Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi
Download 1.91 Mb. Pdf ko'rish
|
qaraqalpaq tilini teoriyalq grammatikas
- Bu sahifa navigatsiya:
- Бархударов Л.С.
GÁP HÁM ONÍŃ QURÍLÍSÍ
Gáp hám o ǵan tán baslı belgiler 127 Gáp – eń tiykar ǵı tillik birliklerdiń biri. Ol ózi menen uqsas tildiń basqa qubılıslarınan eń dáslep kommunikativlik xızmeti, ya ǵnıy shınlıq bolmıstıń bir bólegi tuwralı xabar beriw xızmeti ja ǵınan ajıratıladı. Demek, gáp – tolıq kommunikativlik xızmeti bar sintaksislik birlik. Gáptiń birnárse haqqında xabarlaw xızmeti onı sintaksislik basqa qubılıslardan, mısalı, sóz dizbeginen ajıratatu ǵın belgi retinde qaraladı. 1) Jer egildi degen menen 2) jer egiw degen mısallardı salıstırıwdan mınalardı kóriwge boladı: birinshisi - gáp, ekinshisi - sóz dizbegi. Birinshi mısaldıń belgili bir qurılıslıq úlgisi bar, ol birnárse haqqında xabar beriw ushın qurastırıl ǵan. Al ekinshi mısalda – grammatikalıq belgili bir úlgi boyınsha jasal ǵan sintaksislik konstrukciya, biraq ol birnárse boyınsha xabar beriw ushın emes, birnárseni ataw ushın qurastırıl ǵan. Demek, sóz dizbeginde nominativlik xızmet bolsa, gápte xabarlaw xızmeti bar. Gáp tildegi qurılıslıq úlgiler boyınsha jasaladı. Gáp – qurılıslıq úlgisi bar sintaksislik birlik. Gáptiń qurılısı basqa sintaksislik konstrukciyalardan, mısalı, sóz dizbeginen ózgeshe boladı. Gáptiń qurılıs ózgesheligi onıń jeke birlik retinde, atap aytqanda, gáptiń mánisi bar bólshek retinde xızmet atqarıwına múmkinshilik beredi. Tillik birlik retindegi gápke sóylewde jeke qollanıw ǵa múmkinshilik beretuǵın qurılıslıq úlgi – baslawısh- bayanlawıshlıq qurılıslıq úlgi. 1 Baslawısh-bayanlawıshlıq úlgi sintaksislik basqa konstrukciyalar ǵa emes, gápke tán qurılıs. Al gáp bolsa, tolıq kommunikativli qásiyetleri menen, ya ǵnıy birnárse haqqında xabar beriw xızmeti menen sıpatlanatu ǵın sintaksislik birlik. Gáp hár túrli grammatikalıq usıllar arqalı birnárseniń házirgi máhál, ótken máhál yamasa keler máhálde iske asıwın bildiredi yamasa kerek, dárkar ekenligin bildiredi. Bul grammatikalıq mánilerdiń hámmesi, ulıwma jıyna ǵı obektivlik- modallıq mániler yamasa obektivlik-modal`lıq mániler dep ataladı. Obektivlik - modallıq mániler belgili bir grammatikalıq usıllar arqalı beriletu ǵın sintaksislik kategoriyalar – sintaksislik máhál hám meyillerdiń tiykarın quraydı. Sonıń menen birge, jay gáp ob`ektivlik modallıq kategoriyası menen sintaksislik máhál kategoriyasına hám olardı bildiriwshi qurallardıń tiyisli jıyındısına iye boladı. Bul eki kategoriya bir-birinen bólek ómir súrmeydi, olar ajıralmaytu ǵın birlik – predikativlik kategoriyasın quraydı. Predikativlik kategoriyası hárbir gápke qatnasadı hám onıń grammatikalıq mánisi bolıp tabıladı. Gápte obektivlik- modal`lıq penen sintaksistiń máhál mánileriniń arnawlı grammatikalıq qurallar menen beriliwi, ya ǵnıy predikativlik kategoriyasınıń bolıwı, jay gáptiń jeke sintaksislik kategoriyası retindegi baslı belgi bolıp sanaladı. «Házirgi rus ádebiy tiliniń grammatikasında» sintaksislik máhál kategoriyası menen obektivlik-modallıq kategoriyası tómendegishe túsindiriledi: sintaksislik máhál kategoriyası birinshiden, - gáptiń óziniń kurılıslıq úlgisi menen, ekinshiden, - feyiller menen, gáptegi sóz ózgertiwshi formalı feyiller menen, úshinshiden, - feyillersiz úlgiler menen, gáp qurılısına arnawlı kirgiziletu ǵın bıt` degen kómekshi 1 Бархударов Л.С. Структура простого предложения современного английского языка. Изд. «Высшая школа», -М., 1966, стр. 141. 128 feyil menen beriledi. Mısalı, rus tilinde 1) Sın rabotaet. 2) Noch temna. 3) Tishina degen gápler usı keltirilgen túrinde sintaksislik házirgi máháldi bildiredi. Sintaksislik házirgi máhál birinshi gápte onıń qurılıslıq úlgisine onıń bir sıńarı retinde kiretu ǵın feyil sóz benen berilse, ekinshi, úshinshi gáplerde – feyil sózdiń qatnasısız, gáptiń óziniń qurılıslıq úlgisi menen berilgen. Bul gáplerdiń sintaksislik máháller boyınsha túrleniwi arqalı olardıń rus tilinde tómendegidey formaları jasaladı: házirgi máhálde: Sın rabotaet. Noch temna. Tishina; ótken máhálde: Sın Download 1.91 Mb. Do'stlaringiz bilan baham: |
Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling
ma'muriyatiga murojaat qiling