Arnawli bilimlendiriw ministrligi


Download 36.52 Kb.
Sana02.10.2020
Hajmi36.52 Kb.

ÓZBEKISTAN RESPÚBLIKASI JOQARI HÁM ORTA

ARNAWLI BILIMLENDIRIW MINISTRLIGI

QARAQALPAQSTAN RESPÚBLIKASI NÓKIS RAYONLIQ

KÁSIP ÓNER MEKTEBI


BASLANǴISH PROFESSIONAL TÁLIMNIŃ PÁN

BAǴDARLAMASI

Pán baǵdarlamasiniń ati: Fizika, Astronomiya

Ajiratilǵan saat : 180

Tashkent- 2020

ÓZBEKISTAN RESPBLIKASI XALIQ BILIMLENDIRIW MINISTRLIGI, RESPÚBLIKA BILIMLENDIRIW ORAYI TÁREPINEN ISLEP SHIǴILǴAN HÁM TASTIQLANǴAN BAǴDARLAMA TIYKARINDA ISLEP SHIǴILDI.

Dúzetiwshiler:

Q.M.Tojimatov TATÚ akademiyaliq licey Fizika páni

oqitiwshisi

G.A.Xakimova TATÚ akademiyaliq licey Fizika páni

oqitiwshisi

N.A.Qúrbonova TATÚ akademiyaliq licey Fizika páni

oqitiwshisi

Analizlewshiler: ________________________ __________

1.Oqiw baǵdarlamasiniń úliwmaliq talaplari


Baǵdarlama atamasi

Fizika ,Astranomiya

Ajiratilǵan saat

180

Oqitiwshilardiń sabaq barisinda qatnasip ózlestiriliwi múmkin bolǵan temalar sani

52

Baǵdarlamaniń maqsedi,

Oqiwshilarda Fizika, Astronomiya páni boyinsha teoriyaliq hám ámeliy bilimlerdi qáliplestiriw.

Ózlestiriw nátiyjeleri

1. Oqiwshilarda fizika páni haqqinda úliwmaliq túsiniklerdi payda etiw

2. Fizika pániniń insan ómirindegi hám texnikadaǵi orni haqqinda júwmaq shiǵariw

3. Fizika páninen ámeliy kónlikpeler payda etiw

4. Fizika páni laboratiya júmislarin ótkeriw tiykarinda laboratoriyada islew kónlikpelerin payda etiw.

5. Oqiwshilarda Astranomiya páni haqqinda úliwmaliq túsiniklerdi payda etiw

6. Astronomiya páninen ámeliy júmis ótkeriw tiykarinda Astronomiyaliq tájribeler haqqinda bilimlerge iye boliw.




Bilimler

● Fizika páni hám oniń bólimleri ;

● Fizika páninen máseleler sheshiw;

● Fizika páninen labatoriya júmislarin orinlaw;

● Fizika pániniń ámeliy áhemiyetin túsintiriw;

● Astronomiya hám aspan denelerine baylanisli baslanǵish túsinikler;

● Astronomiyada ámeliy júmis islew;



Kónlikpeler

● Hádiyse ham qúbilislardi fizikaliq tárepten analiz qiliw;

● Texnikaliq qúrilmalardiń islewin pán koz qarastan túsine aliw;

● Fizikaliq nizamliqlardin tábiyat hádiyselerinde orinlaniwin biliw;

● Fizika páninen ámeliy kónlikpelerdi máseleler sheshiw arqali qáliplestiriw;

● Laboratoriya júmislarin jeke ótkeriw

● Aspan deneleri hám olardi kórinis qozǵalisinerkin túsine aliw.



Oqiw rejesine múwapiq baylanisli bolǵan basqa oqiw pániniń ati

Matematika


Oqitiwdiń shólkemlestiriw formasi

T- teoriyaliq bilim

Á-Ámeliy bilim

TÁ-teoriyaliq hám ámeliy bilim birgelikte qúraladi

AX-Arnawli xanada ótkeriletúǵin shiniǵiwlar


Dástúrge qoyilǵan talap

Májbúriy

Oqitiw stili

Toparda belgilengen oqitiw tili tiykarinda

Bahalaw tártibi

Bahalaw boyinsha ámeldegi tártip tiykarinda

Oqiwshilardiń bilim hám kónlikpelerin bahalaw

Jazba, awizeki, soraw-júwap, test ámeliy tapsiriw




2.Oqiw baǵdarlamasiniń mazmúni



Temalar ati

Jámi

Oqitiwdiń shólkemlesti riw formasi

Óz betinshe júmis

1.

Mexanika hám malekúlyar fizika

48

T,Á,AX

20

2.

Elektr hám magnetizm

60

T,Á,AX

24

3.

Optika hám atom fizika

38

T,Á,AX

16

4.

Astronomiya

34

T,Á,AX

14




Jámi

180




74

I BAP. MEXANIKA HÁM MOLEKÚLYAR FIZIKA

Mexanikaliq qozǵalis túrleri. Qozgalislardiń erkinlik principi. Denelerdiń vertikal qozǵalisi .Sheńber boylap tegis emes qozǵalis. Múyeshlik tezleniw. Tangensial tezleniw. Aylanbali hám ilgermeli qozǵalisti ózara jetkerip beriw: tasmali, friksion hám val qozǵalis. Gorizontqa atilǵan deneniń qozǵalisi. Gorizontqa qiya atilǵan deneniń qozǵalisi. Dinamika nizamlari. Galeleydiń salistirmaliliq principi. Inercial hám inercial emes sanaq sistemalari. Gravitacion maydan qozǵalisi. Dene awirliliǵiniń qozǵalis túrine baylanisliliǵi. Deneniń bir neshe kúsh dawamindaǵi qozǵalisi .Energiya hám júmis. Energiyaniń saqlaniw nizami. Denelerdiń qiya tegislik boylap qozǵaliwinda orinlanǵan júmis. Denelerdiń elastic hám elastic emes toqnasiwi. Deneniń teńsalmaqliliq halda boliw shártleri. Momentler qaǵiydasina tiykarlanip isleytúǵin mexanizmler. Aylanbali qozǵalis dinamikasi. Garmonikaliq terbelisler. Matematikaliq hám prújinali mayatnikler Májbúriy terbelisler. Texmikada rezonans. Mexanikaliq tolqinlardiń ortaliqta tarqaliwi. Últra hám infra seslerden túrmista paydalaniw. Súyiqliq hám gazler qozgalisi, aǵimniń úzliksizlik teoremasi. Bernúlli tenlemesi. Háreketlenip atirgán gazler hám súyiqliqlarda basimniń tezlikke baylanisliliǵinan texnikada paydalaniw. Jilliliq qúbilisiń qaytimsizligi. Termodinamikaliq nizamlar. Adiabataliq processler. JIlliliq mashinasiniń PJK Karno sikli. Insan ómirinde jilliliq dvigatelleriniń áhimiyeti. Jilliliq dvigatelleri hám ekologiya.



Kórinis tájriybeleri

1. Qozǵalis salistirmaliliǵi

2. Denelerdiń vertikal qozǵalisi

3. Denelerdiń qiya tegislik boylap qozǵaliwinda orinlanǵan júmis

4. Denelerdiń elastic hám elastic emes toqnasiwi

5. Denelerdiń teńsalmaqliliq túrleri korinisi

6. Garmonikaliq terbelisler kórinisi

7. Matematikaliq hám prújinali mayatnikler

8. Izoprocessler

9. Karno sikli. Jilliliq mashinasiniń FIK

10. Jilliliq dvigatelleriniń kórinisi

Laboratoriya júmislari

1. Gorizomtqa qiya atilǵan dene qozǵalisin úyreniw.

2. Qiya tegislikkte PJK ti aniqlaw.

3. Matematikaliq mayatnik járdeminde erkin túsiw



II BAP. ELEKTR HÁM MAGNETIZM

Zaryadtin saqlaniw nizami. Noqatliq zaryadtiń maydani. Elektr maydaniniń súperpeziciya principi. Zaryadlanǵan shardiń elekrt maydani Dielektrik sińdiriwsheńlik. Noqatliq zaryad maydaniniń potensiali. Potensiallar parpi. Elektro statikaliq maydanda zaryadti kóshiriwde orinlanǵan júmis. Elektr siyimliliǵi, kondensatorlar. Elektr maydan energiyasi. Elektr ótkiziwsheńlik. Tok kúshiniń kernewge baylanisliliǵi. Tok kúshi hám tok tiǵizliǵi. Elektr toǵiniń tásirleri. Toliq shinjir úshin Om nizami.Tok dereginiń PJK.Tok deregin izbe-iz hám parallel jalǵaw. Ampermetr hám voltmetrdiń olshew shegarasin asiriw.Vakúúmda elekrt toǵi. Metal ótkizgishleriniń qarsiliqlariniń temperatúraǵa baylanisliliǵi. Yarimótkizgishlerde jeke ótkiziwsheńlik. Yarimotkizgishli asbaplar (diot tranzistr) hám olardin texnikada qollaniliwi. Magnit maydan túsinikleri, parametrleri: magniy maydan indúksiyasi, maydan aǵimi hám olardiń birligi .Magnit maydanǵa kiritilgen tokli ramkaniń qozǵalisi. Amper kúshi. Tuwri toktiń magnit maydan indúksiyasi. Aylanbali tok orayindaǵi magnit maydan indúksiyasi. Tokli ótkizgishti magnit madanda kóshirgende orinlanǵan júmis hám onnan ámelyatda paydalaniw.Bir jinisli magnit maydanda zaryadli bóleksheniń qozǵalisi. Lorents kúshi. Shep qol qaǵiydasi. Elektromagnit indúksiya qúbilisi hám Faradey nizami. Indúksiya ekektr júritiwshi kúsh. Lens qaǵiydasi. Ózindúksiya qúbilisi. Ózindúksiya EYÚK. Indúktiplik hám oniń birligi. Zattiń magnitlilik qásiyetleri :diamagnetikler, paramagnetikler, ferromagnetikler. Ortaliqtiń magnit sińitiwshenligi. Magnit maydanniń energiyasi. Tokli ótkizgish magniy maydanniń energiyasi. Magmiy maydan energiyasiniń xaliq xojaliǵinda qollaniliwi. Elektro magnit terbelislerdi kondevsator hám indúktivlik katúshkiden ibarat shinjirda payda etiw. Tomson formúlasi. Terbelis kontúrinda energiyaniń ózgeriwi hám formúlasi. Erkin hám garmonikaliq terbelisler. Terbelis amplitúdasi. Garmonilkaliq hám sóniwshi elektromagnit kórinislerin súwretlew. Ózgeriwshen tok shinjirinda aktiv qarsiliq. Aktiv qarsiliqta ajiralip atirǵan qúwatliliq.Aktiv qarsiliq,indúktiv katúshka hám kandensator izbe-iz jalǵanǵan ózgeriwshen tok shinjiri úshin Om nizami. Shinjirdiń toliq qarsiliǵi. Ózgeriwshen tok shinjirinda rezonans qúbilisi. Ózgeriwshen toktiń júmisi hám qúwatliliǵin esaplaw. Qúwatliliq koeffitsienti.



Kórinis tájribeleri:

1. Noqatliq zaryattiń maydan kórinisi.

2. Zaryadtiń saqlaniw nizami.

3 .Dielektrik sińdiriwsheńlik.

4. Elektr maydan energiyasi.

5. Elektr o”tkiziwsheńlik.

6. Tok kúshiniń kernewlilikke baylanisliliǵi.

7. Tok deregin izbe-iz hám parallel jalǵaw.

8. Metall ótkizgishler qarsiliqlariniń temperatúraga baylanisliliǵi.

9. Yarimótkizgishli sabaplar (diod,tranzistr)hám olardiń texnikada qollaniliwi.

10. Yarimótkizgishli diodtińvolt-amper xarakteristikasin úyreniw.

Tokli túwri ótkizgishtiń magnit maydani.

11. Tokli sheńberdiń magnit maydani.

12. Bir jinisli magnit maydanniń tokli ramkani aylandiriwshi moment.

13. Ózindúksiya hádiysesi.

14. Ózindúksiya EYÚK, Solenoidtiń indúktivligi.



Laboratoriya júmislari:

1.Tok dereginiń EYÚK hám ishki qarsiliǵin aniqlaw.

2.Yarinm ótkizgishli diodttiń volt-amper xarakteristikasim úyreniw.

3.Magnit maydandi úyreniw.

4.Ózgeriwshen tok shinjirindaǵi siyimliliq aniqlaw.

5.Ózgeriwshen tok shinjirindaǵi indúktiv qarsiliqti aniqlaw.



III BAP. OPTIKA HÁM ATOM FIZIKASI

Elektromagnit terbelislerdiń tarqaliwi. Elektromagnit tolqin tezligi. Elektromagnit tolqinniń úliwmaliq qásiyetleri (eki ortaliq shegarasinda qaytiwi hám siniwi). Tolqindi xarakterlewshi tiykarǵI túsinik hám shamalar. Radiobaylanistiń fizikaliq tiykarlari. Eń ápiwayi radioniń dúzilisi hám islewi. Radiolokaciya. Telekórsetiwlerdiń fizikaliq tiykarlari. Tashkent- telekórsetiw watani. Jaqtiliq interferensiyasi hám difraksiyasi. Jaqtiliq dispersiyasi. Spektral analiz. Jaqtiliqtiń polyarizaciyalaniwi. Infraqizil núrlaniw. Últrafioler núrlaniw. Rentgen núrlaniwi hám oniń izertlemiwi. Jaqtiliq aǵimi. Jaqtiliq kúshi. Jaqtiliq nizami. Arnawli salistirmaliliq teoriyasi jaratiliwi. Arnawli salistirmaliliq teoriyasiniń tiykarlari. Eynshteyn postúlatlari. Tezliklerdi qosiwdiń relyativistlik nizami. Salistirmaliliq teoriyasi postúlatlarinan kelip shiǵatúǵin tiykarǵi nátiyjeleri Massaniń tezlikke baylanisliliǵi. Kvant fizikasi. Plank teoriyasi. Fotoeffekt qúbilisi. Stoletov tájiriybesi. Ishki hám sirtqi fotoeffekt. Fotoeffekt teoriyasi. Fotoeffekttińqizil shegarasi. Fotoeffekttińtexnikada qollaniliwi. Fotolar.fotonlardin massasi hám implyúsi. Jaqtiliq basimi. Atomnin dúzilisi haqqinda maǵliwmat. Atomniń Tomson modeli. Rezerfort tájiriybesi. Atom dúzilisiniń planertarliq modeli. Bor postúlatlari. Bor postúlatlarinan kelip shiǵatúǵin nátiyjeler. Lazer ne? Májbúriy hám spontan núrlaniw. Almas lazer. Lazer túrleri hám olardiń qollaniliwi. Atom yadirosi. Izotoplar. Yadroniń baylanis energiyasi. Massa deffekti. Bólekshelerdi belgilewshi basbaplardin túrleri. Radioaktivlik. Radioaktiv jemiriliw nizami. Yarim jemiriliw túraqlisi. Aktivlik. Radioaktiv elementler topari. Yadro reaksiyalari hám oniń túrleri. Raksiyada energiya ajiraliwi. Bor teoriyasi. Alfa hám betta núrlaniw. Radioaktiv aylaniwlar. Elementar bóleksheler. Bóleksheler maydaniniń bir-birine aylaniwi. Elementar bólekshelerdiń tásirlesiw túrleri. Awir yadrolardiń bóliniwi. Úzliksiz shinjir reaksiyasi. Yadro reaktori. Atom energetikasiniń qolayliqlari. Ózbekistanda yadro fizikasitarawinda alip barilip atirg;an júmislar.



Kórinis tájiriybeleri:

1. Elektromagnit tolqinlardiń tarqaliwi.

2. Elektromagnit tolqinniń úliwmaliq qásiyetleri (eki ortaliq shegarasinda qaytiwi hám siniwi).

3. Eń ápiwayi radioniń dúzilisi hám islewi.

4. Jaqtiliq interferensiyasi..

5. Jaqtiliqtiń polyarizaciyalaniwi.Difraksion pánjere.



Laboratoriya júmislari

1. Fotoeffekt qúbilisin útreniw.



IV BAP.ASTRONOMIYA

Astronomiya-aspan deneleri haqqinda pán. Astronomiya neni úytetedi? Oniń rawajlaniw tariyxi hám basqa pánler menen baylanisi. Jaqtirtqishlardiń sútkaliq kórinis qozǵalislari. Júldizsistemalari. Aspan koordinatalari. Álem polyúsiniń biyikligi hám kósherinin geografik keńligi arasindaǵI baylanis. Waqit ólsheminiń tiykarlari,Aydiń qozǵalisi fazalari hám dáwirleri. Qúyash sistemasiniń dúzilisi. Sútkaliq hám sútkaliq emes parallaks. Astronomiyada úzinliq ólshew birlikleri. Eki dene máselesi. Kosmosliq tezlikler. Aspandi elektromagnit tolqinli núrlardi úyreniw-keń astronomiyaniń tiykari. Núrlaniw nizamlari hám aspan deneleriniń fizikaliq tábiyatin spectral metodlar járdeminde úyreniw. Qúyash eń jaqin júldiz. Qúyash haqqinda úliwma maǵliwmat. Qúyash xromosferasi hám taji. Jer toparindaǵi planetalar. Merkúriy hám Venera. Gigant planetalar, olardiń joldaslari hám shenberleri. Asteroid hám kishi planetalar. Kometalar (qúyriqli júldizlar).Qúyash sistemasiniń kelipshiǵiwi haqqinda hazirgi zaman kóz qaraslar. Jilliq parallaks, júldizǵa shekemgi araliqti aniqlaw. Júldizlardiń absolyút shamalari hám oniń jarqinliǵi menen baylanisliliǵi. Fizikaliq qos júldizlar hám olardiń túrleri. Fizikaliq ózgeriwshi júldizlar: sefeidlar jańa hám júdá jańa júldizlar. Júldizlardiń evolyúciyasi. Aq maydalar neytron júldizlarhám qara qúrdimlar. Galaktikalardiń dúzilisi, qúrami hám aylaniwi. Diffúz hám shań dúmanliqlar. Sirtqi gallaktikalar. Gallaktikalardiń klaslari hám spektrleri. Kosmostiń keńeyiwi. Habbl nizami. Galaktikalardiń kosmosta bólistiriliwi.



Ámeliy júmis:

1. Ay fazalarin kóriw.



3. Oqiwshilardiń bilim hám kónlikpelerin bahalaw

Oqiw dástúri dawaminda ótkizilgen temalar boyinsha oqiwshilar tárepinen ózlestirilgen bilim hám kónlikpeler ishki qaǵiyda boyinsha ámeldegi tártip tiykarinda bahalanadi.



Bahalaw úsillari jazba, awizeki, soraw-júwap, test,ámeliy tapsirmalardan ibarat bolip, olar oqiw elementin ózlestiriw nátiyjelerin aniqlawǵa imkan beredi. Bahlaw sorawlar hám tapsirmalar qoyilǵan maqsetke sáykes boliwi lazim.



Download 36.52 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2020
ma'muriyatiga murojaat qiling