109 VI. Texnikaliq tárepten tártipke saliw sistemasi hám oníŃ NÁtiyjelerin ámelde qollaniwdiń ilimiy tiykarlari, perspektivali jónelisleri hám olardi

VI. 1. 3. Texnikalıq tárepten tártipke salıw mámleketlik sistemasınıń 
shólkemlestirilgen tiykarları 
«Texnikalıq tárepten tártipke salıw haqqında»ǵı Nızam qabıl etiliwi 
munasábeti menen tómendeǵı nızam astı hújjetlerin sistemanıń shólkemlestirilgen 
tiykarları qatarına kirǵıziw múmkin: 
a) «Texnikalıq tárepten tártipke salıw haqqında»
ǵı Ózbekstan Respublikası 
Nızamini ámelge asırıwdı dawam ettiriw ilajları haqqında Ózbekstan Respublikası 
Ministrler Mákemesi tárepinen tastıyıqlanǵan: 

---

114 
- texnikalıq tárepten tártipke salıw salasında
ǵı ekspert komissiyalar 
tuwrısındaǵı Qaǵıydası;
- texnikalıq tárepten tártipke salıw salasında
ǵı normativ hújjetler 
mámleketlik fondın qáliplestiriw hám júrǵıziw tártibi haqqındaǵı qaǵıydası;
2010-2013 jıllar ushın texnikalıq reglamentlardı islep shı
ǵıw programması. 
a) 
Ózbekstan Respublikası Ministrler Mákemesiniń “Ózbekstan 
Respublikası Húkimetiniń ayırım qararlarına ózgerisler hám qosımshalar kirǵıziw 
haqqında” ǵı sheshimi. 
v) “Ózstandart” agentli
ǵıniń texnikalıq tárepten tártipke salıw salasındaǵı 
ekspert keńesleri haqqındaǵı qaǵıydanı tastıyıqlaw tuwrısındaǵı buyrıǵı. 
VI.3. Ózbekstan standartlastırıw mámleket sistemasın reformalaw 
tiykarları 
 
 
Ózbekstan Respublikasınıń “Texnikalıq tárepten tártipke salıw haqqında”ǵı 
Nızami Pútkil dunya sawda shólkeminiń (VTO) sawdadaǵı texnikalıq tosıqlar 
boyınsha shártlesiwine muwapıq ónimler, jumıslar hám xızmetlerge qoyılatuǵın 
talaplardı standartlarda ámel etiliwi qálegen hám texnikalıq reglamentlarda ámel 
etiliwi májburiy tárzde ornatıp, eki taypalı sistemaǵa ótiwdi názerde tutadı. 
Ózbekstan Respublikasınıń “Standartlastırıw haqqında”ǵı Nızamında ónim, 
qorshǵan ortalıq, xalıq turmısı, den sawlıǵın hám buyım-múlki qawipsizliǵıne tiyisli 
májburiy talaplar menen birge tómendeǵı talaplardı da kirǵızgen: 
• texnikalıq hám informacion muwapıqlıqtı támiyinlew;
• óz-ara almasinuvshanlik kórsetkishleri;
• olardı baqlaw usılları birliǵı;
• tamǵalaw birliǵı. 
ÓzDSTda standartlastırıwdıń tómendeǵı taypaları ornatılǵan: 
- mamleketler ara standartlastırıw - mamleketler ara standartlastırıw, 
metrolo
ǵıya hám sertifikatlaw Keńesi (DSK) hám de standartlastırıw, texnikalıq 
normalaw hám sertifikatlastırıw boyınsha mámleketlikler ara ilimiy-texnika 

---

115 
komissiyasında tastıyıqlanıp, “Ózstandart” agentliǵı, “Davarxitektqurilish” komiteti 
qararları (buyruqlari) tiykarında Ózbekstan aymaǵında ámelge kirǵızetuǵın 
mamleketler ara standartlar (GOST), mamleketler ara standartlastırıw qa
ǵıydaları 
(DSQ), mamleketler ara standartlastırıw Keńesi usınısları; 
- mámleket standartlastırıwı - Ózbekstan Respublikası Ministrler Mekemesi 
OTM (úzliksiz tálim sistemasında), Qor
ǵanıw ministrliǵı, Den sawlıqtı saqlaw 
ministrli
ǵı, Tábiyaattı qorǵaw mámleketlik komiteti, Davarxitektqurilish, 
«Ózstandart» agentliǵı táreplerinen tastıyıqlanatuǵın Ózbekstan mámleketlik 
standartları (Óz DSt);
- tarmaq standartlastırıwi - mámleket hám xojalıq basqarıw shólkemleri 
tastıyıqlab beretuǵın tarmaq standartları (TSt); - aymaqliq standartlastırıw - húkimet 
(jer
ǵılikli basqarıw shólkemleri) yaki olar tapsıriǵi boyınsha kepillikli aymaqlıq 
shólkemler tastıyıqlab beretuǵın basqarıwaymaqlıq standartlar (MHSt); - 
shólkemlerde, kárxanalarda standartlastırıw - xojalıq jurǵıziwshi subektler 
(isbilermenlik subektleri) tárepinen tastıyıqlanatu
ǵın kárxanalar standartları (KSt); 
- texnikalıq shártler (TSH) - tarmaq hám shólkemler sheńberinde 
tastıyıqlanadi - anıq standartlastırıw qatlamına tiyisli emes, sebebi hámme dárejedeǵı 
standartlardıń strukturalıq bólegınde bolıwı múmkin; 
- basshılıqqa alınatuǵın hújjetler (RH) - standartlastırıwdıń hámme 
qatlamında tastıyıqlanǵan bolıwı múmkin hám islerdi ótkeriwdiń tártip hám 
mazmunı, metodları (usıllar)ın belǵıleydi, ámel etiw ushın májburiy 
shólkemlestirilgen-metodikalıq xarakterge iye basshılıqqa alınatuǵın kórsetpelerdi 
óz ishine aladı. Basshılıqqa alınatuǵın hújjetler ónimler, jumıslar hám xızmetlerge 
talap hám texnikalıq normaların óz ishine almaydı;
- usınıslar (T) - basshılıqqa alınatuǵın hújjetlerge uqsas, lekin ámel qılıw 
shárt emes. Standartlastırıwdıń barlıq qatlamında tastıyıqlanǵan bolıwı múmkin. 
Ózbekstan Respublikasınıń «Standartlastırıw haqqında»
ǵı Nızamina 
muwapıq ónimler, jumıslar hám xızmetlerge ornatılǵan májburiy talaplar hámme 
normativ hújjetlerde bolıwı kerek. Sonday-aq bul talaplar ónimler, jumıslar hám 
xızmetlerdiń túrleri, bir túrdegı ónimler quramındaǵı gruppalar normativ 

---

116 
hújjetlerinde de tákirarlanadı. Soni dizimnen ótkeriw kerek, ónimler, jumıslar hám 
xızmetler qawipsizliǵıne talaplar birden-bir hújjette, yaǵniy bir túrdeǵı ónimler 
texnikalıq reglamentında toplanıwı menen birge, Ózbekstan Respublikasınıń 
«Texnikalıq tárepten tártipke salıw haqqında»ǵı nızaminda belǵılengen maqsetlerge 
erisiwdi támiyinlew texnikalıq tárepten tártipke salıw mámleket sisteması májburiy 
talaplarınıń keń spektrin ózine qamtıydı. Olarǵa texnikalıq reglament quramına 
kir
ǵızetuǵın tómendeǵı talaplar tiyisli: 
• atamalarǵa, oraw-ıdısqa, tamǵalarǵa yamasa jarlıqlarǵa hám de olardı 
sáwlelendiriw qaǵıydalarına hám ónimdi identifikastiya etiwge tiyisli talaplar;
• ónimler, jumıslar hám xızmetlerdiń texnikalıq tárepten tártipke salıw 
salasındaǵı normativ hújjetler talaplarına muwapıqlıǵın bahalaw ushın zárúr bolǵan 
sınaqlar, ólshewler qaǵıydaları hám usılları; 
• mámleketlik qadaǵalawın ámelge asırıw tártibi;
• ónimdi sınap kóriw tártip-dástúrleri, baqlaw, sanitar-epidemioloǵıyalıq, 
veterinariya hám fitosanitariyalıq juwmaǵın beriw tártibi; 
• sanitariya, veterinariya hám fitosanitariya ilajları;
• karantin hám veterinar-sanitariyalıq qaǵıydaları, sonday-aq haywanatlar 
hám ósimliklerdi tasıw menen baylanıslı talaplar;
• úlǵıler alıw usılları hám tártip-dástúrleri, insannıń turmısı hám sawlıgına, 
átirap ortalıqqa ziyan keltiriw qáwpin izertlew hám de bahalaw usılları;
• ónimler, jumıslar hám xızmetlerge arnawlı talaplar bolıwı múmkin: 
• nızam hújjetlerinde belǵılengen ayırım taypadaǵı puqaralardıń 
qáwipsizligin támiyinleytuǵın;
• texnogen ózgeshelikli ayrıqsha jaǵdaylarda insan turmısı hám sawlıgına, 
yuridikalıq, fizikalıq shaxslardıń hám mámleket buyım-múlkine, qorshaǵan ortalıqqa 
qáwip tuwdirıwshı transshegaralıq qáwipli óndiris obektlerine tiyisli.