Bap. Fonetika hám fonologiya § Fonetikanm’ izertlew obiekti
Download 47.11 Kb.
|
1 2
Bog'liqBAP
BAP. FONETIKA HÁM FONOLOGIYA § 9. Fonetikanm’ izertlew obiekti FonetiKa greKshe phone - «ses», «dawis» degen mánini bildiretuǵm sózden Kelip sluqqan. FonetiKa tildiń sesiiK tárepin, tildiń máni shiǵarıwshi birliKlerı bolǵan sózlerdegi, morfemalardaǵi seslerdiń jumsaliwin izertleydil Amǵiraq aytqanda, seslerdin.’ jumsahwi hám esitiliwi tildiń sesiiK qurami hám sistemasi, túrli seslk mzamlar hám olardrń rawajlamwi haqqmdaǵi til biliminiń aynqsha bir tarawi fonetiKa bolip sanaladi, Sonday-aq buwm, pát, intonatsiya til seslerı menen ajiralmas baylamsh. Sebebi olardm’ hár qaysism a.v latatuǵm tildegi seslerden basqa aynqsha «sesler» joq. Kerisinshe, buwm, pát, intonatsiya til birliKlerı bolǵan sesler menen birlikte, sesler arqali ulas sózlerde hám gáplerde KÓrınedi. Sonlıqtan da tildegi sesler arqali júzege shiǵanp, ámelge asatuǵm buwm, pát hám intonatsiya da fonetiKa iliminde izerllenedi, Joqanda atalǵan fonetikalıq qubilislar menen jaziw máselesi de iiǵiz baylamsli. Jaziw arqali awizsha sóylew sáwlelendirıledi. Awizsha sóylew normasma súyene otmp ǵana durıs jaziw qádelerın islep shıǵıw múmKin. Barlıq grafiK^lıq shártli jazbalardan, soiliń isliinde álipbedegi hárıplerden duns paydalamw belgih bir tildegi sózlerdi liámmeniń bir qiyh etip duns jaziwi tiyKarman fonetiKa ilimine baylamsh shesliiledi. Sonday-aq, awizsha sóylew hám jaziw óziniń ó/.gesheliiclerıne iye boiadi. Jaziw mudami awizsha sóylew menen sńyKes ке1е bermewi múmKin.fTildiń awizsha sóylew normalan, |nziw qádelerı tiKxeley fonetiKa ilimine tiyKarlanip dúziledi. Sonlıqtan lildiń awizsha hám jazba tárepierı fonetiKamń birden bir izertlew ohieKti bolip sanaladi.? ;Til ózinin tábiyati boymsha oydi bildiretuǵm adamlar ortasindaǵi (‘ii’ áhmiyetli qatnas qurali bolip tabiladi.jTil—ózinińqunlisi boymsha та/minima hám oni bildiretuǵm formasma iye bolǵan tańbalar Mstemasi* Tildiń sesiiK tárepi mazmundi ańlatadi. Olbirew tárepinen s.ibar berıw hám basqa tárepinen qabil etip aliw ushm jumsaladi. Forma menen mazmunnm’ ajiralmas baylamsh bolǵam siyaqh oy menen 0111 ańlatatuǵm sesiiK tárepi ortasmda da tiǵiz dialeKthcalıq luvlamsbar. Oylawdi ańiatpaytuǵm, materıallıq fonnaǵa iye bolmaǵan tildiń boliwi múmKin emes. Sonm’ menen birge tildiń sesiiK l.rúpiniiv avtonomiyaǵa iye bohwi hám málim dárejede ońashalamwi i.rıiyjesinde belgili fonema 1ек ǵana jalǵiz sózde jumsahp qoymastan. ol fonema sol tildegi ко?р saiili basqa sózlerde de jumsala beredi. Sonlıqtan da. hár bir tilde sheidengen sandaǵi bir neshshe onlaǵan fonemalar bohp, olar túrli sesliK Kombinatsiyalardajumsahwi nátiyjesinde sol tildiń sózliK quparnm dóretetuǵm bimeshe on mm’laǵan sózlerdi jasawǵa qatnasadi. DemeK, |es belgiii bir sózge beidtilip qalmastan, oiman belgiii dárejede ońashalamp belgiii bir sózlerden abstiaKtsiyalanadi. AKad. L.V. Sherbamń Kórsetiwi boymsha fonema belgiii dárejede avtonomiyaǵa iye boladi.'* Eger bunday bolmayhár bir sózge sesler beidtilgen bohp, ol seslet sol sózlerde ǵana jumsalsa, onda tilde neshe miń sóz bolsa, seslerdiń sam onnan da bimeshe ese ко’Ыгек bolar edi. Jańa sózler payda boliw menen birge jańa sesler payda bohp bara berer edi. Onday jaǵdayda fonetiKalıq nrzamlilıq ta, sesliK sistema da bolmas edi hám tildiń sesliK tárepin úyreniw de mútmcin bolmas edi. Haqiyqatmda onday boliwi múmidn emes. ^Belgiii bir ses — fonema óziniń avtonomiyaǵa iye bohv/i arqah hám málim dárejede ońashalana ahwi nátiyjesinde túrli fonetiKalıq jaǵdaylarda sózdiń túrli pozitsiyalannda, hár qiyh sesler menen túrli Kombinatsiyalarda oǵcada ко’р ǵana sózlerde azli ко’рН ózgesheliKlerı menen jumsala beredif Buǵan tildegi sesliK mzamlardm’sáyxes qunhsqa iye bolǵan KÓpsliiliic sózlerge teńdey qatnask bohp Kehwi de dálil bola aladi. Misal retinde túndy tillerındegi sesler únlesUgin KÓrsetiwge boladi. Aytayiq, birınslii buwmda juwan dawisk Kelse, eidnslii hám onnan sońǵi buwmlarda da juwan dawishnm’ Keliwi; birınshi buwmda jińishKe dawish Kelse, eidnslii hám sońǵi buwmlarda da jińishjce dawishnm’ Keliwi; birınslii buwmda erınliK dawish Kelse, eidnslii hám sońǵi buwmlarda da ermine dawishnm’ Kehwi; túbirdiń aqirı únhge pitse, oǵan únhden baslang-’an qosimtamń qosiliwi; túbirdiń aqirı únsiz dawissizǵa pitse, oǵan únsizden baslanǵan qosimtamń qosihwi hám t.b. Ayinm misal KeltirseK.* tap, sap, jap, gap, sádep, Kitap siyaqh sózlerdiń hámmesi teńdey p sesine tamamlanǵan. Olarǵa dawishdan baslanǵan qosimta qosilǵanda, p fonemasi hámme sózlerde teńdey da ’rejede ózgerısKe uslnraydi, yaǵmy únsiz p fonemasi únli b fonemasi menen orm almasadi: tap-tabiw, sap-sabiw, jap- jabiw, qap-qabiw, sádep- sádebi, Kitap-Kitabi. Sol siyaqh taraq-taraǵi, júreK-júregi, tereK-teregi sózlerındegi q hám ǵ seslerıniń onn almasiwi jóninde de tap usmday phdr aytiwǵa boladi. Download 47.11 Kb. Do'stlaringiz bilan baham: |
1 2
Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling
ma'muriyatiga murojaat qiling