Хожибойга ma'ruza


Omonim omoleksemalarning turlanish va tuslanish sistemalariga


Download 442.15 Kb.
Pdf ko'rish
bet51/99
Sana02.01.2022
Hajmi442.15 Kb.
#196588
1   ...   47   48   49   50   51   52   53   54   ...   99
Bog'liq
ozbek tili leksikologiyasi

Omonim omoleksemalarning turlanish va tuslanish sistemalariga 

munosabati 

Omonim omoleksemalar nutqda turlanib yoki tuslanib turli shakllarga kiradi. 

Qiyos  qiling:  bog’-1  (ot  turkumi:  “mevazor,  daraxtzor”)  va  bog’-2  (ot  turkumi: 

“beda,  o’t  bog’lami”).  Bu  ikki  ot  nutqda  turlanib,  o’zaro  teng  bo’lgan  so’z 

formalarini (grammatik shakllarini) hosil qiladi: 

Bog’-1: bog’ni, bog’ning, bog’ga, bog’lar... kabi. 

Bog’-2: bog’ni, bog’ning, bog’ga, bog’lar... kabi. 

Bunday  shakllar  so’z  formalari  sanaladi.  So’z  formalaridagi  tenglik 

omoforma  omoleksemalarga  ham  xos  (yuqorida  ko’rib  o’tildi).  Demak,  nutqda 

omonimlar ham, omoformalar ham so’z formalari omonimiyasini yuzaga keltirishi 

mumkin. 


Download 442.15 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   47   48   49   50   51   52   53   54   ...   99




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling