Tema: Mámlekettiń ekonomikalıq rawajlanıwı hám ekologiyalıq siyasat Joba: Kirisiw

Ekologiya huqıqı, onıń predmeti hám ob'ekti

Ekologiya huqıqı Ózbekstan huqıq sistemasınıń pútin tarmag'i hám de házirgi hám keleshek áwlad mápleri jolında jámiyet, tábiyaat hám insannıń óz-ara tásiri salasındaǵı social (ekologiyalıq ) munasábetlerdi huqıqıy tárepten tártipke saladı.

«Ekologiya» sózi (grekshe «osos» — úy, turar jay hám de «1ogos» — táliymat ) insan jasaytuǵınlıq úy, jay tuwrısındaǵı táliymattı ańlatadı. «Ekologiya» sózin birinshi bolıp nemis alımı Ernest Gekkel' 1866 jılda ilimiy mámilege kirgizgen hám bul termin uzaq waqıtlar sheńberde, yaǵnıy biologiya páninde qollanıp kelgen, XX ásirdiń ekinshi yarımıdagana basqa
mámleketlerde de keń tarqalǵan. Ulıwma ekologiya quramında onıń eń zárúrli bóleg bolǵan jámiettiiń onı qorshap turǵan tábiy ortalıq menen óz-ara tásiri haqqındaǵı táliymat — social ekologiya ajralıp shıqqan.
Social ekologiyanıń strukturalıq bólegin jámiyet hám tábiyaattıń óz-ara tásiri salasındaǵı social munasábetlerdi tártipke saliwshi normalar kompleksi bolǵan huqıqıy ekologiya sho’lkemlestiriledi.
Ekologiyalıq munasábetlerdi tártipke saliwshi huqıqıy normalarni óz ishine alǵan normativ huqıqıy hújjetler ekologiyalıq huqıq dárekleri retinde tán alınadı. Ekologiya huqıqı dáreklerine nızamlar, húkimler, qararlar hám buyrıqlar, ministrlik hám keńselerdiń normativ hújjetleri kiredi.
«Átirap tábiy ortalıq» túsinigi «tabiat» hám «insonni qorshap turǵan ortalıq» túsiniklerinen shólkemlesken. Ámeldegi (milliy hám xalıq aralıq ) nızamlarda «tabiiy ortalıq» materiallıq dúnya evolyuciyalıq rawajlanıwınıń áqibeti hám tábiy ekologiyalıq tazimlardan shólkemlesken ob'ekgiv haqıyqatlıq retinde túsiniledi. Tar mániste bul — insan jasaytuǵınlıq, kem tiyilgen hám insannıń xojalıq iskerligi menen ámelde ózgermegen tábiy jasaw ortalıǵı. Insandı qorshap turǵan ortalıq degende, tábiy ortalıqtıń insan iskerligi processinde ózgertirilgen bólegi túsiniledi.
Xar bir pán salasında social munasábetlerdi tártipke salıw processinde óz baǵdarları yaǵnıy principlerıge iye bolıp, óz gezeginde xar bir pán tarawiniń maqset hám wazıypasınan kelip shıǵadı. Ekologiya xuquqining principlerı tábiyaat jámiyet tizmidagi óz-ara munasábetler baǵdarı shegaraların belgilep beriwde ekologiyalıq xuquqiy mexanizmdiń turaqlılıǵındı kepillik beriwde hám nızamshılıq qaǵıyda talaplarınıń ekologiyalıq munasábetlerin tártipke salıw rejimin belgilewde áhmiyetli axamiyatga iye esaplanadı. Bilgenimizdey ekologiya xuquqi tábiyaat menen jámiettiiń ortasındaǵı óz-ara munasábetlerdi xuquqiy tártipke saladı. SHu atap aytqanda tábiyaattıń biykarlap bolmaytuǵın nizamlıqları hám háreketleriniń tártipke soluvchi mámleket nızamları bar. Ekologiyalıq xuquqiy principlerdiń tiykarǵı waziypası sonnan ibarat nizamlıqlardıń ústinligin tán alǵan túrde jámiyet aǵzalarınıń tábiyaatqa bolǵan háreketlerdi ilimiy tiykarlanǵan túrde jóneltirishdan ibarat. Tábiyaat hám jámiyet ortasındaǵı óz-ara munasábetler júdá xilma – qıylı bolǵanlıǵı ushın ekologiya xuquqining principlerıni qo'yidagicha bolıwımız múmkin.
1. Mámleket hám xuquqning ulıwma principlerı.
2. Átirap tábiy ortalıqtı qorǵawǵa tiyisli principler.
3. Tábiy resurslardan aqılǵa say paydalanıwǵa qaratılǵan principler.
Ekologiy xuquqi sistemasınıń tarawi retinde ekologiya munasábetlerdi tártipke salıwda
mámleket hám xuquqning tómendegi principlerıden paydalanıladı.

• 
  Nızamlılıq
  
• 
  Social, ádalat.
  
• 
  Áshkaralıq.