2 Ámeliy jumís tema: Topografiyalıq kartalarda aralıq hám maydan ólshew. Teoriyalıq materiallar boyınsha sorawlar

№2 ÁMELIY JUMÍS


Tema: Topografiyalıq kartalarda aralıq hám maydan ólshew.


Teoriyalıq materiallar boyınsha sorawlar:

1. 
   Topografiyalıq kartada eki tochka aralıǵın qanday anıqlaymız?
   
2. 
   Topografiyalıq kartada iyrek sızıqlar qanday usılda ólshenedi?
   
3. 
   Kurvimetr qanday áspab hám onıń ólshew usılın túsindirip beriń?
   
4. 
   Kartanıń júze (maydan) masshtabı nelerden ibarat boladı?
   
5. 
   Topografiyalıq kartada maydan ólshewdiń grafikalıq (geometriyalıq) usılın túsindiriń?
   
6. 
   Topografiyalıq kartada maydandı paletka járdeminde ólshewdiń usılların túsindirip beriń?
   
7. 
   Planimetr menen maydan ólshewdi túsindiriń?
   

Tapsırmalar:
1-tapsırma. U-34-37-V (Snov) topografiyalıq kartasınan eki tochka arasındaǵı aralıqtı tuwrıdan-tuwrı ólshew.

Variantlar	Ólshenetuǵın aralıqlar
1	Qudıqtan (6809 kv.) – 170,0 bálentlikke shekem (6807 kv.)
2	Bulaqtan (6909 kv.) – 198,4 bálentlikke shekem (7009 kv.)
3	176,3 bálentlikten (6713 kv.) – qudıqqa shekem (6614 kv.)
4
5
6
7
8
9
10

Metodikalıq kórsetpe: kartada eki tochka anıqlanıp,olar arasındaǵı aralıq lineykada yamasa cirkul menen ólshep, masshtab tiykarına kóbeytemiz. Mısalı, berilgen 1:50000 masshtablı topografiyalıq kartada ólshengen aralıq 4,2 sm bolsa, kartadaǵı 1 sm aralıq 500 m ge teń, demek 4,2 sm x 500 m = 2100 m, yaǵnıy kartadaǵı ólshengen aralıq 2100 m yaki 2,1 km boladı eken.

2-tapsırma. U-34-37-V (Snov) topografiyalıq kartasınan eki punkt arasındaǵı jollardı ólshew.

Variantlar	Ólshenetuǵın aralıqlar
1	Qudıqtan (6809 kv.) – 170,0 bálentlikke shekem (6807 kv.)
2	Bulaqtan (6909 kv.) – 198,4 bálentlikke shekem (7009 kv.)
3	176,3 bálentlikten (6713 kv.) – qudıqqa shekem (6614 kv.)
4
5
6
7
8
9
10

Metodikalıq kórsetpe: kartada eki tochka anıqlanıp,olar arasındaǵı joldıń ústine ıǵallanǵan ápiwayı jip qoyıp ólsheymiz, soń bul jiptiń eki ushınan uslap tartamız hám onıń uzınlıǵın lineyka járdeminde anıqlaymız. Mısalı, berilgen 1:50000 masshtablı topografiyalıq kartada ólshengen eki punkt arasındaǵı joldıń uzınlıǵı 6,4 sm bolsa, kartadaǵı 1 sm aralıq 500 m ge teń, demek 6,4 sm x 500 m = 3200 m, yaǵnıy kartadaǵı ólshengen aralıq 3200 m yaki 3,2 km boladı eken.

3-tapsırma. U-34-37-V (Snov) topografiyalıq kartasınan Andoga dáryasınıń uzınlıǵın kurvimetr járdeminde ólshew.

Metodikalıq kórsetpe: bunda uzınlıq kurvimetr degen áspab penen ólshenedi. Kurvimetr ólshenetuǵın Andoga dáryasınıń baslanar jerine qoyılıp, onıń tamamlanatuǵın jerine shekem júrgiziledi, kurvimetrdiń strelkasındaǵı sanaq júrgizilmesten aldın yaki dáryanıń baslanar jerinde 12 sm edi, tamamlanatuǵın jerine júrgizip kelgenimizde 54 sm di kórsetdi. Bunday ólshewdi úsh márte tákirarlaymız. Yaǵnıy, 1-márte 42 sm, 2-márte 41,7 sm, 3-márte 42 sm shıqtı. Demek, ólshegen uzınlıǵımız 41,9 sm eken. Onı karta masshtabına kóbeytiremiz, 41,9 sm x 500 m = 20950 m yaki 20 km 950 m boladı.

4-tapsırma. a) bóleksheleri 1 mm² bolǵan paletka qaǵazın tush penen sızıń; b) paletka járdeminde ólshengen baǵtıń maydanı 235 mm². Paletkada 1 mm² = 100 m², baǵtıń maydanın gektar esabında anıqlań; v) U-34-37-V (Snov) topografiyalıq kartasınan Temnıy bor toǵayınıń maydanın grafikalıq (geometriyalıq), paletka járdeminde hám planimetr menen anıqlaw, alınǵan nátiyjelerin óz-ara salıstırıw.