Sotsiologiya bag’darlari Joba

Sotsiologiyaning házirgi zaman sohaviy sistemaları hám olardıń klassifikaciyası.
Jámiyet turmısı sotsiologiya páni sheńberinde umumsotsiologik, arnawlı sotsiologiya hám emperik sotsiologik izertlewler tiykarında uyreniledi.
Hám de sotsiologiyada arnawlı sotsiologik teoriyaler retinde ekonomika sotsiologiyasi, miynet sotsiologiyasi, turmıs tárizi, qala hám qishlok, basqarıw hám shólkemlestiriw, siyasat, mádeniyat, ilim, tálim, shaxs, shańaraq, jaslar, bos waqıt, etnosotsiologiya hám basqa sotsiologik tarawlardı kórsetip ótiw múmkin.
Umumsotsiologik teoriyalerinen parq etip, arnawlı sotsiologik teoriyaler mákan hám zaman jixatidan salıstırǵanda tar shegara kásip etedi. Olardıń taǵı bir parqı : umumsotsiologik táliymatlar umumijtimoiy ámeliyatda tekseriledi, sinaladi hám tastıyıqlanadi; arnawlı sotsiologik teoriyalerdiń juwmaqları hám tastıyıǵı bolsa ámeliy izertlewler arqalı ámelge asıriladı. Arnawlı sotsiologik teoriyaler bolsa statikalıq - arnawlı bir bir social dáreje sheńberindegi ózgerislerin ańlatıw múmkin. Umumsotsiologik hám arnawlı sotsiologik teoriyaler sotsiologiya pániniń teoriyalıq tárepin quraydı. Házirde konkret hám menshikli sotsiologik izertlew retinde áhmiyeti artıp barıp atır. Sotsiologik bilim hám usıllardıń joqarıda kórsetip ótilgen úsh dárejesi hám de teoriyalıq hám ámeliy sotsiologiya óz-ara dialektik baylanıslılıqta bolıp, birden-bir sotsiologiya pánin quraydı.
«Teoriyalıq sotsiologiya»[5]- jámiyet socialliq ómiriniń umumsotsiologik, hám de ulıwma dárejeler degi funktsional hám rawajlanıw nizamlıqların úyrenedi. Mısalı, házirde Ózbekstan Respublikasınıń bazar ekonomikasına basqıshpa-basqısh ótiw konsepsiyası hám jámiyet turmısında bazar munasábetlerin quram tawıp barıw procesin úyreniw teoriyalıq sotsiologiyaning tiykarǵı izertlew ob' ekti esaplanadi. Teoriyalıq sotsiologiyada socialliq ómirdiń ekonomika, siyasat, xojalıq turmıs, ruwxıylıq sıyaqlı bólek tarawlarınıń rawajlanıw nizamlıqların ilimiy-teoriyalıq tiykarda úyrenedi.

«Ámeliy sotsiologiya» 1 - insan iskerligin, jámiyet ómiriniń túrli tarawların, processlerin tikkeley ámeliy tiykarda úyrenedi. Ámeliy sotsiologiyada emperik izertlewlerden alınǵan ilimiy maǵlıwmatlar teoriyalıq tárepten ulıwmalastırıladı. Sondaǵana teoriyalıq sotsiologiyada alınǵan izertlew nátiyjeleri socialliq ómir voqeligini, onıń rawajlanıw nizamlıqların to'gri, ob'ektiv túrde ashıp bere aladı. Haqıyqatlıqtan xam teoriyalıq hám ámeliy sotsiologiya jámiyet ómirin ilimiy-teoriyalıq jixatdan izertlewde tiykarǵı sistemalardan esaplanadı.

1. Joqarıdaǵı pikirlerdi juwmaqlasaq qoyidagilarga toqtalıp ótiwimiz múmkin:
2. Úyrenilip atırǵan arnawlı bir social processga baylanıslı bolǵan ilimiy maǵlıwmatlardıń tolıqlıǵınsha alınıwın támiyinlew zárúr.
3. Ayırımlıqtan ulıwmalıqqa qaray hám kerisinshe barıw Principin ámel etiliwi zárúr.
Ilimiy maǵlıwmatlardı toplaw, sistemalı gúzetiw, maǵlıwmatlar soraw áhmiyetke ıyelewi kerek.
Házirde bul táliymatlardan sotsiologiya hám basqa barlıq pánler sheńberinde tabıslı paydalanılıp atır. Sol sebepli sistemalı - strukturalıq - funksiyanıń analizi házirgi zaman sotsiologiyasining metodologik dóretpelerinen biri retinde qaralıwı kerek.