Qora qalpoq indd

 
W
waqıtqa tólew
vaqtbay 
to‘lov 
повременная 
оплата
waqtınsha 
jumısqa 
qábiletsizlik
vaqtincha ishga 
layoqatsizlik 
временная 
нетрудоспо-
собность
waqtınsha 
wazıypasın 
atqarıw
vaqtincha vazifasini 
bajarmoq 
временно 
исполнаять 
обязанности
waqtınshalıq 
jumıs
vaqtinchalik ish 
временная 
работа

---

404
405
wazıypalardı 
bólistiriw
vazifalarni taqsimlash 
распределение 
обязанностей
wazıypasın 
atqarıwǵa kirisiw
vazifasini bajarishga 
kirishmoq 
приступить к 
исполнению 
обязанностей
wazıypasın 
atqarıwshı
vazifasini bajaruvchi 
исполняющий 
обязанности
wákil
vakil 
делегат
wákiller, 
delegaciya
vakillar, delegatsiya 
представитель, 
делегация 
wákillik
vakolat
полномочие, 
полномочия 
wákillik múddeti
vakolat muddati
срок полномочий
wálayat
viloyat 
область 
wásiyat
vasiyat 
завет, завещания
wásiyat etiwshi
vasiyat qiluvchi 
завещатель
wásiyatnama
vasiyatnoma 
завещание, 
завещательное 
письмо
Y
yarlık
yorliq 
этикетка
yarım jıllıq joba
yarim yillik reja 
полугодовой 
план
Z
zıyandı toltırıw, 
zıyannıń ornın 
toltırıw, zıyandı 
óndiriw
zararni to‘ldirmoq, 
zarar o‘rnini to‘ldirmoq, 
zararni undirmoq 
возместить 
убыток / ущерб
Sh
shaǵım
shikoyat 
жалоба; 
апелляция
shaǵım etiwshi
shikoyatchi 
жалобщик
shaǵım hám 
usınıslar dápteri
shikoyat va takliflar 
daftari 
книга жалоб и 
предложений
shaqırıq, mirát
da’vatnoma 
вызов, 
приглащение
shaqırıw qaǵazı
chaqiruv qog‘ozi, 
chaqiriqnoma 
повестка
shańaraq jaǵdayı
oilaviy ahvoli 
семейное 
положение
shara kóriw
chora ko‘rmoq 
принять меры
shárt, talap, 
ultimatum
shart, talab, 
ultimatum 
ультиматум
shártlerdi qabıl 
ettiriw
shartlarni qabul 
qildirmoq 
диктовать условия
shártli san, indeks
shartli raqam, 
indeks 
индекс
shártnama / kelisim 
dúziw
shartnoma/bitim 
tuzish 
контрактация; 
заключение 
договора
shártnama boyınsha 
islewshi adam
shartnoma bo‘yicha 
ishlovchi kishi 
договорник
shártnama dúziw
shartnoma tuzmoq 
заключить 
договор
shártnama 
múddetiniń 
tamamlanıwı
shartnoma 
muddatining tugashi 
истечение срока 
договора
shártnama, 
kontrakt, kelisim
shartnoma, bitim 
договор, 
контракт; 
соглашение, 
сделка
shártnamalıq 
minnetlemelar
shartnomaviy 
majburiyatlar 
договорные 
обязательства

---

406
407
shártnamanı biykar 
etiw
shartnomani bekor 
qilmoq 
денонсировать 
/ расторгнуть 
договор
shegirme
chegirma 
скидка
sherek (jıl sheregi)
chorak (yil choragi) квартал
sherek (oqıw jılı 
sheregi)
chorak (o‘quv yili 
choragi) 
четверть
shet el pasportı
chet el pasporti 
заграничный 
паспорт
shet el xızmet 
saparı
chet el xizmat safari 
заграничная 
слудебная 
командировка
shólkem
muassasa 
заведение
shólkem túriniń atı
muassasa turining 
nomi 
название вида 
учреждения
shólkem, keńse, 
mákeme
muassasa, idora, 
mahkama 
учреждение; 
ведомство
shólkemlestiriw 
hújjetleri
tashkiliy hujjatlar 
организационные 
документы
shólkemlestiriw 
ilajları
tashkiliy tadbirlar 
организационные 
мероприятия
shólkemlestiriw 
jumısları
tashkiliy ishlar 
организационные 
работы
shólkemlestiriw 
máseleleri
tashkiliy masalalar 
организационные 
вопросы
shtamp, 
tórtmúyeshli mór
shtamp, to‘rtburchak 
muhr 
штамп
shtat birligi
shtat birligi 
штатная единица
shtat kestesi
shtat jadvali 
штатное 
расписание
shtat, orın, jumıs 
ornı
shtat, o‘rin, ish o‘rni штат
shtatqa qabıl etiw
shtatga qabul 
qilmoq 
зачислить в штат
shtattan tısqarı
shtatdan tashqari 
внештатный
shtempel
shtempel 
штемпел
C
cenzura
senzura 
цензура
Ch
chek dáptershesi
chek daftarchasi 
чековая книжка

---

408
409
ÁLIPBE
QARAQALPAQ ÁLIPBESINDEGI 
HÁRIPLER, OLARDÍŃ IZBE-IZ 
JAYLASÍW TÁRTIBI HÁM ATLARÍ
1
q/t bas-
pa
jaz-
ba
aytš-
lšwš
kirill q/t baspa jaz-
ba
aytš-
lšwš
kirill
1
Aa
a
а
18
Nn
ne
н
2
Áá
á
ә
19
Ńń
ńe
ң
3
Bb
be
б
20
Oo
o
о
4
Dd
de
д
21
Óó
ó
ө
5
Ee
e
е, э 22
Pp
pe
п
6
Ff
fe
ф
23
Rr
re
р
7
Gg
ge
г
24
Ss
se
с
8
Ǵǵ
ǵa
ғ
25
Tt
te
т
9
Hh
he
ҳ
26
Uu
u
у
10
Xx
xa
х
27
Úú
ú
ү
11
Íš
š
ы
28
Vv
ve
в
12
Ii
i
и
29
Ww
we
ў
13
Jj
je
ж
30
Yy
ye
й
14
Kk
ke
к
31
Zz
ze
з
15
Qq
qa
қ
32
Shsh
she
ш, щ
16
Ll
la
л
33
Cc
ce
ц
17 Mm
me
м
34
Chch
che
ч
QARAQALPAQ TILINIŃ TIYKARǴÍ 
ORFOGRAFIYALÍQ QAǴÍYDALARÍ
ÁLIPBEDEGI HÁRIPLERDIŃ XÍZMETI HÁM 
JAZÍLÍWÍ
Álipbeniń quramına kirgen háripler xızmetine qaray eki 
túrli bolıp bólinedi:
1) dawıslı seslerdi bildiretuǵın háripler: a, á, e, i, i, o, ó, u, 
ú.
2) dawıssız seslerdi bildiretuǵın háripler: b, d, f, g, ǵ, h, x, 
j, k, q, l, m, n, ń, p, r, s, t, v, w, y, z, sh, c, ch.
DAWÍSLÍ HÁRIPLERDIŃ IMLASÍ
§1. A a háribi – juwan, ashıq dawıslı a sesiniń tańbası. 
Ol juwan buwınlı sózlerdiń barlıq esitilgen orınlarında jazıladı: 
adam, alma, ana, bala, taw, tas, qaharman, abadan, avtobus, 
vagon hám t.b.
§2. Á á háribi – jińishke, ashıq dawıslı á sesin tańbalaydı. Bul 
hárip, kóbinese sózlerdiń birinshi buwınında, geyde ekinshi hám 
onnan sońǵı buwınlarda da jazıladı: álem, bárhama, kán, qánige, 
gálle, qálem, kútá, báhár, másláhát, Ábdirasúwli hám.t b.
§3. E e háribi – jińishke, qısıq dawıslı e sesin bildiredi. 
Ol túpkilikli hám basqa da ózlestirme sózlerdiń barlıq esitilgen 
orinlarında dara e túrinde jazıladı: el, eki, etik, ertek, erkin, terek, 
bes, besik, besew, kerege, kóleńke, elektr, ekran, ekonomika, 
emal, epitet, estetika, chechen, Elena, Egor hám t.b.
§4. Í ı háribi – juwan, qısıq dawıslı ı sesiniń tańbası. Bul 
hárip túpkilikli sózlerinde qısqa dawıslı sesti bildirse (ılaq, 
ıdıs, ırım, orın, tınıq, qızıl hám t.b.), tıl, sır, cıgan sıyaqlı rus tili 
arqalı kirgen sózlerde ádettegiden góri sozılıńqılaw aytıladı.
§5. I i háribi – jińishke, qısıq dawıslı i sesin tańbalaydı 
hám sózlerdiń barlıq esitilgen orınlarında jazıla beredi: is, 
ilim, iyin, irimshik, iyis, isenim, ilmek, til, biz hám.b. sózlerde 
qısqa dawıslı seslerdi bildirse, al kino, lirika, ximiya, fizika, 

---

410
411
ekonomika t.b. sıyaqlı rus tili arqalı kirgen sózlerdiń jazılıwında 
sozılıńqı aytılatuǵın sestiń xızmetin de atqaradı. 
Íy/iy qosarlıları jıy, jıyın, kiy, kiyin, siyle, iyne, qıy, qıyın, 
qıydı, qıyadı, toqıydı, uyıydı, bekiydi, suwıydı hám ádebiy, 
mádeniy, ilimiy hám t.b. sıyaqlı sózlerdiń aqırında qosarlı 
túrinde saqlanıp jazıladı. 
Ańlatıw: qánige (qániyge emes), tágdir (tágdiyir emes), 
tásir (tásiyir emes) hám t.b. sózlerde. Sonday-aq Ámin (Ámiyin 
emes) Ámina (Ámiyina emes), Nızamatdin (Nızamatdiyin 
emes) hám t.b. sıyaqlı adam atlarında i háribi sóylewde 
ádettegiden sozılıńqırap aytılsa da, jazıwda birinshi kórsetilgen 
túrinde jazıladı.
§6. O o háribi – erinlik, ashıq dawıslı o sesiniń tańbası. 
Bul hárip, kóbinese túpkilikli hám ózlestirme sózlerdiń 
dáslepki buwınında, al ózlestirme sózlerdiń basında, aqırında 
da jazıladı: ol, oraq, oramal, ot, otın, otaq, otar, qonaq, sora, 
sona, Omar, oda, opera, okrug, order, ocherk, okean, radio, 
kino, video hám t.b.
§7. Ó ó háribi – erinlik, ashıq dawıslı ó sesiniń tańbası. 
Ó háribi, kóbinese sózlerdiń birinshi buwınında jazıladı, sońǵı 
buwınlarda esitilgen menen jazıwda júdá siyrek qollanıladı: óz, 
ót, ómir, óner, óndiris, ógiz, bóz, kóz, kólem, kóylek, bódene, 
kóleńke, tól, ónim, maysók, átshók, áshekóy, átóshkir, átkónshek 
hám t.b.
§8. U u háribi – erinlik, qısıq dawıslı u sesiniń tańbası. 
Bul hárip, kóbinese sózlerdiń dáslepki buwınında hám geybir 
sózlerdiń keyingi buwınlarında da ushırasadı hám jazıladı: ul, 
usı, usıl, untaq, ultan, ullı, qulın, julın, qudıq, qundız, maqul, 
maqluq, huqıq, ǵulǵula hám t.b. Al, institut, universitet, galstuk, 
Ukraina, ustav, jurnal hám t.b. sıyaqlı ózlestirme sózlerde hám 
Aruwxan (Aruxan emes), Sulıwxan (Suluxan emes), Aytuwǵan 
(Aytuǵan emes) Muwsa (Musa emes) hám.t.b. túpkilikli adam 
atlarında u háribi ıw/iw, uw/úw qosarlarınıń xızmetin atqarıp, 
sozılınqı aytıladı hám jazıladı.
§9. Ú ú háribi – erinlik, qısıq dawıslı ú sesiniń tańbası. 
Bul hárip, kóbinese sózlerdiń birinshi buwınında jazıladı: úki, 
úzik, úmit, túlki, júzik, sútilmek, úyrek, kún, tún hám t.b. Al, 
dástúr, májbúr, búlbúl, dúldúl, gúmgúm, biygúna, nagúman, 
Qumshúńgil, Aygúl, Aqsúńgúl hám t.b. sıyaqlı sózlerdiń ortanǵı 
hám sonǵı buwınlarında da jazıladı. 
Uw/úw, ıw/iw qosarlılarınıń jazılıwı: uw/úw qosarlıları, 
kóbinese sózlerdiń birinshi buwınında jazıladı da, sońǵı 
buwınlardı ıw/iw túrinde jazıladı: jazıw, seziw, súziw, suwıw, 
jayıw, sızıw, rawajlandırıw, bilimlendiriw hám t.b. Biraq, 
geypara birigip jazılatuǵın kúnshuwaq, ulıshuw-qumquwıt 
sıyaqlı qospa sózlerde ekinshi hám onnan sońǵı buwınlarında 
da jazıladı.
§10. Sóz ishinde qatar qollanılatuǵın dawıslılardıń 
imlası:
1) ia: material, radiator, milliard, radiaciya hám t.b;
2) io: radio, biologiya, million, stadion hám t.b;
3) ai: Ukraina, mozaika, novokain hám t.b;
4) oi: alkaloid, ellipsoid hám t.b;
5) ea: eo: teatr, okean, laureat, teorema, seans, realizm 
hám t.b;
6) ae, oe: aerobus, aerodrom, poema, poetika, coefficient 
hám t.b;
7) oa: oazis, kinoaktyor, radioaktiv hám t.b.
Basqa jaǵdaylarda qatar kelgen dawıslılar qaraqalpaq 
tilinde dástúrli aytılıwı boyınsha jazıladı: sanaat, qanaat, 
jámáát, zúráát, saat hám t.b.