1. Pedagogika tariyxi pániniń maqseti hám wazıypaları Áyyemgi dáwirlerden VII ásirge shekemgi tálim-tárbiya hám pedagogikalıq pikirler

. ¹.
Oqitiwshilar álbette qollanbalar arqali jergilikli mag’liwmatlardi balagá uýretip bariw kerek.
Pedagogikaliq joqari oqiw orinlarinda pedagogika tariyxi pánin oqiw páni sipatinda úyreniw keleshek mugallimlerdiń kásip iyesi bolip jetiliwinde oǵada úlken áhmiyetke iye. Pedagogika tariyxi talabalardiń uliwma pedagogikaliq oy-órisin keńeytedi, pedagogikaliq miyrasqa duris qatnasta boliw uqibin keltirip shiǵaradi, tárbiya menen oqitiwdiń teoriyasi menen ámeliyattiń rawajlaniwi onin jámiyettin sotsialliq ekonomikaliq dúzilisine shártlesligi haqqinda túsinik beredi. Psixologiyaliq pedagogikaliq tarawdaǵi pánler sipatinda pedagogika tariyxin úyrene otirip bolajaq mugallim pedagogikaliq kategoriyalardi hám olardiń kelip shiǵiwin ilimiy pikirlewi tiyis.
Birinshi Prezidentimiz Islam Karimov barlıq waqıtta: «Ósip kiyatirgan jas áwlad hár tárepleme bekkem, kúshli, sap hújdan menen kamalǵa jetiwi ushın, eń dáslep, ruwhiy-mádeniy xizmetlerimizdi joqari dárejege kóteriwiniń áhmiyeti júdá ullı» dep aytqan edi.
Pedagogika tariyxı kursınıń mazmunında pedagogikalıq pikirdiń hám mektep ámeliyatiniń rawajlaniwindaǵi sapali ózgerisler toliq ashilip beriliwi kerek. Ayriqsha jańa pedagogikaliq ideyalardiń rawajlaniwina diqqat awdarilg’ani maqul. Mektep hám pedagogikaniń jámiyettiń rawajlaniw talabina juwap beriwi ilimiy rawajlaniw protsesiniń tárbiya teoriyasi menen ámeliyatina tásir etiwi aqirinda pedagogikaliq teoriyada oqitiw menen tárbiya ámeliyatiniń jetiskenlikleriniń sáwleleniwi ayriqsha kórsetiliwi tiyis.
Pedagogika tariyxi insan jámiyetiniiń rawajlaniw tariyxi menen baylanista yamasa jámiyetlik- ekonomikaliq basqishlar arqali bayan etiw názerde tutiladi. Pedagogika tariyxi kursinda Orta Aziya, Rossiya hám sirt ellerdiń sonday-aq GMDA na kirgen, házir óz aldina mámleket bolgan respublikalardaǵi aldińǵi qatar oyshillardiń, ilimpazlardiń, filosoflardiń agartiwshilardiń shayir –jaziwshilardiń ideyalari, teoriyalari úyreniledi. Ayriqsha diqqat Orayliq Aziya hám Qazaxstan respúlikalariniń mektep hám pedagogikaliq tájiriybelerin úyreniwge hám bayanlawǵa qaratiladi.
Bulardan tisqari uliwmaliq sholiw baǵdarinda beriledi. Ásirese, olardaǵi eń áhmiyetlileri hám biziń házirgi kúnimiz ushin bahalilari ǵana úyreniledi.
Pedagogika tariyxinda Moverennaxr xaliqlari, Ózbekstan hám Qaraqalpaqstan Respublikasi xaliqlariniń tariyxiy mádeniy bilimlendiriw hám tárbiya miyraslarin hár tárepleme aship beriw usiniladi.
Áyyemgi Orayliq Aziya xaliqlari adamshiliq antropogenezdi basinan keshirgen ogada ertedegi tariyxqa iye. Bul aymaqta shelb hám ashel` dáwirindegi adamlar megzes maymillardin revolotsiyaliq barisi hám tirishiliktiń umtiliwi ushin islengen miynet olardaǵi dáslebinde instinkt tsiklde kóringen aqil hám ádep-ikramliliqti sapaliqqa eristire basladi. Qorshap turgan duńyani biliw sezimlik baǵdarda bolip, bul qáwimshilik jamiyette jaslardiń aqilin rawajlandiriwiniń tiykari esaplaniladi. Olardiń zatlardaǵi óz-ara izbe-izlik baylanislardiń abaylaniushiliq diqqati málim dárejede logikaliq pikir júrgiziw uqibliliǵina eristirip bardi. Usi aqil, sanaliq, logikaliq oylaw dárejesine sáykes úńgir, jiralarda jasap, jamlesip miynet etip atirgan pitekantroplar menen sinantroplarda bir awqamda tatiw jasaw ushin olardiń barliǵi maqullaǵan tártip hám minez-quliq ólshemi zárúr bolǵanliqtan, ápiwayi minez-quliq qádeleride jiynala baslagan edi.
Til, sóz qatnaslarinin payda boliwi menen bala tárbiyalaw tájiriybeleri jamiyetlik usilda sóz arqali beriw orin aldi hám tárbiya boyinsha dástúrler dóretile basladi.
Tárbiya isinde ogada áhmiyetli qubilis insanniń ózin-ózi sub`ekt sipatinda túsine baslaw nátiyjesinde olardiń ózin-ózi tárbiyalawi júzege keldi.
Usilay etip b.e.sh. V11-V1 ásirlerde Ámiwdár`yaniń jokarǵi aǵisi menen Awǵanistannin arqa tárepinde Pamir hám Tajikistanniń tawli Ámiwdár`ya aymaǵinda Baktriyalilar, al Ámiwdár`yaniń orta aǵisi menen Zarafshan basseyini, Qashqadár`ya átiriapinda Sogdilar, sonday-aq Ámiwdár`yaniń quyar úlken Aral teńizi aymaqlarinda Xorezm atli mámleketlik birlespeler korine basladi. Bul dáwirde Sogd-massaget qáwimleriniń tiykarǵi bir bólegi Xorezm birlespelerinde jasap Iran tiliniń shiǵis toparinda sóylegen. Xaliqliq dástúrleri menen diniy irimlarin dóretken, jaslardi ózleri toplaǵan, tájiriybeleri bilimleri menen qurallandirilip minez quliq tártipleri duris orinlaniwin baqlap otirǵan.
Málim dárejede jaslardiń bilim aliwi, xat tanip ijaziwdi biliwi orin aldi. B.e.sh. mińinshi jillarda finikiy al`faviti tiykarinda aramey jaziwi qollaniladi. Soń usi jaziwlar negizinde Avesto, Xorezm, Sogdiya, Baktriya jaziwlari payda boldi.
Sawat úyretiwshi xaliq mektepleri júzege kelip, úlken qalalardan óner úyretiw mektepler burinǵidanda jetilisti. Qulshiliq jámiyetiniń sonińday bunday shiniǵiwlarfi kóbirek áskeriy tayipa adamlarina tiyisli bola basladi.
Orayliq Aziya xaliqlari riwliq hám qulshiliq dúzimi tusinda jámiyetlik etikaliq, psixologiyaliq hám pedagogikaliq kóz-qaraslarin zorastrizm dini menen baylanisliliqta bayanladi. Turmisliq praktikaliq áhmiyetke iye kóp ǵana tálim-tárbiyaliq pikirlerdi júzege keltirdi. Buni Orta Aziya xaliqlariniń áyyemgi qáwimlik hám qulshiliq dáwirindegi jetilisken kóz-qaraslar, bilimlerin bayanlawshi «Avesto» kitabiniń mazmuninda koremiz.
B.e.sh. mińinshi jillardan baslap b.e.sh. V1 ásirlerine shekemgi jámiyetlik tariyxiy turmisti óz ishine alatugin zaratushtra dininiń avesto tilinde jaratilgan kitaplariniń jámi, «Avesto», Orta Aziya, Iran hám Awǵanistan xaliqlariniń mádeniyati tariyxinda úlken oringa iye. Bul dáwirde Iran tiliniń shiǵis bóleginde so’yleytuǵin skif qáwimleri Xorezm, túslik Aral, Sogdiyana, Ferǵana, Pamir hám Qorasan átiraplarin jaylagan. Orta Aziyaniń bul aymaqlari ol waqitta batis tárepine qaraganda uzaq tariyxqa hám bay mádeniyatqa iye, shiǵis Iran menen tiǵiz baylanisliqta boldi. Kitapta usi hám bunnan keyingi xaliqlardiń áyyemgi qáwimlik jáne qulshiliq dáwiriniń turmis tájiriybeleri menen tariyxi, ádebiyati, filosofiyasi, etikaliq hám pedagogikaliq oylari, astronomiyasi menen meditsinasi, georafiyaliq bilimleri orin algan. «Avesto» ni ilimiy pikirlerdiń hápr tárepleme jámlengenligin inábatqa alip ilimpazlar entsiklopediyaliq bilim beriwshi shigarma dep ataydi.
Dáslebinde «Avesto» 21 bólimnen ibarat úlken kitap bolǵan. Oniń aldińǵi 7 bólimi dúńyaniń jaratiliwi hám adamlardiń tuwiliw tariyxina baǵishlanǵan. Al ekinshi 7 bólimi adamshiliq nizamlarǵa olardiń ádep-ikramliliǵina tálim-tárbiyasi hám diniy dástúrlerine arnalǵan, al sońǵi 7 bólim tábiyat ilimlerin ásirese meditsina menen astronomiyani sóz etedi. «Avesto» úsh dana kitap boldip Gistasb (Vishtasnp) patshaliǵi tusinda (b.e.sh. V1 ásir) qáliplesken.
Orta Aziyani arablardiń jawlap aliwi nátiyjesinde zorastrizm dininiń bul kitabi taǵi quwdalandi. Házirgi qolda bar tekst oniń tek tórtten bir bóleginiń shamalasi, seksen úsh miń sózden turadi. Bizge shekem jetip kelgen 1324 jili kóshirilgen sońǵi nusqasi házir Kopengagende saqlanadi. Avesto ońnan solǵa qaray jizilǵan. Beti házirgi kitaplardiń tamam bolatuǵin jaǵinan baslanip, baslanatuǵin tárepinen pitetuǵin bolgan. Oniń 48 al`faviti bar. Avestoni izertlewshi alimlar kitapti dóretiwshi Spitrama Zaratushtra (b.e.sh.569-492) dep esaplaydi.
Avestoni dáslep Evropada 1630 jili G.Lord izertlep «Religiya partsiov» Rossiyada tiykarinan X1X ásirdiń 60 jillarinna baslanadi. Revolyutsiyaǵa shekemgi hám ovet dáwirindegi ilimpazlardan K.Kossovish, K.Zaleman, K. Inostarntsev, V.A.Turaev, A.A.Freyman, S.P.Tolstov, A.O.Sokorlov, I.Jumabaev, A.Maxkam, Ó.Alewov hám basqalardiń «Avesto» ni sóz etken miynetleri bar.
Orta Aziyada ruwliq jámiyette tábiyattiń tiykarǵi úlken agzalari ay, kún, aspan, jer hám suwdiń káramatina, keyinrek burin jasap ketken atakli adamlardiń ruwxina siyiniwshiliqtiń bolǵanliǵi málim. Nátiyjede ruwliq dúzimi hám qulshiliq dáwirinde kop qudayliq orin alip, en joqarǵi qudaydi aspan dep oylaǵan hám oni Axura- Mazda dep ataǵan.
Usilay etip Avesto eń dáslepki insan tárbiyasin oylap shigarǵan hám jámiyetlik turmista Adamlardin tárbiyalanip shiǵiwina qollangan jaqsiliq qudayi Axura- Mazda dep táriypleydi.
Avesto adamlardi tárbiyalawdaǵi maqset olardi jaksiliq is etiwge úyretiw hám turmistaǵi jaqsi islerdi rawajlandiriw dep belgilegen. Bul ushin adamlar siylasiqúli, jaksi qarim-qatnas hám qayir-sakawatli isler korsetip jasawi, ásirese miynet etiwge tárbiyalanǵan boliwi, diyxanshilik penen, mal-sharwashiliǵin jetistiriwge úyretilgen boliwi kerek dep túsindirilgen. Avestoda jamanlik qudayi Angro- Manyudiń tásirinde tárbiyaniń jaslardi jamanliqka qáliplestiriwshi túri bar ekenligide eskertilgen. Jamanliq qudayi Angro- Manyudiń jaqsiliq islerge dushpan. pás minez-quliqli, jaman isler menen shuǵillaniwshi adamlardi tárbiyalap jetistiriwshisi esaplanadi. Angro- Manyudin tiykarǵi tárbiyaliq maqseti jaslardi:

1. 
   Paraxat miynet etip atirǵan dushpanliq topilis jasawǵa úyroetiw.
   
2. 
   Ádepsiz qiliqlarǵa úyretiw.
   
3. 
   Adamlarǵa hám egislik atizlarǵa kesellik keltiriw.
   
4. 
   Jamanliqqa siyqirlawdi úyretiw
   
5. 
   Dinge gumanlanip qarawǵa hám isenbewshilikke tarbiyalaw h.t.b. ibarat bolǵan.
   

«Avesto» kitabi adamzat jámiyetiniń materialliq hám ruwliq rawajlandiriwshiliǵin 3 eraga bóledi.
Buniń dáslepki erasina tirishiktiń eń áyyemgi jámáátge bólinbegen dáwirdi kirgizedi. Ol dáwirde tek Axura Mazda quday bolip fizikaliq hám ruwxiy duńyada jaqsiliq isler orin alǵan.
Ekinshi era házirgi dáwir (Avesto zamani). Bul dáwir jaksiliq qudayi Axura- Mazda hám jamanliq qudayi Angro- Manyudin ruwxlarinin qarama-qarsi gúresinen ibarat.
«Avesto» daǵi úshinshi era kedeshek jámiyet, aqil, ádep, erk, ádalatliqtiń jamanliq ústinen jeńiske erisip baxitli turmistiń fizikaliq hám ruwxiy duńyada orin alatuǵin dáwiri.
Avestoda áyyemgi qáwimshilik dúzim adamlariniń tárbiyalaniwi hám bilim-túsinik, tájiriybede iyelewi, adamlardiń uliwma ishki ruwxiy barisi, duńyaǵa kóz-qarasi, ádep-ikramliliq jetiskenligi 3 baskishta qáliplesedi degen pikirler orin algan. Bul jaqsi oy (xumaata) jaksi sóz (xuxta) ham jaqsi is (xuvarshta) ten ibarat.
Kitapta balaǵa jas waqtinan baslap zaratushtra nizamlar menen ádep-irkamliliq qaǵiydalarin, filosofiya ilimin úyreniw barisinda olardin oyi, sózi hám isi bir boliwshiliǵin tárbiyalaw waziypalari qoyilǵan. Xaliq arasinda akil-bilimliliktiń qádiri ulli ekenligi sol ushin jaslar akilin jettilistiriwge ilajlar kóriw zárúrligi, bul ushin jaslarǵa akil, ilim úyretiw kerek degen pikirler kitapta basli másele bolip kelgenligi málim. Avestoda jaslarga aqil tárbiyasin beriw tarawinda olardi qorshap turǵan duńya, jasap atirǵan úlke haqqinda xabardar etiw, jaratilis qubilislarinan bilim beriw oylari da ushirasadi. «Avesto» da insan tazaliqqa, den-sawliqqa itibar berip, olarǵa dene tárbiya menen shuǵillanip, kúnde júzin bir neshe márte juwiw, shashin taza tutip, tirnaklarin aoip, tazalap turiw haqqinda túsinik berilgen. Insan olshemi menen awqatlanip, barliq waqitta toq júrtwi uqtirilǵan.

1^ Connie Kateeba
«PEDAGOGY HANDBOOK FOR
TEACHING IN LOCAL LANGUAGE»