Tema: Ózbekstanda qádimgi dáwir mámleketshiligimiz tariyxi.

Temani bekkemlew ushin sorawlar: 

1.  Iskender Orta Aziya xaliqlari mámleketshiliginde qanday iz qaldir

ǵan? 

2.  Salavkiyler mámleket basqariwi qanday ózgesheliklerge iye edi? 

3.  Kushan mámleketi Kanishka húkimranli

ǵi jillarinda qanday jetiskenliklerge 

eristi hám bul mámleketshilikke qanday tásir kórsetti? 

4.  Grek-Baktriya mámleketi qanday dizimge tiykarlan

ǵan mámleket basqariwina 

iye bol

ǵan? 

 

Tayanish túsinikleri: 

B.e.sh.  VI-IV  ásirlerden  eramızdıń  IV  ásirlerine  shekemgi  bol

ǵan  dáwirde 

házirgi  Ózbekstan  aymaqlarında  payda  bolǵan  mámleketler  basqarıw  dúziminde 

İran  hám  azǵana  Grek-makedon  mámleketleri  basqarıw  dúzimi  tásiri  astında 

mámleketshilik  dástúrleiniń  dawam  ettiriliwi  hám  ayırım  ózgerislerdiń  qabıl 

qılınıwı,  jergilikli  mámleketler  basqarıw  dúzimi  hám  mámleketshilik  dúzilisiniń 

jetilisip  barıwı.  İri  egin  maydanlarınıń  ózlestiriliwi  hám  suw

ǵarıw  tarmaqlarınıń 

qáliplestiriliwi,  ónermentshilik  hám  sharwashılıqtıń  óz  aldına  xojalıq  túrleri 

sıpatında  rawajlanıp  barıwı,  ishki  bazarlardıń  jedellesiwi  hám  Ullı  Jipek  sawda 

jolınıń  júzege  keliwi  hámde  sırtqı  sawda-mádeniy  baylanıslardıń  jolǵa  qoyılıwı. 

Ahameniyler  hám  Salavkiyler  mámleket  basqarıwındaǵı  ulıwmalıq  belgiler. 

Mámlekettiń  adminstrativlik  bóliniwi  -  satraplıqlar.  Salavkiyler  mámleketinde 

salıq siyasatı. Salavkiyler mámleketinde ishki gúreslerdiń kusheyiwi hám b.e.sh III  

ásir  ortalarında  Salavkiyler  mámleketinen  Grek-Baktriya  hám  Parfiya 

mámleketleriniń bólinip shiǵiwi.  

Grek–Baqtriya  mámleketiniń  adminstrativlik  adminstrativlik  aymaqlıq 

bóliniwi  hám  mámleket  basqarıwı  dúzimi.  Sotsial-ekonomikalıq  turmıstaǵı 

basqishpa-basqısh  rawajlanıw  protsessleri.  B.e.sh.  II    ásir    ortalarında  Grek-

Baqtriya  mámleketiniń  daǵdaprısqa  ushırawı.  B.e.sh.  140-130  jıllarda  Grek-

Baqtriya  mámleketiniń  yuechji  qáwimleri  tárepinen  basıp  alınıwı  hám  qulatılıwı. 

Yuechji  qáwimleri.  Kushan  patshaliǵiniń  dúziliwi.  Kushan  patshalıǵı  aymaqları 

hám  oǵan  házirgi  Ózbekstan  tiykrǵı  aymaqlarınıń  (Xorezm,  Zarafshan, 

Qashqadarya,  Tashkent,  Fergana)  kirmegenligi.  Kushanlar  dinastiyası  hám 

mámleketi  tariyxın  jarıtıwshı  derekler.  Kushanlar  mámleketinde  mámleketshilik 

basqarıwı  dástúrleri.  Kushan  patshalıǵında  sotsial-  ekonomikalıq  turmıs.  Kushan 

mámleketi rawajlanıwında Ullı jipek jolınıń áhmiyeti.