Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi


Download 1.91 Mb.
Pdf ko'rish
bet91/94
Sana02.01.2022
Hajmi1.91 Mb.
#185074
1   ...   86   87   88   89   90   91   92   93   94
Bog'liq
qaraqalpaq tilini teoriyalq grammatikas

Teksttiń túrleri. Tekst  quramalı birlik bolıp, onı hár qıylı belgilerin esapqa 
alıp  kóp  túrlerge  hám  tiplerge  bóliw  múmkin.  Eń  dáslep  tekst  kólemi  hám 
mazmunı  boyınsha  eki  tipke  bólinedi:  1)  kólem  belgisine  qaray  tekst  tipleri;  2) 
ańlatılıw maqseti hám mazmunlıq belgisine qaray tekst tipleri.   
Kólem  belgisine  qaray  tekst  makrotekst  hám  mikrotekst  bolıp  eki  túrge 
ajıraladı.  Makrotekstke  povest,  roman,  trilogiya,  dástan,  poema    kiredi. 
Mikrotekstke  telegramma,  ma
ǵlıwmatnama,  arza,  isenim  xat,  daǵaza,  kishi 
xabarlar  kiredi.  
Makrotekst  keń  kólemdegi  waqıyalardı  sáwlelendiriw  zárúrligi  tiykarında 
júzege  shı
ǵadı.  Makrotekst  mikrotekstlerden  payda  boladı.  Eń  kishi  pútinlik 
abzacqa,  eń  úlken  pútinlik  bab  hám  bólimlerge  sáykes  keledi.  Bunday  tekst 
qurılısında epigraf, sóz bası (alǵı sóz), epilog sıyaqlı qosımsha bólimler de bolıwı 
múmkin. 
Mikrotekst kishi mazmundı qamtıytuǵın bir gápten yamasa bir neshe gápten 
quralatu
ǵın pútinlik bolıp, dánekerler, sintaksislik qurallar arqalı baylanısadı. 


 
145 
Ańlatılıw  maqseti  hám  mazmunına  qaray  olar  bir  neshe  túrlerge  bólinedi. 
Máselen, súwretlew mazmun
ǵa iye tekst, túsindirme mazmunlı tekst, didaktikalıq 
tekst, xabar mazmunlı tekst, buyrıq mazmunlı tekst  
Adamlar  bir-biri  menen  pikir  alısqanda,  sóyleskende  yamasa  jaz
ǵanda 
zárúrlikke  qaray  túrli  tekst  tiplerinen  paydalanadı.    Bazda  basımızdan  ótken 
waqıyanı yamasa  ózimiz guwa bolǵan waqıyalardı kimge bolsa da aytıp beremiz 
yamasa  jazamız.  Ayırım  pikirlerdi  túrli  faktler  járdeminde  tusindiriwge  háreket 
etemiz  yamasa  birewge  aqıl-násiyat  beremiz.  Adamlar  arasındaǵı  pikir  alısıw 
maqseti hám mazmunı til stillerinde túrlishe kórinislerge iye boladı. Usı
ǵan sáykes 
tekstler de bul belgisi boyınsha hár qıylı boladı. Máselen, ilimiy stilde bayanlanǵan 
tekstlerdiń ózin mazmunı hám maqsetine qaray bir neshe túrlerge bóliw múmkin. 
Rus  tilindegi  tekstlerdi  jaratılıw  maqsetine  qaray  Yu.V.Rojdestvenskiy 
tómendegidey  túrlerge  bólgen:  awızeki  tekst,  jazba  (qoljazba)  tekst,  baspa  tekst 
hám kópshilik kommunikaciyalıq tekst.
1
    
Awızeki  tekstlerdiń  ózi  bir  neshe  túrlerge  ajıraladı:  monolog  –  dialog  tekst, 
qarapayım sóylesiw teksti, folklorlıq tekst.  
Jazba tekst tórt túrge bólinedi: epigrafikalıq, sfragistlik, numezmatikalıq hám 
paleografikalıq tekstler. 
Epigrafikalıq  tekstlerge  qıstırmalı  -  kórgizbe  jazba  tekstler:  Berdaq  atındaǵı 
Qaraqalpaq  mámleketlik  universiteti,  Aeroport,  Mádeniyat  sarayı,  1-sanlı 
emlewxana  kiredi. Sonday-aq qulpı taslarda
ǵı jazıwlar da usı túrge kiredi.  
Sfragistlik  tekstlerge  mórlerge  jazıl
ǵan jazıwlar kiredi. Mórler uzaq tariyxqa 
iye.  Olar  hújjetlerdiń  durıslı
ǵın  tastıyıqlaw  ushın  payda  bolǵan.  Házirgi  waqıtta 
hár  bir  shólkem,  mekeme,  oqıw  orınları  óz  mórlerine  iye.  Olarda  sáykes  orınnıń 
atın bildiretuǵın tekstler jazıladı. Mısalı, Berdaq atındaǵı Qaraqalpaq mámleketlik 
universiteti  oqıw-metodikalıq  basqarması,  Ózbekstan  Respublikası  Xalıq 
bilimlendiriw ministrligi Ájiniyaz atında
ǵı Nókis pedagogikalıq institutı.  
Numezmatikalıq  tekstlerge  pullarǵa  jazılǵan,  olardıń  muǵdarın  bildiretuǵın 
sózler  kiredi:  bir  som,  pyat  rubley,  bir  mıń  som,  Ózbekstan  somı  respublika 
territoriyasında hámme tólewler ushın óz muǵdarı boyınsha qabıl etiliwi shárt hám 
t.b. 
Paleografikalıq  tekstlerge  xat,  hújjet,  dóretiwshilik  shıǵarmalardıń  tekstleri 
kiredi.   
Baspa  tekstler  qoljazba  tekstlerdiń  haqıyqıy  kórinisi  bolıp,  olar    ádebiy  hám 
ilimiy tekstlerge bólinedi. 
Kópshilik 
kommunikaciyalıq 
tekstlerge  radio,  televidenie,  gazeta, 
jurnallarda
ǵı  kópshilikke  arnalǵan  waqıya  hám  qubılıslar  haqqında  sońǵı 
jańalıqlardı  sáwlelendiretu
ǵın  tekstler  kiredi.  Bul  teksttiń  quralları  radio, 
televidenie, gazeta, jurnallar bolıp esaplanadı. 
                                                 
1
 Rojdestvensiy Yu.V. Vvedenie v obshii filologiyi. -M., 1929. 


 
146 
Solay  etip,  tekst  pútin  bir  sistema  bolıp,  qospalı  hám  quramalı  dúziliske  iye 
sintaksislik birlik. Tekstti hár tárepleme úyreniw teoriyalıq hám ámeliy áhmiyetke 
iye. Bul arqalı sóylew hám jazıw mádeniyatınıń rawajlanıwına erisemiz.  

Download 1.91 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   86   87   88   89   90   91   92   93   94




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling