Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi


Download 1.91 Mb.
Pdf ko'rish
bet86/94
Sana02.01.2022
Hajmi1.91 Mb.
#185074
1   ...   82   83   84   85   86   87   88   89   ...   94
Bog'liq
qaraqalpaq tilini teoriyalq grammatikas

vsey Rusi velikoy».  
Baslawısh-bayanlawıshlıq  qurılısı  bar  jay  gáp,  ádette,  bayanlaw  menen 
qurılıslıq elementleri jaǵınan sáykes keledi. Mısalı: Jer – planeta. Altın – metall. 
Jabayı  shóp  –  eginniń  jawı    Gáp  penen  bayanlawdıń,  olardıń  qurılıslıq 
elementleriniń  arasında  sáykeslik  te,  sáykessizlik  te  ushırasadı.  «Subekt  penen 
predikat gáp a
ǵzaları menen salıstırıladı, biraq olar menen teńlestirilmeydi. Subekt 
baslawısh  bolıp 
ǵana  qoymaydı,  verballı  bayanlawıshtıń  tartım  jalǵawınan  da 
kórinedi.  Predikativlik  mazmun
ǵa  bayanlawısh  ǵana  iye  bolıp  qoymaydı, 
bayanlawıshtan  tısqarı  qollanılatu
ǵın  feyilden  jasalǵan  sóz  shaqabı  da  iye  bola 
aladı.  Bunda  predikativlilik  mazmun  gáp  a
ǵzası menen emes,  sóz shaqabı menen 
baylanısadı.  Subekt  penen  predikattıń  gáp  a
ǵzaları  menen  hár  tárepleme 
baylanıslarında  gáp  a
ǵzaları olar menen (subekt hám predikat penen) bir jaqlama 
baylanısqa  túsedi.  Baslawısh  sub`ekttiń  mazmunın  iyeleydi.  Bayanlawısh 
predikattıń mánisine iye boladı».
1
 
Logikalıq  subekt  grammatikalıq  baslawıshqa  bet  bildirmeytu
ǵın  gáplerde 
sáykes  kelmeydi.  Mısalı,  joqarıda  aytıl
ǵan  Oǵan  kóp  júriwge  bolmaydı  degen 
mısalda  o
ǵan  degen  aǵza  bayanlawdıń  (pikirdiń)  logikalıq  subektisi  bolǵanı 
menen,  gáptiń  baslawıshı  emes,  tolıqlawısh  a
ǵzası.  Keńeytilgen  gáplerde 
baslawısh  penen  bayanlawısh  bayanlawdıń  logikalıq  subektisi  menen  predikatına 
sáykes  kelmeydi.  Russha  Slux  obo  mne  proydet  po  vsey  Rusi  velikoy  (Pushkin) 
degen  mısalda  gáptiń  baslawıshı  –  «slux»,  bayanlawıshı  –  «proydet»  degen  sóz 
bolsa,  pikirdiń  subektisi  –  «slux  obo  mne  »,  predikatı  –  «proydet  po  vsey  Rusi 
velikoy».  
Gáp  –  pikirlewde  logikalıq  (logika-grammatikalıq)  subekt  penen  predikattıń 
qatnasınan  kórinetu
ǵın  predikativlilik  penen  eki  komponentli  gáptegi  baslawısh 
penen  bayanlawıshtıń  qarım-qatnasınan  kórinetu
ǵın  hám  gáptiń  aǵzası  retindegi 
bayanlawıshtı  sıpatlaytu
ǵın  sintaksislik  kategoriya  –  bayanlawıshlıq  bir  emes. 
Predikativliliktiń  bayanlawıshlıqtan  ayırması  sol,  ol  gáptiń  shınlıq  bolmısqa 
qatnasın  sıpatlaydı;  predikativlilik  gáptiń  bir 
ǵana  aǵzasınıń,  mısalı, 
bayanlawıshtıń  emes,  ulıwma  gáptiń  qásiyeti  bolıp  sanaladı.
2
  «Baslawısh  yamasa 
baslawıshtıń  toparı  logikalıq  subektisin,  al  bayanlawısh  yamasa  bayanlawıshtıń 
toparı logikalıq  predikatı bildirgende 
ǵana, bayanlawısh penen predikativlilik bir-
biri  menen  sáykes  keledi.  Biraq,  olar  kópshilik  ja
ǵdayda  bir-biri  menen  sáykes 
kelgeni  menen,  bunnan  predikativlilik  penen  bayanlawıshlıq  degenimiz  birdey 
                                                 
1
 Мещанинов И.И. Структура предложения. -М-Л., 1963, стр. 5. 
2
 Панфилов В.З. Взаимоотношение языка и мышления. -М., Изд. «Наука», 1071, стр. 169. 


 
137 
qubılıslar  dewge  bolmaydı…».
1
  Bayanlawısh  ta,  bayanlawıshlıq  ta  «gáptiń 
uyımlastırıwshı  belgisi  bola  almaydı,  sebebi,  birinshiden,  -  óziniń  kuramında 
bayanlawıshı joq gáptiń túrleri az emes», ekinshiden, - bir
ǵana bayanlawıshtıń ózi 
birqansha  tıyanaqlı  oydı  bildire  bermeydi  hám  gápti  de  quray  bermeydi.
2
  Al 
predikativlilik  bolsa,  ol  hárbir  gáptiń  tiykar
ǵı  qásiyeti  hám  onıń  uyımlastırıwshı 
belgisi bolıp sanaladı. Mısalı, bir aǵzalı gáp predikativlilik qásiyeti menen, yaǵnıy 
óziniń mazmunınıń shınlıq bolmısqa qatnası menen sıpatlanadı da, ol usı qásiyeti 
arqalı jeke sózden ajıratıladı.
3
 
Dúńya  júzindegi  hár  túrli  tillerde  sóyleytu
ǵın  hár  túrli  xalıqlar  ushın 
bayanlawdıń  logikalıq  qurılısı  birdey  boladı  da,  bayanlawdı  bildiretu
ǵın  gáptiń 
qurılısı hár túrli tillerde túrlishe boladı. Mısalı, bayanlaw kavkaz tillerinde gáptiń 
nominativli  túrinen  basqa  ergativli  túri  menen  de  berile  aladı.  Al  gáptiń  ergativli 
túri  dúńya  júzindegi  kóplegen  tillerde,  mısalı,  german  tilleri  menen  roman 
tillerinde, indiya tilleri menen iran tillerinde, slavyan tilleri menen túrkiy tillerinde, 
ugro-fin tilleri menen mongol tillerinde  tillerde ushıraspaydı.  
Gáp  bayanlawdı 
ǵana  bildirip  qoymaydı,  sonıń  menen  birge  aytılǵan  oyǵa, 
berilgen xabar
ǵa adamnın katnasın, hár túrli emociyasın da bildiredi.  
Joqarıda aytılna pikirlerdi ulıwmalastırıp, mınaday juwmaqlar jasawǵa boladı: 
1. Gáp – kommunikativlik xızmeti menen, ya
ǵnıy shınlıq bolmıstıń bir bólegi 
haqqında xabar beretuǵın xızmeti menen sıpatlanatuǵın sintaksislik birlik.   
2.  Sózdiń  de,  sóz  dizbeginiń  de  xızmeti  –  nominativlik  xızmet  bolsa,  gáptiń 
xızmeti – kommunikativlik xızmet.  
3.  Gáptiń  qurılıslıq  úlgisi  –  baslawısh  –  bayanlawıshlıq  úlgi.  Baslawısh  – 
bayanlawıshlıq qurılıs – sintaksislik basqa konstrukciyalarǵa emes, gápke ǵana tán 
qurılıs. 
4.  Gápke  tán  belgilerdiń  biri  –  intonaciya.  Gáp  tillik  basqa  qubılıslardan 
intonaciyalıq belgisi ja
ǵınan da ajıratıladı.  
5.  Gáp  obektivlik  modal`lıq  kategoriyası,  sintaksislik  máhál  hám  meyil 
kategoriyaları  menen  hám  usı  kategoriyalardı  bildiretuǵın  qurallar  menen 
sıpatlanadı. 
6.  Predikativlilik  -  hárbir  gápke  tán  baslı  belgi.  Predikativlilik  gáptiń 
grammatikalıq mánisi retinde tanıladı. 
7.  Gápte  obektivli  -  modal`lıq  mániden  basqa  subektivli-modallıq  mánide 
boladı.  Subektivli-modallıq  mániniń  qatarına  kúsheytiw hám  páseytiw,  maqullaw 
hám  jaqtırmaw,  iseniw  hám  gúmanlanıw    usı  sıyaqlı  mániler  kiredi.  Subektivli-
modallıq máni hár túrli usıllar, yaǵnıy intonaciya usılı, sózlerdiń orın tártibi usılı, 
qospalanıw usılı, kómekshi sózler  usıllar arqalı beriledi.   
8. Gáp qurılısına hám xabardıń maksetine qaray toparlar
ǵa bólinedi. Jay gáp 
bir  bas  a
ǵzalı  hám  eki  bas  aǵzalı  gápler  bolıp  bólinse,  qospa  gáp  dizbekli, 
ba
ǵınıńqılı, dánekersiz qospa gápler bolıp bólinedi. Qospa gáplerdiń barlıq túrleri 
                                                 
1
 Сонда, 170-бет. 
2
 Сонда, 171-бет. 
3
 Сонда, 173-бет. 


 
138 
de predikativlilik qásiyeti bar birliklerden quraladı. Demek, qospa gáp eki yamasa 
birneshe predikativlik birliklerdiń dizbegine tiykarlanadı.  
9.  Qospa  gáplerdiń  dizbekli  hám  ba
ǵınıńqılı  qospa  gápler  bolıp  bóliniwi 
olardıń  komponentleriniń  arasındaǵı  baylanıs  túrlerine,  yaǵnıy  dizbekli  baylanıs 
penen  ba
ǵınıńqı  baylanısqa  tiykarlanadı.  Dánekersiz  qospa  gáp  qospa  gáptiń  óz 
aldına jeke semantika-qurılıslıq túri retinde qaraladı.   
10. Gáp penen bayanlaw óz-ara tı
ǵız baylanıslı. Bayanlaw gáp túrinde aytılıp, 
sol arqalı belgili bola aladı.  
11. Gáptiń qurılıslıq elementleri – baslawısh penen bayanlawısh bayanlawdıń 
kurılıslıq  elementleri  –  logikalıq  subekt  hám  predikat  penen  sáykes  keliwi 
múmkin.  Biraq  bunday  sáykeslik  hámme  waqıt  shárt  emes.  Sonday-aq, 
predikativlilik  degen  menen  bayanlawıshlıq  degen  túsiniklerdi  bir-birinen  ajırata 
biliw  kerek.  Predikativlilik  gáptiń  bir 
ǵana  aǵzasına  emes,  tutası  menen  gápke 
qatnaslı boladı, tolıǵı menen gápti sıpatlaydı.    
12.  Hár  túrli  tillerde  sóyleytu
ǵın  xalıqlar  ushın  oylaw  kategoriyası  – 
bayanlawdıń logikalıq kurılısı birdey bolsa, onı bildiretuǵın gáptiń qurılısı hár túrli 
tillerde túrli-túrli bolıwı múmkin. 

Download 1.91 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   82   83   84   85   86   87   88   89   ...   94




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling