3.3. Jumıssızlıqtıń ekonomikalıq aqıbetleri. A. ouken nızamı
Jumıssızlıqtıń kóbeyiwi nátiyjesinde múmkin bolǵan JIÓ kólemine ekonomikada yerise almaydı. Sol sebepli mámleket kóleminde jumıssızlıqtı tábiiy dárejesinde saqlaw hám onı tártipke salıw ekonomikalıq jaqtan úlken áhmiyetke iye. Jumıssızlıqtıń haqıyqıy dárejesi onıń tábiiy dárejesinen qanshama joqarı bolsa, JIÓ niń úzilisi sonshama kóp boladı. Sonıń ushın potencial kólemdegi JIÓ* haqıyqattaǵı JIÓ nen úlken boladı, yaǵnıy, JIÓ* > JIÓ yamasa U * > U .
Potencial JIÓ* di yesaplawda mámlekette jumıssızlıq tolıq joq dep yemes, bálkim jumıssızlıq bar, biraq ol tábiyiy dárejede dep yesaplanadı.
Jumıssızlıq dárejesi hám JIÓ úzilisi arasındaǵı muǵdarı boyınsha qatnası inglis ekonomisti Artur ouken matematikalıq kóriniste dálillep bergen. Sonıń ushın bul nızam oUKEN nızamı delinedi. Nızamnıń áhmiyeti sonnan ibarat, yeger haqıyqattaǵı jumıssızlıq, jumıssızlıqtıń tábiyiy dárejesinen bir procent (1%) ke artıp ketse, milliy ekonomika JIÓ di yeki yarım procent (2,5%) ke kem aladı. Bul qatnas jumıssızlıqtıń túrli dárejelerindegi ónimdi joǵaltıwlardı anıqlaw múmkinshiligin beredi.
Bunıń grafikdaǵı kórinisi tómendegishe boladı.
Do'stlaringiz bilan baham: |