Tema: Huqıqıy sana hám mádeniyatti qáliplestiriwde huqiqiy tárbiyaniń ornı Kirisiw Temanıń aktuallıǵı

TEMA:Huqıqıy sana hám mádeniyatti qáliplestiriwde huqiqiy tárbiyaniń ornı
Kirisiw
Temanıń aktuallıǵı : Ǵárezsizlik, puqaralıq jámiyeti hám demokratiya túsinikleri ortasındaǵı ajıralmas baylanıslılıq zárúrli áhmiyetke iye. Ásirese, ǵárezsiz mámleketti demokratiyalıq huqıqıy mámleket hám kúshli puqaralıq jámiyeti institutlarısız oyda sawlelendirip bolmaydı. Sol sebepli jurtımızda ǵárezsizliktiń dáslepki kúnlerinenaq demokratiyalıq jańalanıw, erkin puqaralıq jámiyetin qurıw jolı tańlap alındı. Prezidentimiz Shavkat Mirziyoyevdiń Ózbekstan Respublikası Konstitusiyası qabıl etilgenliginiń 27 jıllıǵına arnalǵan saltanatli dástúrindegi lekciyasında¹ xalıqtıń huqıqıy sana-sezimine jáne huqıqıy mádeniyatı máselesine de bólek toqtalıp ótken edi,- “Biz qanshellilik jetilisken nızamlar jaratpayıq, qanday reformalar ótkermeyik eger puqaralarımızdıń huqıqıy bilimi, sana-sezimine jáne mádeniyatı jetkilikli bolmasa kutilgan nátiyjelerge erisiw qıyınshılıqlı boladı. Bunnan tısqarı, 2018- jıl 13- apreldegi “Mámleket huqıqıy siyasatın ámelge asırıwda ádillik orgnları hám mákemeleri iskerligin tupten jetilistiriw is-ilajları tuwrısındaǵı Prezident pármanı², 2019 - jıl 9 - yanvardaǵı “ Jámiyette huqıqıy ań hám huqıqıy mádeniyattı kóteriw sistemasın tupten jetilistiriw tuwrısındaǵı Prezident pármanı³ hám basqa normativ - huqıqıy hújjetlerdiń qabıl etilgenligin kóriw múmkin.
Yurist ilimpazlardıń bunnan bir neshe ásir aldın “Huqıqtı ańǵarıw juwapkershilik sezimin rawajlandıradı”, dep aytqan hikmetli sózleri hesh qashan óz aktuallıǵın joǵaltpaydı. Basqasha aytqanda Konstitutsiya hám nızamlarǵa húrmet, huqıqıy ań hám huqıqıy mádeniyat hár bir puqaranıń, hár bir lawazımlı shaxstıń turmıs hám iskerlik tárizine aylanıwı kerek. Biz huqıqıy ań hám huqıqıy mádeniyattı kóteriw boyınsha islerimizdi úzliksiz dawam ettiriwimiz zárúr.
Huqıqıy tárbiyanı mektepge shekem tálim sistemasınan baslawımız, buǵan baylanıslıǵı dáslepki kónlikpeler ana háyyiwi sıyaqlı perzentlerimiz kewilinen ómirlik jay alıwı dárkar. Konstituciyamız hár bir puqaranıń sana-sezimine jáne kewilinnen tereń jay alǵan, olardıń huqıq hám erkinliklerin tolıq kepillikleytuǵın haqıyqıy turmısına aylanıwı kerek. Hár bir tarawdıń hám jónelis, tálimniń barlıq basqıshları ushın huqıqıy mádeniyattı kóteriwdiń ilimiy tiykarlanǵan programması tayarlanıwı kerek. Bunda, eń dáslep, Konstitutsiyanı úyreniwge saldamlı jantasıw kerek. Ulıwma bilim beriw mektepleri ushın “Konstitutsiya álippesi”, “Konstitutsiya sabaqları”, “ Konstitutsiya tiykarları” sıyaqlı sabaqlıqlardı jaratıw zárúr dep esaplayman. Bul pánlerden sabaq beretuǵın oqıtıwshılardı tayarlawda olardıń sıyasıy, huqıqıy hám ruwxıy dárejesine bólek áhmiyet beriw kerek. Jámiyetimizdiń tiykarǵı isenimleri, onıń siyasiy, ekonomikalıq hám ruwxıy baǵdarları belgilep berilgen Konstituciyamız da áne sol tıykarǵa qurılǵan. Biz nızamshılıq bazasın júzege keltirip , pútkil mámleket strukturasın ózgertirdik”, dep atap ótedi.