Maqset real hám orınlanıwı múmkin bolıwı kerek.
|
• Qaysı tárepke súziwdi anıq maqset etip almaǵan jelqomlı qayıqqa hesh qanday samal jırdem bermeydi
|
Maqset muǵdarlı ólshemge iye bolıwı kerek.
|
• Maqset — bul gezektegi basqıshta «urıs», penen erisiletuǵın biyik tóbe bolıp tabıladı. Bunı hesh waqıt umıt-paslıq lazım. Usı «Urıs»ta jeńip shıǵıw ushın orınlanıwı múmkin bolǵan real maqsetti óz aldımızǵa qoyıwımız kerek. Onnan artıqshada, kem de emes.
|
Maqset barlıq orınlawshılarǵa túsi-nikli bolıwı dárkar.
|
• Muǵdarlıq ólshemge, normaǵa iye bolmaǵan maqset — bul áwereshilik. Bul talapqa juwap bermew rejelestirilgen maqsettiń aldınnan orınlanbawın tayarlaw degen sóz.
|
Maqset bólimler hám juwapkerler boyınsha detallastırılǵan bolıwı kerek.
|
• Maqset, onı basqarıw principleri, keleshektegi nátiyje barlıǵı túsinikli hám jazba ráwishte ápiwayı tilde jetkiziliwi kerek.
|
Maqset kóp qırlı bolıwı kerek.
|
• Maqset Hárbir xızmet túri, Hárbir juwapker shaxs boyınsha mayda-shúydesine shekem tolıq durıs bólistirilip shıqqan bolıwı lazım. Sonda ǵana bul maqsettiń orınlanıw dárejesin anıq qadaǵalaw múmkin.
|
• Bul — ulıwma, bas maqsettiń jeke maqsetlerine bóliniwin, «Maqsetler shejeresi»in dúziwdi talap etedi.
|