4-tema: Dún`ya xalqı geografiyası

Jilnama	Dáwir		Dáwirdiń dawam etiwi (jil)		Dáwir basinda xaliq sani (mln kisi)
Xaliq saniniń ortasha jilliq ósiwi (%)
Eramizdan jil aldin	7000		Neolit		5000		10
Eramizdan jil aldin	2000		Antik dáwir		2000		50		0.03
0 (jańa era)		Jańa eraniń baslaniwi orta ásirlerdiń dáslepki dáwiri		2000		230		0.1
1000 jil		Orta ásirler		1000		305		0.02
1500 jil		Orta ásirdiń aqirǵi dáwiri		500		440		0.1
1650 jil		Jańa zamanniń baslaniwi		150		550		0.3
1800 jil		Jańa zaman		150		952		0.5
1900 jil		Jańa zamanniń aqirǵi dáwiri		100		1656		0.8
1950 jil		Eń jańa zaman		50		2527		1.0
2000 jil		Jaqin ótken dáwir		50		4430		1.9
2022 jil		Házirgi dáwir		22		6024		1.5

XIX ásirge shekem bolǵan dáwirde demografik protsesslerde sezilerli sipat ózgerisleri bolip ótpedi. Onnan keyingi dáwirde xaliqtiń tábiyiy háreketi kórsetkishlerinde demografik ótiw protsessi baslandi. Ol shańaraq orinlaytuǵin waziypalardiń keskin ózgeriwi , turmistiń jaqsilaniwi, xaliqtiń jas quramindaǵi jilisiwlar hám basqa faktorlar menen baylanisqan.

Demograf faktorlar demografik ótiw protsessin tórt izbe-iz keliwshi fazani óz ishine aliwin ilmiy tiykarlap bergen.
Birinshi faza ushin tuwiliwdiń joqari dárejede saqlaniwi hám ólimniń keskin qisqariwi aqibetinde júzege keliwshi júdá joqari dárejedegi tábiyiy ósiw tán.
Ekinshi faza kóp balali shańaraqtan kem balali shańaraqqa ótiw, ólimniń qisqariwi, tuwiliwdiń bolsa onnan da kóp muǵdarda kemeyiwi nátiyjesinde tábiyiy ósiwdiń páseyiwi menen ańlatiladi.
Úshinshi fazada eń aldi menen xaliq ishinde kekseler sani hám úlesiniń ósiwi hám de tuwiliwdiń áste aqirin páseyiwi nátiyjesinde ólim birqansha kóteriledi. Bul basqishta xaliq sani júdá kem muǵdar hám suwretlerde ósedi yaki qisqaradi.
Tórtinshi fazada tuwiliw hám ólim kórsetkishleri teńlesedi, xaliqtiń uliwma ósiwi toqtaydi.
Demografik ótiw dáwiri eń aldi menen Evropada XVIII ásirde baslandi.Sonda tábiyiy ósiw 20-30 promillige teń boldi buni haqiyqatinda da demografik revolyutsiya dep ataw múmkin. Sebebi 10-20 jil aldin 5-10 promillige teń bolǵan tábiyiy ósiw qisqa waqit ishinde 2-3 mártege asti. Bul protsess Evropada 100-150 jil dawam etti.
Evropa mámlekerleri demografik ótiwdiń ekinshi fazasına ótti. Házir bul mámleketlerdiń kópshiligi demografik ótiwdiń úshinshi fazasında.

2. 
   Xalıq hám ol menen baylanıslı mashqalalardı úyreniwdiń áhmiyeti.
   

Xalıqtıń jas-jınıs quramı og`an tán belgiler ishinde eń zárúr esaplanadı. Sebebi jasqa qarap xalıqtıń jámiyette tutqan ornı hám áhmiyeti bahalanadı.

Pútkil dúniyada erkeklerdiń sanı áyellerdikine salıstırg`anda 30 mln.g`a kóp. Biraq ayırım materikler, regionlarda erkekler menen áyeller sanı ortasındag`ı parq sezilerli túske iye. Balalar jaslarında bárshe materikler hám regionlarda ul balalardıń ústinligi kózge taslanadı. Dúniyada 0-14 jasta hár mıń qızg`a 1040 ul bala tuwrı keledi. Bul kórsetkish Evropada (1060), Aziyada (1050) hám de Avstraliya hám Okeaniyada (1059) onnan da joqarı. Tek g`ana Afrika (1008) hám Amerika (1029)da pás dárejede anıqlanadı. Balalar sanındag`ı parqtıń kelip shıg`ıwında tuwılg`an hár mıń bópeniń 520 sı ul balalardan ibarat bolıwı faktorı sheshiwshi áhmiyet kásip etedi.
Xalıqtıń tiykarınan miynetke jaramlı jastag`ı bóliminen quralg`an 15-65 jasta dúniya boyınsha hár mıń áyelge 1020 erkek tuwrı keledi. Evropada erkekler sanı áyeller sanına teń, Aziyada hár mıń áyelge 1049 erkek, Avstraliya hám Okeaniyada bolsa 1039 erkek tuwrı keledi. Bul kórsetkish Afrika (979 erkek) hám Amerika (990 erkek) da kerisinshe, áyeller ústinligi menen anıqlanadı.