Kórsetpe tájriybeler:11
1. Kúshlerdi qosıw.
2. Gravitatsiya maydandaǵı qozǵalıs.
3. Dene salmaǵınıń qozǵalıs túrine baylanıslılıǵı.
4. Denelerdiń bir neshe kúsh tásirindegi qozǵalısı.
5. Denelerdiń qıya teń ólshewli qozǵalısın anıqlaw.
6. Deneni qıya tegislik boylap tegis kóteriwde tarıtwshı kúshti
ólshew.
7. Qıya tegisliktiń paydalı jumıs koefficiyentin anıqlaw usılı.
8. Denelerdiń teń salmaqlılıq túrlerin anıqlaw.
9. Aylanıw kósherinde diskınıń teń salmaqlılıqta bolıwı.
10. Richagniń teń salmaqlılıqta bolıwı.
11. Ápiwayı mexanizmlerdegi kórsetpe tájiriybeler.
II BAP. MEXANIKALIQ TERBELISLER HÁM TOLQINLAR
Kórsetpe tájriybeler:4
1. Matematikalıq mayatnikniń terbelisin anıqlaw
2. Prujinali mayatnikniń terbelisin anıqlaw.
3. Garmonikalıq terbelisler
4. Májburiy terbelisti anıqlaw.
III BAP. GIDRODINAMIKA
Kórsetpe tájriybeler:2
1. Samolyot qanatındaǵı kóteriw kúshin anıqlaw
2. Suyıqlıq hám gazlardıń qozǵalısı
IV BAP. ELEKTROSTATIKALÍQ MAYDAN
Kórsetpe tájriybeler:4
1. Zaryadtıń shardıń elektr maydanı anıqlaw.
2. Zaryadlanǵan shardıń ishinde elektr maydan bolmaytuǵının kórsetiw.
3. Kondensatordı zaryadlaw.
4. Kondensatordı razrıyadlaw.
V BAP. TURAQLÍ TOK NÍZAMLARÍ
Kórsetpe tájriybeler:3
1. Tolıq elektr shınjırın jıynaw (tok deregi, ampermetr, voltmetr hám gilt).
2. Tok dereklerin izbe-iz hám parallel tutastırıw.
3. Qızdırılǵan metall ótkizgishtiń qarsılıgınıń ózgeriwin anıqlaw
VI BAP. HÁR QÍYLÍ ORTALÍQTAǴÍ ELEKTR TOKI
Kórsetpe tájriybeler:4
1. Suyıqlıqlarda elektr tokınıń ótiwin anıqlaw.
2. Suw hám duzlı eritpeniń elektr ótkizgishligin salıstırıw.
3. Gazlarda elektr tokınıń ótiwin anıqlaw.
4. Yarım ótkezgishli diodta toktıń bir tárepke ótiwin anıqlaw.
Do'stlaringiz bilan baham: |