T I Y K A R ǴÍ B Ó L I M
Ruwxıylıqtıń quramlıq bólimleri, múnásiybetleri hám rawajlanıw
qásiyetleri.
Ruwxıy miyras, mádeniyat, qádriyatlar, aǵartıwshılıq hám ideologiya
ruwxıylıqtıń quramlıq bólimi.
Ruwxıylıq miyras-ruwxıy rawajlanıwdıń uzaq dáwirler dawamında payda
bolǵan, áwladtan-áwladqa baylıq sıpatında ótip barıwshı, insan aqıl-zakovati
miywesi sıpatında keyingi awladlarǵa xızmet qılıwshı baylıq ekenligi.
Qádiriyat túsinigi. Onı jámiyet turmısınıń tariyxıy rawajlanıw processinde
qáliplesken hám rawajlanǵan ótmishte, házirgi kúnde hám keleshekte de sociallıq,
ekonomikalıq, ruwxıy rawajlanıwǵa unamlı tásir etetuǵın, adamlar sanasına sińip,
sociallıq áhmiyet kásip etetuǵın, materiallıq hám ruwxıy baylıq ekenligi. Onıń
pútkil insan tárepinen, pán texnika, etikalıq, sana, óndiris hám basqa tarawlarda
qolǵa kiritilgen jetiskenliklerinde sáwleleniwi. Milliy, diniy, regionallıq hám
ulıwma insanıylıq qadriyatlar hám olardıń óz ara múnásiybetleri.
Mádeniyat túsinigi. Onıń insaniyat tárepinen jaratılǵan barlıq materiallıq
hám ruwxıy baylıqlar jıyındısı. Aǵartıwshılıqtıń bilim hám ilimdi ańlatıwshı
túsinik. Aǵartıwshılıqtı rawajlandırıw, sawatxanlıq hám ilimiy potencialdıń
dárejesin kóteriwge baylanısı.
Ideologiya túsinigi. Onıń mámleket, jámiyet, millet, klass yamasa sociallıq
toparlar máplerin sáwlelendiriwshi, qorǵawshı, siyasiy, huqıqıy, filosofiyalıq,
diniy, teoriyalıq hám kóz-qaraslar dizimi. Milliy ideya hám milliy ideologiya,
olardıń óz-ara qatnası. Milliy ideya hám milliy ideologiya milletti birlestiriwshi
hám onı ulıwma milliy maqsetlerge baǵdarlawshı qúdiretli faktor.
Ruwhıy miyras, qádiriyatlar, mádeniyat, aǵartıwshılıq hám ideologiya sıyaqlı
faktorlardıń shaxs, millet, mámleket hám jámiyet rawajlanıwındaǵı ornı hám
áhmiyeti.
Ruwxıylıq, ekonomika hám olardıń óz ara baylanıslılıǵı.
148
Do'stlaringiz bilan baham: |
