A`jiniyaz atındag`ı No`kis ma`mleketlik pedagogikalıq institutı

Tema: Órt óshiriw qurallari hám olardi qollaniw.

Jumistińmaqseti: Órtti qadaǵalaw, óshiriw usillari hám qurallarinan paydalaniwdi kórsetiwdi ámeliyatta orinlap kóriwdi úyreniu.

Jumisti orinlaw tártibi:

1. 
   Órtti qadaǵalaw, óshiriw usillari hám qurallari
   
2. 
   Órt derekshileri hám baylanis sistemalari
   
3. 
   Nurli hám shleyfli órt xabarshilari
   

Tapsirmani orinlaw:
1.Órtti qadaǵalaw, óshiriw usillari hám qurallarin aytip beriń.
2.Órt xabarshilari hám aylanis sistemasin aytiń.
3.Nurli hám shleyfli órt xabarshilarinan paydalaniw qaǵiydalarin kórsetip beriń.
SHiniǵiw mazmuni.
Órt sanaat kárxanalri, xaliq xojaliǵinin barliq tarmaqlarinda júz berip, jetkeretuǵin ziyani jaǵinan tábiyiy apatlar teńlesiwi múmkin bolǵan hádiyselerge záhárleniw, kúyiw hámde adamlar ziyanlaniwina sebep boliwi múmkin.
Órt protsesi, tiykarinan, eki túrli jol boliwi múmkin: Birinshiden, qatti deneler janiw protsesinde hawa ortaliǵinan ajiralǵan halda boladi. Bunday janiw hawa temperaturasi nátiyjesinde janiw zonasin kislorod penen támiyinlengenligi ushin diffuziyali janiw delinedi, oni aǵash, kómir hám basqa elementler janǵanda baqlaw múmkin. Janiwdiń ekinshi túri janiwshi gazlar hám suyikliqlardiń párleri, janiwshi elementlerdiń shańlari hawa menen aralasqan halattaǵi janiwi bolip, ol kinetik janiw dep júritiledi. Bunday janiw kólemli janiw protsesinde ótedi.
Janiw tómendegi túrlerge bólinde: Janiwshi aralaspaniń tez janip, óshiwiYOnuvchi; qizdiriw nátiyjesinde janiwdiń júzege keliwi;
Ushqinlaniw nátiyjesinde jalinǵa aylaniw; organik elementler ishinde júz beretuǵin ekzotermik reaksiyalar nátiyjesinde, janiwshi aralaspaniń sirttan qiziwsiz óz-ózinen janip ketiwi; óz-ózinen jalinlaniw, óz-ózinen janiwdin kúshli jalin menen dawam etiwi; partlaw-ximiyaliq protsestiń basim hám quwatliliq payda etiwi menen ótiwi.
Órtten qorǵaniw shólkemleri sistemasi. Ózbekstan mámleketshiligi sistemasinda órtke qarsi gúresiwde tiykarǵi juwapkershilik Ishki Isler Ministrligine qarasli bolǵan Ortten saqlaw bas basqarmasina júkletilgen. Ol qala hám awillardaǵi xaliq xojaliǵiniń bina hám inshaatlarinda órt qáuipsizligin támiyinlewde orayliq basqariw organi waziypasin orinlaydi.
Ózbekstan Respublikasi Ishki Isler Ministrligi quramina tómendegiler kiredi: Órtten Saqlaw Bas Basqarmasi. Walayatlar Órtten Saqlaw Bas Basqarmasi. Rayon hám qala Órtten Saqlaw bas Basqarmasi. Rayon hám qala II bólimleri, órtten Saqlaw baqlaw bólimleri. Rayon, qala hám kárxanalardaǵi har áskeriylestirilgen ot óshiriw bólimleri.
Bina hám imaratlarda partaw sebepleri hám aqibetleri. Bina hám imaratlarda partlaw hádiyseleri kóbirek tómendegi sebepler menen júz beredi: órt qáwipsizligi qaǵiyda hám normalari talaplariniń qopal ráwishte buziliwi; issiliq uzatiw, samallatiw sistemalarin hám elektr qurilmalarin naduris ornatiw; buziq halattiǵi texnologik hám úskenelerin isletiw; janiwshi hám partlawshi elementlerdi skladlarda saqlaw qaǵiydalariniń buziliwi; elektrostatik hám atmosfera elektr zaryadlarinan qorǵaniw qaǵiydalariniń buziliwi; órt derekshileri hám avtomatik ot óshiriw sistemasiniń joqliǵi yaki buziqliǵi; partlawi múmkin bolǵan derekler (puw qazanlari, ekonomayzerler, nasos agregatlari, kompressorlar, elevatorlar, gaz balonlarin sinawdan ótkeirw hám toltiriw xanalari) ústinen qadaǵalaw qaǵiydalarina tliq ámel qilmaw; órt qáwipsizligi boyinsha tájiriybeli qadaǵalawdiń joqliǵi h.t.b.
Órtti qadaǵalaw, óshiriw usillari hám qurallari. Órtti óshiriw degende, janiw ushin zárúr bolǵan úsh faktordiń birewin qáwipsizlendiriw jolinda islenetuǵin háreketler túsiniledi. YAǵniy janiwdi toqtatiw ushin tómendegi háreketlerdi orinlaw kerek boladi: órt aymaǵina kislorodtiń kiriw jolin tosiw yaki janiwshi elementtiń muǵdarin kemeytiw, yaǵniy tosiq qoyiw; janiwshi derek aymaǵin yaki janip atirǵan elementtiń temperaturasin issiliqti jutatuǵin, biraq ózi janbaytuǵin suwitqish elementler járdeminde keskin páseytiw, suwitiw; janiwshi suyiq elementlerdi otta janbaytuǵin elementler (gaz yoki suw) menen suyiltiriw.
Ámeliyatta órtti óshiriwde bul usilardiń dáslepki ekewi, yaǵniy órtti óshiriwshi elementler járdeminde tosip qoyiw hám suwitiw usillari qóbirek qollaniladi.

SO₂ gazi toltirilǵan, qolda isletiletuǵin-OU-2, OU-2A, OU-5, OU-5MM, OU-8 markali órt óshirgishlerdiń sirtqi kórinisleri.

Untaqli ot óshirgishleri a-kóshiwshi arbashali OP-50(3) markadaǵi untaqli ot óshirgish; b-qolda isletiletuǵin OP-5, OP-2 va OP-3 markadaǵi untaqli ot óshirgishler.



OXP-10, OVP-10 hám OVP-5(3) ot óshirgishleri:
a) OXP-10 markali ximiyaliq kóbikli ot óshirgish: b) OVP-10 markali hawa menen kóbik aralaspasinda isleytuǵin ot óshirgish: v) OVP-5(3) markali hawa kóbik aralaspasina maslastirilǵan zamanagóy ot óshirgish: 1-ot óshirgish korpusi; 2-javhar salinatuǵin shisha idis; 3-korpustiń qaptal tutqishi; 4-qaqpaqti ashiwshi shtok; 5-sifon nayshasi; 6-karbon javhari salinǵan joqari basimli balon; 7-tutqish; 8-púrkegish; 9-kóbikti jayip uzatiwshi siim torli karnaycha (rastrub).

SO₂ gazinde isleytuǵin, arnawli arabashalarda ornatilǵan OU-25, OU-40, OU-80, OU-400 markalardaǵi gazli ot óshirgishler.



Órtke qarsi «qalqan» hám ondaǵi ásbaplardiń ornatiliwi.
1-qum salinǵan quti, 2-kóbikli hám karbonat angidridli ot óshirgish (ognetushitel), 3-ot óshiriwshi náwbetshilerdiń jumis kestesi, 4-baltalar, 5-ot óshiriw shlankalari, 6-konus tárizli chelek, 7-suw sebiw stvoli, 8-órt qáwipsizligi qaǵiydalari, 9-suw bochkasi, 10-ilgekli changaklar, 11-mis ushli lom hám ilgek, 12- belgurekler.