3-lekciya Tema. Sóylew mádeniyatı hám ádebiy til normaları Joba

Fonetikalıq norma. Fonetikalıq norma qaraqalpaq tiliniń ámeldegi álipbe sisteması jańa álipbege ótiw mashqalaları hám sol mashqalalardı joq etiw, sheshiw menen baylanıslı. Házirgi kirill jazıwındaǵı qaraqalpaq álipbesinde 10 dawıslı, 26 dawıssız, 3 birikpeli dawıslı háriptiń qollanılıwı, latın jazıwındaǵı qaraqalpaq álipbesinde 9 dawıslı 25 dawıssız, sonıń ishinde 32 hárip 2 háripler birikpesi norma esaplanadı.
Kirill álipbesi latın állipbesi tiykarındaǵı qaraqalpaq jazıwına tolıq ótkenimizge shekem háreket etedi.
Házirgi kúnde jańa latın álipbesine ótiw menen baylanıslı bolǵan mashqalalar júzege kelip atır. Olardı tártiplestiriw máseleleri kún tártibinde turıptı. Bul álbette, oqıw hám oqıtıwdıń túrli basqıshlarında jańa álipbege ámel qılıw, onı úyreniw menen baylanıslı bolǵan sabaqlıq hám qollanbalar dóretiw, pán texnika tarawlarında, is júrgiziwde bul álippege ótiw máseleleri.
Orfografiyalıq (imla) norma. Orfografiyalıq norma joqarıda sóz etken fonetikalıq normanıń dawamı esaplanadı. Fonetikalıq norma tildegi sesler menen baylanıslı táreplerge ámel qılsa, orfografiyalıq normada tilde kópshilik tárepinen sanalı túrde qabıl etilgen, ózine tán imla qádelerine iye bolǵan norma túsiniledi. Tildegi dawıslı hám dawıssız sesler imlası, túbir hám qosımtalar, qospa, jup qısqarǵan sózler imlası, buwınǵa bóliw, bas háriplerdi jazıwda imla normalarına ámel qılınadı.
Házirgi qaraqalpaq til ilimi aldında oqıw hám oqıtıwda, is júrgiziwde jańa álipbege baylanıslı normalardı, sonıń ishinde orfografiyalıq normanı úyretiw máselesi turıptı, sonıń ushın bul mashqalalardı sheshiwge qaratılǵan bir qatar ilajlar ámelge asırılmaqta.
Orfoepiyalıq norma. Jazbada imla qádelerine ámel qılınsa awızeki sóylewde ádebiy tildiń orfoepiyalıq qádelerin saqlaw talap etiledi. Bul haqqında sóz bolǵanda imla qádeleriniń orfoepiyalıq qádelerge qaraǵanda jaqsı ózlestirilgenligi seziledi. Sózlerdiń aytılıw normasına kópshilik waqıtta dıqqat awdarılmaydı. Bul sóylew mádeniyatına keri tásir etedi. Bulardan qutılıw ushın dialektlik tásirlerdi joq etiw, jaslar hám kekse adamlar sózindegi ózgesheliklerge shek qoyıw, jazba til tásirinde júzege kelgen jasalmalılıqtan qashıw, basqa tillerden kelip kirgen hám kirip atırǵan sóz hám ibaralardı qollanıwda itibarlı bolıw talap etiledi. Bunnan basqa da orfoepiyalıq normalar haqqında oqıtıwdıń túrli basqıshlarında belgili dárejede túsinik berilgen halda keń xalıq massasına arnalǵan qollanbalar jaratıw kerek. Bul máselege de ayrıqsha áhmiyet beriliw kerek.