Leksikalıq b grammatikalıq c awıspalı d tuwra

Attıń jortqan dúbiri,
Uyqılatpadı bizlerdi».

1. 
   metonimiya B) metafora C) giperbola D) litota
   

21. 
    Atalar sózi-aqıldıń kózi. Jaydıń aynasınıń kózi salındı. Bunda « kózi » sózi qanday mánidegi sózler?
    

1. 
   kóp mánili sóz B) omonim C) sinonim D) antonim
   

22. 
    Sabaǵınan almanı abaylap úzip aldı. Aygúl Sapardıń keliwinen gúderin úzdi. Ol balasınan úmitin úzbedi. Qaysı gápte tuwra mánide qollanılǵan?
    

1. 
   ekinshi gápte B) úshinshi gápte C) birinshi gápte D) barlıq gáplerde awıspalı mánide
   

23. 
    Qabaǵınan qar jawıp tur. Sonda da iynindegi qabaǵın hasla jerge qoymas. Qabaqtaǵı suw alınıp ta bolındı. Sonsha oynaǵanǵa tullanıp qabaǵı túyileyin de demeydi. Omonimlerdiń awıspalı mánide qollanılǵan juwabın durıs belgileń.
    

1. 
   birinshi hám tórtinshi gápte B) birinshi gápte C) úshinshi gápte D) ekinshi hám tórtinshi gáplerde
   

24. 
    Tawlarda bulaqlar júdá kóp. Kitap-bilim bulaǵı. Awıspalı sózdi tabıń hám dawıstan shawqım bolǵan selerdiń sanın anıqlań.
    

1. 
   3 B) 2 C) 1 D) berilmegen
   

25. 
    Báhár bultı juwıp dalanıń kirin,
    

Shópler kógergende dalada júrseń. Awıspalı sóz neshe jerde berilgen.

1. 
   1 B) 2 C) 3 D) awıspalı sóz joq
   

26. 
    Sózlerdiń kóp mániligi ne arqalı belgili boladı?
    

1. 
   leksema B) kontekst C) mánisi D) qollanılıwı
   

27. 
    Seksen batpan shúy temir,
    

Toqsan batpan som temir,
Altmısh batpan gerdandı,
Ol basınan dastanǵan. («Qq-»)

1. 
   epitet B) teńew C) giperbola D) metafora
   

28. 
    Jelkesine túygen shashtıń ústindegi iymek taraǵı shash sıyaqlı jıltıldap tur. (T.Q.)
    

1. 
   epitet B) teńew C) giperbola D) metafora
   

29. 
    Gúlsánem olar menen mánisi bolmaǵan adamday, súyep saldılaw kóristi. A) epitet B) teńew C) giperbola D) metafora
    
30. 
    Sóylewshi óz pikiriniń tiykarǵı túyini bolǵan sózdi basqa bir uqsas predmetlerge, qubılıslarǵa salıstırıw arqalı kórkem obraz jasaydı.
    

1. 
   epitet B) teńew C) giperbola D) metafora
   

31. 
    Metafora qollanılǵan juwaptı belgileń.
    

1. 
   Marjanday qızarǵan torsıqtay jiyde.
   
2. 
   Bárshe elden alǵa Shımbaydıń eli,
   

Qızları bar qıldan ingizshka beli...

3. 
   Seniń jılwań ólikke jan endirer,
   

Seniń kúlkiń hátte aydı sóndirer.

4. 
   Tereń tamır urǵan daraq – Watan degen, Watan degen!
   

32. 
    Teńew qollanılǵan juwaptı belgileń.
    

1. 
   Bárshe elden alǵa Shımbaydıń eli,
   

Qızları bar qıldan ingizshka beli...

2. 
   Seniń quwanıshıń kewlimniń tawı,
   

Muxammed Xojabek ómir arqawı.

3. 
   Tisleri marjanday, qap-qara qası,
   

Tógilgen bóksege jipektey shashı.

4. 
   Seniń jılwań ólikke jan endirer,
   

Seniń kúlkiń hátte aydı sóndirer.

33. 
    Óziniń jeke turǵandaǵı leksikalıq mánisinen birotala ayırılǵan kómekshi sóz qollanılǵan gápti belgileń.
    

1. 
   Asıq oynaǵan balalardıń ishinde mennen úlkeni Asan.
   
2. 
   Gewish jırtılıw menen hálek, Seydan ǵarrı jamaw menen hálek.
   
3. 
   Keshe bizler Jandulla aǵaǵa qızıw jumıs ústinde gezlestik.
   
4. 
   Úyine kelgennen keyin Sultan ǵarrı pechke ottı wajlatıp jaqtı.
   

34. 
    Kóp noqattıń ornına juwan eziwlik ashıq dawıslı sestiń talabına birdey juwap beretuǵın ses qoyılatuǵın sózlerdi belgileń.
    

1. 
   shif...ner, trigon...metriya B) ruwx...y, kitab...y C) sırǵ...naq, tost...ǵan D) t...wish, s...dep
   

35. 
    Atlıq sózge salıstırıwshılıq máni beriwshi kómekshi sózdiń dizbeklesiwi arqalı bildirilgen teńew qaysı gápte qollanılǵan?
    

1. 
   Sháynektiń astına qoyǵısh degeley sıyaqlı dóńgeleklengen.
   
2. 
   Kózleri de kesellikten úńireyip ishine kirgen sıyaqlı.
   
3. 
   Saqqa júginip amanat ǵana dize búkken sıyaqlandı.
   
4. 
   Ábdiramannıń pyesa waqtındaǵı grimlengen kórinisi álleqanday ájeptáwir.
   

36. 
    Piste murın, badam qabaq,
    

Keń qushaqlı, aq tamaq.
Hinji tisli, peri túsli,
Dańqı shıqqan jáhánge. Súwretlew quralın tabıń.

1. 
   epitet B) teńew C) giperbola D) metafora
   

37. 
    Hámme, soldat ta solay isledi,
    

Kóp emen tur, soldattay qatıp,
Geyde komanda berip, ózi de,
Kórinedi turǵanday atıp.

1. 
   epitet B) teńew C) giperbola D) metonimiya
   

38. 
    Lashın edim – qanatımnan qayrıldım,
    

Júyrik edim – doynaǵımnan mayrıldım.

1. 
   epitet B) teńew C) giperbola D) metafora
   

39. 
    Kóp biypul awızlar basqılap orın,
    

Erkeligi tutıp gárdiyispekte. (I.Yusupov)

1. 
   epitet B) teńew C) metonimiya D) sinekdoxa
   

40. 
    Jem kórgen qırǵıyday jigit jutınıp,
    

Ash názerin tikti suǵı ótkenshe.
Qosıq qatarlarında kelbetlikler qanday kórkem súwretlew quralı xizmetinde qollanılǵan?

1. 
   teńew, metafora B) teńew, litota C) sinekdoxa, teńew D) teńew, metonimiya
   

41. 
    Tómendegi sózlerdi álipbe tártibinde durıs berilgen juwaptı tabıń. 1) halqa; 2) ǵaybana; 3) kárwan; 4) jaǵıs; 5) pánje.
    

1. 
   2,3,4,1,5 B) 2,4,1,3,5 C) 2,1,4,3,5 D) 1,2,3,4,5
   

42. 
    Kóp noqattıń ornına juwan-eziwlik-qısıq dawıslı ses qoyılatuǵın sózlerdi belgileń. 1) trig...nometriya; 2) gój...k; 3) tar...yxshı; 4) suw...n; 5) dást...r; 6) b...dene; 7) úyl...sim; 8) oqj...lan.
    

1. 
   2,5 B) 4,8 C) 1,6 D) 3,7
   

43. 
    Kórkem súwretlew quralın anıqlań.
    

Seniń quwanıshıń kewlimniń tawı,
Muxammed Xojabek ómir arqawı.

1. 
   sinekdoxa B) metafora C) teńew D) metonimiya
   

44. 
    Kóp noqattıń ornına juwan-eziwlik-qısıq dawıslı ses qoyılatuǵın sózlerdi belgileń. 1) j...miyet; 2) ...yqı; 3) ...qlas; 4) ...lgek; 5) ...shqın; 6) ...rdis; 7) ...grar; 8) ...zǵar.
    

1. 
   3,8 B) 4,6 C) 1,7 D) 2,5
   

45. 
    Barlıq sózlerinde qamaw buwın ushırasatuǵın gápti belgileń.
    

1. 
   Kóleńke juwap beriwdiń ornına ıńırsıp qoydı.
   
2. 
   Sáske payıtta toydıń báygisine pátiya berildi.
   
3. 
   Degen menen qonaq Jańabergen biydiki.
   
4. 
   Jazda el suw boyına kóshse, qısta qıslawǵa qaytadı.
   

46. 
    Tómendegi sózlerdi álipbe tártibinde durıs berilgen juwaptı tabıń. 1) tınıshlıq; 2) ziyrek; 3) ırım; 4) házir; 5) yarım.
    

1. 
   3,4,1,5,2 B) 4,3,1,5,2 C) 3,4,1,2,5 D) 4,3,1,2,5
   

47. 
    Qaysı gápte metaforalıq súwretlew berilgen?
    

1. 
   Qáddi shamshat kibi belleri názik ...
   
2. 
   Ǵarǵasa qısqa megzer, jarılqasa jazǵa megzer ...
   
3. 
   Hátteki jan berer hár aytqan sózi ...
   
4. 
   Qız degen qızıl gúl miyriń qanadı ...
   

48. 
    Juwaplardıń únli jubayı joq únsiz dawıssız sesli sózlerdi tabıń.
    

1. 
   qayıs, voleybol B) zinhár, scenariy C) oymaq, yumor D) oramal, tımsal
   

49. 
    Jińishke-eziwlik-qısıq dawıslı ses talabına birdey juwap beretuǵın sesler qaysı ǵáptiń barlıq sózlerinde qatnasqan?
    

1. 
   Bul muzey respublikamızdaǵı tiykarǵı turistlik oraylardıń biri.
   
2. 
   Muzey rus avangardı boyınsha Orta Aziyada ekinshi orındı iyeleydi.
   
3. 
   Muzeyge keliwshilerdiń kópshiligi úlken tásirler menen keteri sózsiz.
   
4. 
   Mine, I.V.Savickiy atındaǵı mámleketlik kórkem-óner muzeyi.
   

50. 
    Kórkem súwretlew quralın anıqlań.
    

Seniń quwanıshıń kewlimniń tawı,
Muxammed Xojabek ómir arqawı.

1. 
   teńew B) metafora C) metonimiya D) sinekdoxa
   

51. 
    Tómendegi sózlerdi álipbe tártibinde durıs berilgen juwaptı tabıń. 1) Kavkaz tawı; 2) Ǵárezsizlik kóshesi; 3) Berdaq sazlı teatrı; 4) Qızketken kanalı; 5) Ózbekstan.
    

1. 
   3,2,1,5,4 B) 3,2,4,1,5 C) 3,1,2,5,4 D) 3,2,1,4,5
   

52. 
    Berilgen qosıqta qanday kórkem súwretlew quralı qollanılǵan?
    

Óńge qız juldızdúr, sen hám bir aydı,
On tórt keshesinde kórdim, Arzıǵúl.

1. 
   sinekdoxa B) metonimiya C) teńew D) metafora
   

53. 
    Berilgen mısallardan tuyıq buwınlı sóz qatnasqan gápti anıqlań.
    

1. 
   Atasınan qalǵan sarıjayın qolǵa aldı.
   
2. 
   Bektemirdiń anasın kóndirdi.
   
3. 
   Júdá jamanlıǵında qaytarıp alıp keler.
   
4. 
   Berer aqılım, sen de shıdap baq.
   

54. 
    Keshe ǵana dáslepki ... jep kórip edik.
    

Kóp noqattıń ornına qaysı sózdi qoyıw múmkin.

1. 
   muz B) kesek C) tárnek D) piyaz
   

55. 
    Qarlıǵash eken qız bala, Ushtım da kettim uyadan. Kórkem súwretlew quralın anıqlań.
    

1. 
   Metafora B) Metonimiya C) Sinekdoxa D) Epitet
   

56. 
    Jámiyla menen Bazar Saǵındıqtıń dártinen suwıq sózlerge shekem bardı. (J.A) Kórkem súwretlew quralın anıqlań.
    

1. 
   Metafora B) Metonimiya C) Sinekdoxa D) Epitet
   

57. 
    Uwız-iyni qurıp saǵınar júrek,
    

Kindik qanı tamǵan Watan degendi. (I.Yusupov)

1. 
   sinekdoxa B) metonimiya C) metafora D) epitet
   

58. 
    Kózimniń jası kól bolıp, Etek jeńim sel bolıp, Ókpem awzıma tıǵıldı.
    

1. 
   giperbola B) teńew C) metafora D) litota
   

59. 
    Maqtumqulını oqıǵanda aytar edim hár zamanda (Berdaq).
    

Kórkem súretlew quralın anıqlań.

1. 
   Metafora B) Metonimiya C) Sinekdoxa D) Epitet
   

60. 
    Jerdiń mayın shómish penen qalpıǵan,
    

Sútxorlarǵa sonsha azap berermen.

1. 
   metafora B) epitet C) metonimiya D) teńew
   

61. 
    Sulıw árman bosaǵasın atlarda, Sawlatıń eleslep turar bir zaman.
    

1. 
   sinekdoxa B) giperbola C) metafora D) metonimiya
   

62. 
    Soqırdıń sońına, aqsaqtıń aqırına baq.
    

1. 
   sinekdoxa B) giperbola C) metafora D) metonimiya
   

63. 
    Sarı murttıń qamshını siltep úyrengen qolı bul saparı da qáte jibergen joq.
    

1. 
   sinekdoxa B) giperbola C) metafora D) metonimiya
   

64. 
    Sen tariyxtıń tárezisiseń, Jigirmalanshı ásirdiń adamı.
    

1. 
   metafora B) metonimiya C) epitet D) sinekdoxa
   

65. 
    Tómendegi gáplerdiń qaysı biri metonimiya usılında jasalǵan?
    

1. 
   Tuw alısta kúngi jaǵı gúmis jalatqanday bir toda kókshe bulıt ızǵıp baratır
   
2. 
   Usı jurt ne deydi ózi
   
3. 
   Jipek samal sıypalap júzińdi
   
4. 
   Qazan assın qonaq keldi.