kerek?
   
2. 
   Investiciyalar menen baylanɪslɪ bolǵan qararlar. Bar bolǵan jamǵarmalardɪ qaysɪ aktivliklerge baǵdarlaw, jaylastɪrɪw kerek?
   
3. 
   Finanslastɪrɪw haqqɪndaǵɪ qararlar. Úy xojalɪǵɪ óz tutɪnɪw hám investiciyalɪq rejelerdi amelge asɪrɪw ushɪn qashan hám qay tárizde qarɪz alɪnǵan qarjɪlardan paydalanɪwɪ kerek?
   
4. 
   Riskti basqarɪw menen baylanɪslɪ bolǵan qararlar. Úy xojalɪqlarɪ qanday etip hám qanday shártlerde finanslɪq jaǵdaydɪń anɪq emes dárejesin kemeytiriwi kerek hám jol qoyɪlatuǵɪn risk dárejesin qashan kóbeytiw zárúr?
   

Sonday etip, úy xojalɪqlarɪ tárepinen qabɪl etiletuǵɪn finanslɪq qararlardɪ sɪzɪlmada tómendegishe kórsetiwimiz múmkin.(5.1.1 – sɪzɪlma)



5.1.1. – sɪzɪlma. Úy xojalɪqlarɪ tárepinen qabɪl etiletuǵɪn finanslɪq qararlar.

Úy xojalɪqlarɪ óz dáramatlarɪnɪń belgili, bólimin keleshekte sarɪplaw ushɪn jamǵarɪp qoyɪwɪ nátiyjesinde olar ulɪwma baylɪq jamǵarmasɪn (pool of wealth) toplap ҝoyadɪ, hám olardi túrli formalarda saqlawɪ múmkin. Kimdur pullardɪ banktegi esap betinde saqlawdɪ maqul kórse, kimdur kóshpes múlk yaki birar bizneske aylantɪradɪ. Olar aktivler (assets) dep ataladɪ. Ekonomikalɪq qunǵa iye bolǵan barlɪq nárseler aktivler dep ataladɪ.

Úy xojalɪqlarɪnɪń ózleri toplaǵan qarjɪlardɪ sarplaw boyɪnsha qarar qabɪl etiw processi jeke investiciyalaw (asset allocation) yaki pul qarjɪlarɪn túrli aktivler ortasɪnda bólistiriw dep ataladɪ.

Jeke menshik úy satɪp alɪw menen bir qatarda adamlar kóbinese, óz qarjɪlarɪn finanslɪq aktivlerge, máselen, akciya yaki obligaciyalarǵa jaylastɪradɪ. Eger adam pul qarɪz alsa, ol ózinde júzege kelgen qarɪz májbúriyatɪ (liability) menen baylanɪslɪ bolǵan belgili juwapkershilikti óz moynɪna aladɪ. Basqasha etip aytqanda, onda qarɪz payda boladɪ. Úy xojalɪǵɪ baylɪǵɪ yaki múlkiniń taza (sap) bahasɪ, qunɪ (net worth) onɪń múlki bahasɪnan onɪń qarɪz májbúriyatlarɪ summasɪn ayɪrɪw arqalɪ anɪqlanadɪ.

Máselen, siz 100 mln. sum turatuǵɪn úy iyesisiz hám banktegi esap betinizde 20 mln.sumɪńɪz bar. Bunnan tɪsqarɪ siz bankke 80 mln.sum qarɪzsɪz. Bul summanɪ siz úy satɪp alɪp atɪrǵanda bankten múlkti girewge qoyɪw ornɪna alǵansɪz (májbúriyat) hám 5 mln.sum muǵdarda kredit kartochkasɪ boyɪnsha tólegen qárejetleriniz bar. Esap – kitaplar sanɪ kórsetedi, uy xojalɪǵɪńɪzdaǵɪ mulktiń haqɪyqɪy bahasɪ 35 mln.sumdɪ quraydɪ: jámi aktivlerdiń (120 mln.sum) qarɪz majburiyalarɪ summasɪ (85 mln.sum) ayɪrɪlɪp taslandɪ. Aqɪrɪ esapta jámiyettiń hár qanday resurslarɪ úy xojalɪqlarɪna tiyisli. Sebebi olar firma iyeleri bolɪp esaplanadɪ (yaki tuwrɪdan-tuwrɪ yaki akciyalarǵa, turmɪstɪ qamsɪzlandɪrɪw boyɪnsha polislerge iyelik etiw yaki pensiya rejelerinde qatnasɪw arqalɪ) hám salɪq tóleydi. Bul salɪqlar bolsa mámleket tárepinen sarplanadɪ.

Adamlardɪń mútajligi finans teoriyasɪnda bar narseler sɪpatɪnda dodalanadɪ. Bul mútájlikler waqɪttɪń ótiwi menen ózgeriwi múmkin. Biraq bunɪń qanday etip hám ne ushɪn júz beriwi usɪ teoriya shegaralarɪdan tɪsqarɪǵa shɪǵadɪ. Oǵan kóre, adamlardɪń xáreketin óziniń mútájliklerin qandɪrɪwǵa umtɪlɪwlarɪ menen tusindiriw múmkin bolsa, firmalar, mámleket kárxanalarɪ hám shólkemleri xɪzmetin usɪ xɪzmet adamlardɪń parawanlɪǵɪna qanday etip tásir etiwi kóz qarasɪnan bahalaydɪ.

5.1. – qadaǵalaw ushɪn soraw.

Úy xojalɪqlarɪ qabɪl etiwine tuwrɪ keletuǵɪn finanslɪq qararlardɪń tórt tiykarǵɪ túri qanday? Hár birine mɪsal keltiriń?

2. Firmalar qabɪl etetuǵɪn finanslɪq qararlar

Tiykarǵɪ wazɪypasɪ tovar islep shɪǵarɪw hám xɪzmet kórsetiwden ibarat bolǵan ekonomikalɪq xɪzmet subekti firma dep ataladɪ. Úy xojalɪqlarɪ sɪyaqlɪ firmalarda túrli forma hám kólemde boladɪ. Bunda bir tárepte bir adamǵa tiysli yaki shańaraq biznesi esaplanǵan ustaxanalar, magazinler hám restoranlar tursa, ekinshi tárepte – júzlegen, ayrɪm waqɪtlarda Mitsubishi yaki General motors, Gazprom, Rosneft, “Ózbekneftegaz” sɪyaqlɪ mɪnlaǵan adamlar isleytuǵɪn, akcioner sherik iyeleri kóp koorporaciyalar turadɪ. Firmalar dárejesinde finanslɪq qararlar qabɪl etiw máseleleri menen shɪǵɪwlanatuǵɪn finans tarawɪ kárxanalar finansɪ yaki korporativ finans (business or corporate finance) dep ataladɪ.

Tovar islep shɪǵarɪw yaki xɪzmet kórsetiw ushɪn hár qanday firma kóleminen qatiy názer kapitalǵa iye bolɪwɪ kerek. Bina, imarat, mashina úskeneleri hám islep shɪǵarɪw processinde zárúr resurslar firmanɪń fizikalɪq kapitalɪ esaplanadɪ. Firmalarǵa fizikalɪq kapitaldɪ satɪp alɪwdɪ finanslastɪrɪw imkaniyatɪn beriwshi akciyalar, obligaciyalar hám kreditler finanslɪq kapital dep ataladɪ. Bulardɪ sɪzɪlma kórinisinde tómendegishe korsetiwge boladɪ.

(5.2.1 – sɪzɪlma)

5.2.1– sɪzɪlma. Kapitaldɪń eń ulɪwma quramlɪ dúzilisi.

Birinshi gezekte har qanday firma qanday biznes penen shɪǵɪwlanɪwɪn belgilep alɪwɪ kerek hám bul process strategiyalɪq rejelestiriw dep ataladɪ. Strategiyalɪq rejelestiriw waqɪt faktorɪn esapqa alǵan halda qárejet hám daramattɪ bahalaw menen baylanɪslɪ eken, kóp tárepten onɪ finanslɪq qararǵa kiritiw múmkin.

Kóbinese, firma óziniń ónim liniyasɪnan kelip shɪqqan halda tiykarǵɪ baǵdarǵa iye boladɪ hám sol menen bir qatarda birinshisi menen óz-ara baylanɪslɪ basqa xɪzmet turi menende shuǵɪllanadɪ. Máselen, kompyuter islep shɪǵaratuǵɪn firma óziniń xɪzmetiniń belgili basqɪshɪnda kompyuterge xɪzmet korsetiw xɪzmeti menen de shuǵɪllanɪwi da múmkin.

Waqɪttɪń ótiwi menen kompaniyanɪń strategiyalɪq maqsetleri ózgeriwi, ózgergende de keskin ózgeriwi múmkin. Ayrɪm korporaciyalar bir waqɪttɪń ózinde biznestiń bir – biri menen baylanɪslɪ bolmaǵan tarawlarda islep turɪwɪ ushɪrap turatuǵɪn jaǵday. Bunnan tɪsqarɪ firma óziniń dáslepki xɪzmeti menen ulɪwma shuǵɪllanbay qaladɪ, natiyjede firmanɪn atɪ onɪń bugingi wazɪypalarɪ hám maqsetlerine ulɪwma sáykes kelmey qaladɪ.

Máselen, ITT Corporation (International Telephone and Telegraph) korporaciyasɪn esleyk. Korporaciya 1920 – jɪlda telefon hám telegraf xɪzmetlerin hám tiyisli asbap – úskenelerdi usɪnɪs etiwshi kompaniya sɪpatɪnda shólkemlesken. XX ásirdiń 70–jɪllarɪnda ITT úlken kóp milletli konglomeratqa aylandɪ. Tiykarǵɪ xɪzmetinen tɪsqarɪ firmanɪń xɪzmet sheńberine qamsɪzlandɪrɪw, áskeriy kiyim – kenshek tigiw, nan ónimleri, aǵash – taxta, baǵmanshɪlɪq ónimlerin islep shɪǵarɪw, sonday–aq, taw–kán jumɪsɪ hám avtomobillerdi ijaraǵa beriw kiretuǵɪn edi. Ótken ásirdɪń 80–jɪllarɪ dawamɪnda kompaniya usɪ xɪzmet túrleriniń kópshiligi menen shuǵɪllanbay qoydɪ hám barlɪq dɪqqat – itibarɪn miymanxana hám qumar, biznesine qarattɪ. 1996 – jɪlǵa kelip bolsa, korporaciya ulɪwma telefon hám telegraf úskenelerin islep shɪǵarmay qoydɪ hám telekommunikaciya xɪzmetlerin korsetiwdi toqtattɪ.

Firma qanday xɪzmet túri menen shuǵɪllanɪwɪn úzil – kesil belgilep alǵannan keyin, kompaniya menejerleri fabrika, mashina úskeneleri, izertlew ótkeretuǵɪn laborotoriyalar, kórgizbe zallarɪ, kótere skladlar hám basqa uzaq muddetli aktivler qurɪw hám satɪp alɪw rejesin islep shɪǵɪwɪ hámde bunɪń barlɪǵɪn basqaratuǵɪn jumɪsshɪlardɪ oqɪtɪw joybarɪn tayarlaw kerek boladɪ. Bul process investiciyalardɪ rejelestiriw (capital budgeting process) dep ataladɪ.

Bunday analiz birligi investiciyalɪq joybar (investment project) esaplanadɪ. Investiciyalardɪ rejelestiriw hár bir jańa investiciyalɪq joybar ushɪn tiykarǵɪ maqsetlerdi belgilew, olarǵa baha beriw, eń mápdar maqsetlerdi tanlaw hám olardɪ amelge asɪrɪw usɪllarɪn islep shɪǵɪwdan ibarat.

Firma ásirese qanday proektlerdi amelge asɪrɪlɪwɪn belgilep alǵannan soń sol joybarlar qay tárizde finanstastɪrɪwɪn anɪqlaw kerek. Investiciyalardɪ rejelestiriw menen baylanɪslɪ qararlardan parɪqlɪ rawishte kapital strukturasɪna tiyisli qararlardɪ qabɪl etip atɪrǵanda analiz birligi ayrɪqsha investitsion joybar emes, bálkim firmanɪń ózi bolɪp esaplanadɪ. Kapital strukturasɪn anɪqlaw processi firma xɪzmetiniń ámeliy finanslɪq rejesin islep shɪǵɪwdan baslanadɪ, sonnan keyin finanslastɪrɪwdɪń optimal strukturasɪn islep shɪǵɪwǵa kirisiw múmkin.

Firmalar hár qɪylɪ finanslɪq instrumentlerdi aylanɪsqa shɪǵarɪwɪ múmkin. Bul shólkemlestirilgen bazarlarda sawda – satɪqqa shɪǵarɪlatuǵɪn standartlastɪrɪlatuǵɪn qɪmbat bahalɪ qaǵazlar – apiwayɪ hám imtiyazlɪ (jenillestirilgen) akciyalar, obligaciyalar hám konvertaciyalanatuǵɪn qɪmbat bahalɪ qaǵazlar bolɪwɪ múmkin. Sonday – aq karxanaǵa qoyɪlǵan bazarlardan tɪsqarɪ finanslɪq talaplar (claims), yaǵnɪy bank ssudalarɪ, jumɪsshɪlar ushɪn opcionlar, ijara shartnamalarɪ hám pensiya tamiynatɪ boyɪnsha májbúriyatlar hám sawda – satɪqqa qoyɪlɪwɪ múmkin.

Korporaciya kapitalɪ strukturasɪ kapitaldɪń belgili bólimi iyelerinen hár biri korporaciya daramatɪnɪń qansha bólimin alɪwɪn belgilep beredi. Máselen, obligaciya iyeleri ádette, belgilengen tólemlerdi alɪp turadɪ, akcionerler bolsa dáramatqa dawagerlerdiń barlɪǵɪ óz úlesin alǵannan keyin qalǵan qarjɪ tólenedi. Kompaniyanɪń turmɪsɪ qanday qadaǵalanɪwɪ kapital strukturasɪna baylanɪslɪ boladɪ. Ádette, akcionerler firmanɪ direktorlar keńesine óz wákillerin saylaw huqɪqɪnan paydalanǵan halda basqaradɪ, obligaciyalar shɪǵarɪw hám kompaniyanɪń basqa kredit kelisimlerine kirisiwi, kóp jaǵdaylarda, onnan belgili shártlerdi orɪnlawdɪ talap etedi, usɪ shartler, óz gezeginde, kreditorlar menen duzilgen tiyisli shartnamalarda nazerde tutɪlǵan boladɪ (covenants) hám basqarɪw xɪzmetkerlerdiń xɪzmetin shekleydi. Usɪ shártnama sheklewleri sebepli kreditorlar belgili dárejede kompaniya menejerleriniń jumɪsɪn qadaǵalaydɪ.

Aylanba kapitaldɪ basqarɪw sɪpatɪ firmanɪń abroyɪna úlken tásir kórsetedi. Eger menejerler kompaniyanɪń kúnlik finanslɪq jumɪslarɪna hár dayɪm dɪqqat etse, yaki etpese, eń aqɪl menen dúzilgen uzaq múddetli rejede kewildegidey amelge aspawɪ múmkin. Hátteki ósip kiyatɪrǵan jetiskenlikler firmada hám kiriwshi hám shɪǵɪwshɪ pul aǵɪmlarɪ waqɪt tárepinen anɪq bir – birine sáykes kelmeywi múmkin. Menejerler óz esaplarɪ boyɪnsha tólemlerdi waqtɪnda ámelge asɪrɪwɪn ulɪwma basqarɪwdɪ sonday ámelge asɪrɪwɪ kerek, pul qarjɪlarɪnɪń operatsion deficiti hár dayɪm toldɪrɪlɪp turɪwɪ, artɪqshasɪ jaqsɪ dáramat alɪp keletuǵɪn tárizde investiciyalanɪwɪ kerek.

Firma finanslɪq qararlar qabɪl etiwi waqtɪndaǵɪ hár bir qarar, investiciyalaw, finanslastɪrɪw yaki aylanba kapitaldɪ basqarɪw máselesi boladɪma belgili islep shɪǵarɪw texnologiyasɪna, sonday–aq, isbilermenlik xɪzmetine basqarɪw sistemasɪ, salɪq sistemasɪ hám firma xɪzmetin júrgizip atɪrǵan báseke ortalɪǵɪ sɪyaqlɪ faktorlarǵa baylanɪslɪ.

5.2 – qadaǵalaw ushɪn soraw

Firma qabɪl etiwine tuwrɪ keletuǵɪn finanslɪq qararlardɪń 4 tiykarǵɪ túri qanday? Hár birine mɪsal keltiriń.