Informaciyalíq texnologiyalarí HÁm kommunikaciyalarín rawajlandíRÍw ministrligi

Evropada joqari tálim sistemasi haqqinda
Evropa xalıq aralıq studentlerge bakalavriat, magistratura hám qısqa múddetli almasiw programmaları ushın mińnen aslam variant hám múmkinshiliklerdi usınıs etedi. Evropa akademikalıq institutlarında birden-bir tálim siyasatı joq. Evropaning qandayda-bir mámleketinde tálim sistemasın tártipke saliwshi, aralasatuǵın yamasa arnawlı talaplar qoyatuǵın xalıq aralıq organ joq. Kerisinshe, hár bir mámleket óz tálim sisteması hám oqıw programmasın jámiyetke uyqas túrde islep shıǵıw hám sazlaw imkaniyatın beredi. Ideyalar hám innovatsiyalar kóbinese mámleketler arasinda kórip shiǵiladi hám usınıń menen hár bir mámlekettiń akademikalıq institutları bir waqtıniń ózinde, lekin individual túrde rawajlanadı. Usınıń sebepinen, eki Evropa mámleketi ortasındaǵı tálim sisteması basqasha bolıwı múmkin, biraq bir neshe uqsaslıqlar bar. Jeke tálim sisteması hám siyasatina hesh qanday aralasıw bolmasa da, tálim Birlesken Milletler Shólkemi, Evropa Birlespesi, Evropa Keńesi hám YuNESKO sıyaqlı xalıq aralıq shólkemler tárepinen ashıq qollap -quwatlanadı.
Evropada oqıw ushın eń jaqsı universitetler

• 
  Oksford universiteti
  
• 
  Kembrij universiteti
  
• 
  Imperial kolledji London
  
• 
  University kolledji London (UCL)
  
• 
  Edinburgh universiteti
  
• 
  Manchester universiteti
  
• 
  London ekonomika hám siyasat páni oqıtıwshı
  
• 
  LMU Myunxen
  
• 
  Londonniń Karollıq kolledji
  
• 
  Karolinska institutı
  
• 
  Münih Texnikalıq Universiteti
  
• 
  Baloniya universiteti
  
• 
  Amsterdam universiteti
  
• 
  Heidelberg universiteti
  
• 
  KU Leuven
  
• 
  Vageningen universiteti hám izertlewleri
  
• 
  Leyden universiteti
  
• 
  Erasmus universiteti Rotterdam
  
• 
  Delft Texnologiya Universiteti.
  

Evropadag’i ta’lim sistemasina misal etip keltiretug’in bolsaq, Evropadag’i ataqli universitetlerin’ biri bul Oksford Universiteti bolip tabiladi. Oksford universiteti— Angliyada jaylasqan iri hám áyyemgi universitet. Anglichan tilinde so’ylesetuǵın dúnyada eń áyyemgi universitet hám dúnya daǵı ekinshi eń eski házirge shekem bar bolǵan universitet. 1096 -jılı Oksford qalasında qurilg'an.

Teologiya, huqıq, medicina, klassik ádebiyat, jańa hám eń jańa tariyx, anglichan tili hám ádebiyatı, orta ásir hám házirgi zaman Evropa tilleri hám ádebiyatı, fizika, matematika, biologiya, awıl xojalıǵı pánleri, psixologiya, antropologıya, geografiya, muzıka boyınsha qánigeler tayarlaydı. Bir qansha qánigelestirilgen institut hám laboratoriyaları, muzeyleri bar. Tiykarǵı kitapxanası 1602-jıl júzege keliw etilgen. Oksford universitetinde 14 mıńǵa jaqın student tálim aladı, mińnan aslam oqıtıwshı isleydi. Universitet fakultetlerden, 39 kolledjdan hám de 5 kolledj atın almaǵan jabıq oqıw shólkeminen ibarat. Kolledjlerde studentler menen sabaqlar individual hám seminarlar ta'rizde alip bariladi.
Sonin’ menen bir qatarda Germaniya, Frantsiya, SHveytsariya ma’mleketlerindegi joqari ta’lim sistemasi haqqinda mag’liwmat keltirsem.