U. ǴAfurov, Q. Sharipov

RISKLERDIŃ TIYKARǴÍ TÚRLERI
Isbilermenlik riskin júdá kóp túrlerge, máselen, tábiyiy-klimat, 
siyasiy, xojalıq, transport hám basqalarǵa ajıratıw múmkin. Bizler 
onıń úsh tiykarǵı túrin — óndiris, finanslıq hám investiciyalıq riskti 
kórip shıǵamız.
Óndiris riski kárxananıń xojalıq júrgiziw xızmeti menen baylanıslı. 
Bunda kárxana óziniń minnetlemelerin orınlamaw itimalı túsiniledi.
Máselen, kárxana buyırtpashı yamasa qarıydarlar aldındaǵı shártna-
malıq minnetlemelerin orınlamawı, óziniń tovar hám xızmetlerin 
sata almawı, olardıń bahaların durıs belgiley almawı, bankrotlıqqa 
júz tutıwı múmkin.
Finanslıq operaciyalar sıpatlamasınan kelip shıqqan jaǵdayda 
júzege keletuǵın zıyanlar finanslıq riskti júzege keltiredi. Finanslıq 
risk finans-kredit, fond birjası tarawlarında, qımbat bahalı qaǵazlar 
operaciyaların ámelge asırıwda jol qoyılıwı múmkin bolǵan joq 
etiwlerdi kórsetedi. Finanslıq risklerge, sonday-aq kredit riski, 
procent riski, valyuta riski, finanslıq nátiyjeni qoldan shıǵarıw riski 
sıyaqlılardı kirgiziwge boladı.
Investiciyalıq risk kárxananıń investiciyalıq xızmeti procesinde 
kózde tutılmaǵan finanslıq joq etiwlerdiń payda bolıwın ańlatadı. 
Yaǵnıy, kárxana qımbat bahalı qaǵazlardıń satılmay qalıwı yamasa 
olar keltiretuǵın dáramattıń tómenlep ketiwi, investiciya jobalarınıń 
ámelge aspawı usılar qatarına kiredi.
ISBILERMENLIK XÍZMETINDE RISKTI BAHALAW
Isbilermenlik xızmetinde risktiń unamsız tásirin azaytıw maqsetinde 
ol bahalap barıladı. Isbilermenlik riskin bahalawdıń bir qatar usılları 
bar. Sonıń ishinde: statistikalıq, analitikalıq, analogiya hám ekspert 
bahalaw usılı.
ITIMALLÍQ RISKTI ESAPLAW
Risk yamasa táwekelshilikti ólshewdiń tiykarı itimal túsinigi 
menen baylanıslı Amerikalı alım F. Nayt (1885—1972) itimaldı eki 
túrge bóledi: matematikalıq, yaǵnıy aldınnan anıqlaw múmkin bolǵan 
itimal hám statistikalıq itimal. 
9 – Isbilermenlik tiykarları, 11-klass

---

130
Birinshi túrdegi itimaldı obyektiv itimal desek, ol ekonomikada az 
ushırasadı, ekinshi túrdegi itimal subyektiv itimal bolıp, bizneske tán 
bolıp esaplanadı. Hám obyektiv, hám subyektiv itimallar táwekelshilik 
dárejesin kórsetiwde hám tańlawda paydalanıladı. Obyektiv itimal 
ortasha qundı anıqlawǵa járdem berse, subyektiv itimal alınıwı 
múmkin bolǵan nátiyjelerdiń ózgermeli normasın anıqlawǵa járdem 
beredi. Táwekelshilikti muǵdarlıq anıqlaw ushın qanday da bir waqıya 
yamasa hádiyseniń alıp keliwi múmkin bolǵan aqıbetlerin hám bul 
aqıbetlerdiń itimalın biliw kerek boladı.
Kútiletuǵın muǵdar — bul múmkin bolǵan barlıq nátiyjelerdiń 
ortasha ólshengen qunları. Bul jerde hárbir nátiyjeniń itimalı usı 
sáykes qunlardıń tákirarlanıw chastotası yamasa ólshemi bolıp 
tabıladı:
E X
E
x
x
E
n n
i i
i
n
( ) =
+
+
+
=
=
∑
π
π
π
π
1 1
2 2
1

bul jerde x
i
— múmkin bolǵan nátiyje;
P
i 
(Probability) — bul nátiyjeniń payda bolıw itimalı: 
P
1 
+ P
2
+ 
... 
+ P
n  
= 1
Máselen, isbilermen jańa ónim islep shıǵarmaqshı. Eger isbi-
lermenniń jańa ónimi bazarda nátiyjege erisse, hárbir ónim birligine 
10 000 sum payda alıw múmkin, eger nátiyjege erispese, bir birlik 
ónim ushın 1 000 sum alınadı. Kárxana óniminiń bazarda nátiyjege 
erisiw itimalı 0,6 ga teń bolsa, bir birlik ónimnen kútiletuǵın payda 
muǵdarı tómendegishe anıqlanadı:
E(X) = 0,6 × 10 000 + 0,4 × 1 000 = 6 400 sum
Adamlar riskke, yaǵnıy táwekelshilikke barıwǵa tayarlıǵı menen 
bir-birinen ajıraladı. Adamlar riskke barıwǵa tayarlıǵı boyınsha úsh 
túrge bólinedi: 
— riskke, yaǵnıy táwekelshilikke barıwǵa beyim adamlar.
— riskke barıwǵa qarsı, yaǵnıy beyim emes adamlar.
— riskke biyparıq qaraytuǵın adamlar.
Táwekelshilikke qarsı bolǵan insan degende sonday adam 
túsiniledi, kútiletuǵın dáramat berilgende, ol táwekelshilik penen 
baylanıslı nátiyjelerge salıstırǵanda, kepillik berilgen nátiyjeni ústin 
P
P
P

---

131
kóredi. Sonıń ushın da, táwekelshilikke barıwǵa beyimliktiń joqlıǵı 
kópshilik insanlarǵa tán bolıp esaplanadı. Táwekelshilik olar ushın 
awır sınawday esaplanadı hám olar belgili kompensaciya bolǵanda 
ǵana táwekelshilikke barıwı múmkin.
Táwekelshilikke biyparıq qaraytuǵın insan sonday insan bolıp 
esaplanadı, kútiletuǵın dáramat berilgende, ol kepillik berilgen 
nátiyjeni maqul kórip, táwekelshilik penen baylanıslı nátiyjelerge 
biyparıq qaraydı. Táwekelshilikke neytral qaraytuǵın adam ushın 
ortasha payda zárúr bolıp esaplanadı.
Táwekelshilikke iye bolǵan insan sonday insan esaplanadı, 
kútiletuǵın dáramat berilgende ol kepilliklengen nátiyjege salıstırǵanda 
táwekelshilik penen baylanıslı nátiyjeni ústin kóredi.
Táwekelshilikke qızıǵatuǵın insan onnan ráhátlenedi. Bunday 
túrdegi insanlarǵa óziniń táǵdirin sınap kóriw ushın turaqlı 
dáramattan waz keshe alatuǵın insanlar kiredi.
Riskti tómenletiwdiń tómendegi túrleri bar: diversifikaciya, 
qamsızlandırıw, táwekelshilikti bólistiriw, maǵlıwmat izlew.
Diversifikaciya usılında risk birneshe tovarlarǵa bólistiriledi, 
yaǵnıy qanday da bir tovardı satıw (satıp alıw) joqarı risk penen 
baylanıslı bolıwı basqa bir tovardı satıwdan (satıp alıwdan) bolatuǵın 
riskti azaytıwǵa alıp keledi. 
Máselen, qanday da bir firma eki túrli ónim islep shıǵaradı. Bir 
waqıttıń ózinde eki ónim túrine bolǵan talaptıń azayıp ketiw itimalı, 
olardan birewine bolǵan talaptıń azayıp ketiw itimalınan joqarı 
ekeni belgili. Kópshilik jaǵdaylarda bir túrdegi ónimge bolǵan talap 
azayǵanda ekinshi túrdegi ónimge bolǵan talap artadı. Tómendegi 
kestede eki túrdegi ónimnen alınatuǵın dáramatlar keltirilgen.
1-keste