Tema: Mádeniyat hám kórkem óner mákemeleri finansı Joba

Finanslıq boljaw
Finanslıq rejelestiriwdi finanslıq boljawsız kóz aldımızǵa keltirip bolmaydı. Ol yamasa bul dáwir dawamında mámlekettiń múmkin bolǵan finanslıq jaǵdayın aldınan kóre biliw hám finanslıq jobalardıń kórsetkishlerin tiykarlawǵa finanslıq boljaw dep ataladı. Teoriya hám ámeliyatda finanslıq boljaw ekige ajratıladı:
• orta múddetli (5-10 jıllıq) finanslıq boljaw;
• uzoq múddetli (10 jıldan artıq) finanslıq boljaw.
Finanslıq boljaw túrli usıllardıń qollanılıwın talap etedi. Olardıń eń tiykarǵıları tómendegiler bolıwı múmkin:
Ekonomikalıq processlerdi anıqlaytuǵın faktorlarǵa baylanıslı túrde finanslıq reje kórsetkishleriniń dinamikasın xarakterleytuǵın ekonometrik modeldi jaratıw;
• korrelyatsion-regression analiz;
• tikkeley ekspertli bahalaw metodı.
Olar járdeminde finanslıq sistemanıń barlıq subyektleri aldında turǵan sociallıq-ekonomikalıq wazıypalardı sheshiwdiń túrli csenariyleri islep shıǵıladı.
Finanslıq qadaǵalaw ekonomikalıq kategoriya retinde finansqa obyektiv tán bolǵan qadaǵalaw ózgesheligin ańlatadı. Ádetde, finanslıq qadaǵalaw tómendegi eki jóneliste (aspektda) qaraladı:
• barlıq ekonomikalıq subyektlerdiń finanslıq nızamshılıq hám finanslıq ıntızamǵa ámel qılıwı ústinen arnawlı islengen qadaǵalaw shólkemleriniń qatań tártip tiykarında islengen iskerligi;
• finanslıq operatsiyalardıń natiyjeliligin hám maqsetke muwapıqlıǵın támiyinlew maqsetinde makro hám mikro dárejede finans hám de pul aǵımların basqarıwdıń ajıralmas elementi.
Finanslıq qadaǵalawdıń hár eki baǵdarı (aspekti) bir-biri menen óz-ara baylanıslı bolsa-da, qadaǵalawdıń maqseti, metodı hám subyektlerine muwapıq túrde parıqlanadı. Eger birinshi jaǵdayda qadaǵalawdıń huqıqıy hám muǵdarlıq tárepleri ústinlik qilsa, ekinshi jaǵdayda finanslıq qadaǵalawdıń analitik tárepine kútá úlken itibar beriledi.
Barlıq ekonomikalıq subyektlerdıń (mámleket, mákeme hám shólkemlerdiń) finanslıq iskerligi ústinen nızamshılıq hám atqarıwshılıq hákimiyatı shólkemleriniń túrli dárejeleri, sonıń menen birge arnawlı islengen mákemeler tárepinen ámelge asırilatuǵın qadaǵalawǵa finanslıq qadaǵalaw dep ataladı.
Finanslıq qadaǵalaw qadaǵalawshı iskerliginiń basqa tarawlarınan ajralıp turatuǵın ayrıqshalıqlarǵa iye bolıp, onıń obyekti hám predmeti, qadaǵalaw subyektlari (húkimet hám agentler) hám basqarılatuǵın subyektlerdiń quramı, maqsetleri hám wazıypaları, formaları hám usılları bar.
Finanslıq qadaǵalaw obektleri bolıp ekonomikadaǵı barlıq subyektlerdiń pul fondların qáliplestiriw, bólistiriw hám olardan paydalanıw, sonıń menen birge materiallıq, miynet hám basqa resursların tartıw processindegi pul aǵımları yamasa munasábetleri esaplanadı.
Finanslıq qadaǵalawdıń predmeti tómendegi finanslıq kórsetkishlerden ibarat
turli dárejedegi byudjetlerdiń dáramatları hám qárejetleri;
• salıq tólemleriniń kólemleri;
• xojalıq júrgiziwshi subyektlerdiń dáramatları;
• xojalıq júrgiziwshi subyektlerdiń mámile qárejetleri;
• ónimniń ózine túser bahası hám payda;
• úy xojalıqlarınıń dáramatları hám qárejetleri;
• hám basqalar.
Finanslıq qadaǵalawdıń predmeti
Finanslıq qadaǵalawdıń predmeti esaplanǵan joqarıdaǵı kórsetkishlerdiń kópshiligi esaplı kórsetkishler esaplanadı hám bul óz gezeginde, olardıń ámeldegi normativ hújjetlerge muwapıq túrde esaplanıwınıń tuwrılıǵı hám isenimliligin tekseriwdi (baqlawdı) talap etedi.
Finanslıq qadaǵalaw subyektlari bolıp kepillikli mámleket shólkemleri, sonıń menen birge, finanslıq nızamlarǵa ámel etiwin tekseriw boyınsha iskerlikti ámelge asırıw huqıqına iye bolǵan mámleketlik emes shólkemler hám mákemeleri esaplanadı.
mámleket finanslıq qadaǵalawı;
• mámleketlik emes finanslıq qadaǵalawı.

Juwmaq
Mámleket finanslıq qadaǵalawı bul mámlekettiń tiykarǵı nızamlarına tayanatuǵın hám húkimet hám basqarıw konkret shólkemleri ekonomikalıq-huqıqıy háreketiniń kompleksli hám maqsetke baǵdarlanǵan sisteması bolıp tabıladı.
Mámleketlik emes finanslıq qadaǵalawı ekige bólinedi: ishki (firma ishindegi, korporativ) hám sırtqı (auditorlıq)
Jáhán jámiyetshiligi kóp jıllıq tájiriybe tiykarında finanslıq qadaǵalawdı shólkemlestiriwdiń tiykarǵı principlerin islep shıqqan yaǵnıy, házirgi waqıtta olarǵa ámel qılıwǵa dúnyanıń hár bir civilizaciyalasqan mámleket umtıladı.

Paydalangʻan adebiyatlar
1. Информатика: Учебник. – 3-е перераб. изд./Под ред. Н.В. Макаровой. – М.: Финансы и статистика, 2005.
2. Базы данных: проектирование и использование: Учебник. – М.: Финансы и статистика, 2005.
3. В. Пиляева. Трудовое право России. – СПб.: Питер, 2003.