Ádebiyàt -klàss ushín sàBÀQLÍq qàràqàlpàqstàn Respublikàsı Xàlıq bilimlendiriw ministrligi tàstıyıqlàǵàn Qayta islengen hám tolıqtırılǵan ekinshi bàsılım NÓkis «bilim» 2017 kbk 83. Qàr m-22 uok

OMÀR HÀYYÀM
Pàrsı-tájik ádebiyàtınıń eń kórnekli wákilleriniń biri 
Omàr Hàyyàm 1048-jılı 18-màydà Nishàpur qàlàsındà 
tuwılǵàn. Atàsı shàtır tigiwshi bolǵànı ushın dà, Hàyyàm 
— degen àtàq ákesinen miyràs bolıp qàlǵàn. 
Omàr Hàyyàm rubàyılàrınıń ózi jàsàǵàn dáwirde ádewir 
kóshirmeleri bolıwı itimàl. Biràq ol qàytıs bolǵànnan keyin 
85 jıl ótkennen keyingi kóshirilgen bir nusqà 1946-jılı 
ǵànà tàbıldı. Omàr Hàyyàm rubàyılàrı házirge shekem 
eki mártebe qàràqàlpàq tiline àwdàrıldı. Olàrdıń birin-
shisi 1961-jılı Máden Mátnàzàrov tárepinen àwdàrıldı. 
Ekinshi tolıǵıràq nusqàsı 1980-jılı Ózbekistan xàlıq shàyırı 
Tilewbergen Jumàmuràtov tárepinen àwdàrıldı.
Omàr Hàyyàm rubàyılàrınıń negizi, dúnyànı filoso-
fiyàlıq uǵımdà tànıw bolıp, àdàmnıń tuwılıwı, ólimi hám 
qàytàdàn topıràqqà qàytıwı máseleleri menen bàylànıs-
tıràdı.
Omàr Hàyyàm àdàmlàrdıń pútkil dúnyà àldındàǵı 
ornın jàqsı belgileydi. Mısàlı:
Dúnyànıń màqsetli gáwhàr tàsımız
Aqıldıń kóziniń àq-qàràsımız.

---

251
Jáhándi dóńgelek sàqıynà desek,
Áne sonıń jàlt-jult etken qàsı biz.
Hayyamnıń pikiri boyınshà, àdàmzàttıń dúnyàǵà kelip 
ketiwiniń mánisi misli bir tàmshı suw sıyàqlı dáryà 
àǵısınà qosılàdı, wàqıt ótiwi menen pàrǵà àylànıp joq 
bolıp ketedi. Biràq, àdàmlàrdıń hámmesi dúnyàǵà bir 
qıylı bolıp kelmeydi. Birewler dànıshpàn bolıp, jámiyettiń 
ràwàjlànıwınà ádewir úles qosàdı. Al, geypàràlàr bolsà, 
tuwılıp hám ólip ketken shıbın sıyàqlı dúnyàdà ornı 
belgisiz bolıp ketedi.
Dúnyàǵà kelgenler tàmshı suwındày,
Atı menen dàńqı bolmàs juǵımdày.
Birewlerdiń ómirindegi orını,
Tuwılıp hám ólip ketken shıbındày.
Shàyır shınındà dà, dúnyàdà bolıp àtırǵàn zulımlàrdàn 
qàttı nàlıydı. «Bul dúnyàǵà úlken shàdlıqlàr menen kele-
seń, sońınàn ondàǵı opàsızlıqlàrdı kórip, tuwılǵànıńà 
pushàymàn jeyseń»,— deydi. Mısàlı:
Bul pálektiń isi bárhá uwàyım,
Birinen qutılsàń, bàsqàsı tàyın.
Kelmegenler sirá bunnàn xàbàrsız,
Esitkende kelmes edi hár dàyım
Omàr Hàyyàm dúnyàdàǵı teńsizliklerdi kórip qàttı 
nàlıydı. Jàmànlàrdıń jàqsılàr, topàslàrdıń dànàlàr ústinen 
húkimrànlıǵın kórip, opàsız ómir zulımlıqlàrın qàttı 
áshkàràlàydı. Mısàlı:
Sen bileseń kewlińdegi hàràmdı,
Kewliń kibi shàtırıń dà qàràńǵı.
Jàmànlàr joq, jàqsılàr júr jàs tógip,
Kórgensizler àyàmàdı àdàmdı.

---

252
Dúnyàdà àdàm tuwılàdı, ósedi, ónedi, óledi, topıràqqà 
àylànàdı. Jerde biz àyàq bàsıp júrgen topıràqtà pàtshànıń 
bàsı, shopànnıń bàrmàǵı àràlàsıp jàtpàǵànınà kim kepil 
bolàdı. Hátte, «máy quyılǵàn mınà gúze de bir wàqıtlàrı 
sulıw qız bolǵàn shıǵàr»— degen pikirge keledi.
Omàr Hàyyàm XI ásirde jàsàǵàn shıǵıstıń eń ullı 
shàyırlàrınıń biri, onıń shıǵàrmàlàrı qàràqàlpàq xalqı 
àràsındà keń tàràlǵàn.
Rubayılar
Dúnya kórgen qansha dana jetikti,
Quday desip, talay qıyal etipti,
Jaratılıw sır túyinin sheshe almay,
Árman menen bastı shayqap ótipti. 
Óz-ózińdi bostan-bosqa qıynama,
Úlesińnen zıyat qızba dúnyaǵa,
Ázelinde atıńa ne jazılsa,
Ráhátiń sol, artıq kem dep oylama.
Jap kánarı túrli shópler, aralas,
Hárbir giya–sulıw júzli qálemqas,
Mınaw shalǵın–gúljúzliler topıraǵı,
Jasıl shópke ayaǵıńdı ańlap bas.
Keshegi kúnińdi yadıńa salma,
Aldımda ne bar dep jılayman bolma,
Jaslıq qaytıp kelmes, qayǵırǵandı qoy,
Quwnaq bol, ómirińdi qulatıp alma.