X peatükk Soojuse transformatsioon


Download 166.07 Kb.
Pdf ko'rish
Sana22.07.2017
Hajmi166.07 Kb.
#11799

X peatükk 

 

Soojuse transformatsioon  

 

Soojustransformaatorites  toimub soojuse ülekandmine madalama temperatuuriga 

kehalt (alumiselt soojusallikalt) kõrgema temperatuuriga kehale. Nende töö põhineb 

pöördringprotsessidel. Viimastest kõige täiuslikum on Carnot’ pöördringprotsess 

(joon. 10.1). 

 

l



o

q

o

 s

T



1

2

3



4

1’

4’



T

T

0



 

Joon.10.1 Carnot’ ringprotsessi kujutamine Ts-diagrammil 

Ringprotsessi eritöö on avaldatav komprimeerimistöö l

ko 

ja paisumistöö l



do 

vahena 


kJ/kg: 

l

o

 = l

ko 

- l

do

. (10.1) 

Ringprotsessist eemaldatav soojushulk kJ/kg: 



q = q



+ l

o

, (10.2) 

kus q



o

 on jahutatavalt objektilt võetav soojushulk kJ/kg. 

Ideaalse külmutusseadme teoreetiline jahutustegur  

ε =



=



q

q q

q

l

o

o

o

o

(10.3) 



Carnot’ pöördringprotsessi teoreetiline jahutustegur  

ε

C



o

o

T

T T

=



(10.4) 


Ideaalse soojuspumba teoreetiline soojustegur  

ϕ

ε



o

o

o

o

o

o

q

l

q

l

l

=

=



+

=

1



(10.5) 

Joonisel 10.2 on toodud gaasikompressor-külmutusseadme skeem, joonisel 10.3 aga 

seadme teoreetiline ringprotsess. 

 

1

4



5

2

3



 

Joon.10.2 Gaasikompressor-külmutusseadme skeem: 1 - kompressor, 2 - 

detander, 3 - elektrimootor, 4 - jahuti, 5 - jahutuskamber 

 

p



o

p

l



o

s

T



1’

4’

1



2

3

4



q

o

 



Joon. 10.3 Gaasikompressor-külmutusseadme teoreetilise ringprotsessi 

kujutamine Ts-diagrammil 

Gaasile jahutuskambris üleantav soojushulk kJ/kg 



q

h

h

c

T

T

o

pm

=



=

1



4

1

4



(

) , 


(10.6) 

kus T


1

 - jahutuskambrist väljuva vee temperatuur K; T

4

 -jahutuskambrisse siseneva 



vee temperatuur K; c

pm 


 - gaasi keskmine masserisoojus konstantsel rõhul kJ/(kg

.

K).  



Ringprotsessist väliskeskkonda eemaldatav soojushulk kJ/kg 

),

(



3

2

3



2

T

T

c

h

h

q

pm

=



=

 



(10.7) 

kus T


 - gaasi temperatuur jahutisse sisenemisel (kompressorist väljumisel) K; T



gaasi temperatuur jahutist väljumisel K.  



Kompressori käitamiseks tarbitav teoreetiline töö kJ/kg, 

l

h

h

c

T

T

ko

pm

=



=

2



1

2

1



(

) . 


(10.8) 

Detandris saadav teoreetiline töö kJ/kg, 

l

h

h

c

T

T

do

pm

=



=

3



4

3

4



(

) . 


(10.9) 

Ringprotsessi töö arvutatakse valemiga (10.1). 

Külmutusseadme käitamiseks vajalik teoreetiline võimsus kW 

P

o

=M

o

l

o

, (10.10) 

kus M


o

 on teoreetiline gaasikulu kg/s. 

Teoreetiline jahutustegur  

ε

o



o

k

k

T

T

T

T

T

T

p

p

=



=

=



1



2

1

4



3

4

1



1

1

(



)

(10.11) 



Aurukompressor-külmutusseadme skeem on analoogne joonisel 10.2 toodule, 

kusjuures jahutit 4 nimetatakse kondensaatoriks ja jahutuskambrit 5 aurustiks. Niiske 

auru piirkonnas töötavas seadmes osutub võimalikuks Carnot’ pöördringprotsessi (1-

2-3-4-1) realiseerimine (joonis 10.4). 

 

p

o



p

s

T



1’

4’

1



2

3

4



5

5’

x= 1



x= 0

x

4



x

5

x



1

 



T

Joon. 10.4 Aurukompressor-külmutusseadme ringprotsesside kujutamine Ts–

diagrammil niiske auru piirkonnas 

Aurustis ringprotsessi juhitav soojushulk kJ/kg 



q

h

h

r x

x

o

o

=



=

1



4

1

4



(

) , 


(10.12) 

kus r


 on aurustumissoojus rõhul p

, kJ/kg; x



ja x


- auru kuivusaste vastavalt 

aurusti järel ja ees.  

Kondensaatoris eemaldatav soojushulk kJ/kg 



q = h

2

 - h

3

 = r= q

o

 + l

o

, (10.13) 

kus r - aurustumissoojus rõhul p

1

, kJ/kg.  



Drosselventiiliga külmutusseadme (joonis 10.5)  ringprotsessi juhitav soojushulk 

kJ/kg, 


q

o

 = h

1

 - h

5

 =r

o

(x

1

 - x

5

) (10.14) 

ning ringprotsessis tarbitav töö kJ/kg, 

l

o

 = l

ko 

= h

2

 - h

1

 (10.15) 

 

1

4



5

2

3



 

Joon. 10.5 Drosselventiiliga aurukompressor-külmutusseadme skeem: 1 - 

kompressor, 2- drosselventiil, 3 - elektrimootor, 4 - kondensaator, 5 - aurusti 

 

1



4

5

2



3

6

 



Joon. 10.6 Regeneratiivse aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteline 

skeem. 6 - regeneraator (ülejäänud tähised vt. joon. 10.5). 

Joonisel 10.6 on toodud regeneratiivse aurukompressor-külmutusseadme skeem 

ning joonisel 10.7 selles toimuv ringprotsess 1*-2*-7-3-3*-5*-1-1*. 

 


p

o

p



s

T

1’



5*’

1

2



3

5*

5



5’

x= 1


x= 0

T

T



o

2*

1*



p

1*’


t

k

=f(p)



B

7

A



3*

 

 



s

1

h



p

1

2



3*

5* 5


x= 1

x= 0


p

p

0



2*

1*

7



3

s

2



 

Joon.10.7 Aurukompressor-külmutusseadme ringprotsesside kujutamine Ts- ja 

ph- diagrammidel. 

 

Regeneratiivsesse ringprotsessi juhitav soojushulk kJ/kg 



q

o

 = h

1

 -  h , 

5



(10.16) 

tarbitav töö kJ/kg 



l

o

 =l

ko

 = h  - 

 

2





h

1



(10.17) 

ning kondensaatori soojuskoormus kJ/kg 



q =q

o

+ l

o

 = h



 - 



. 

2

h

3

(10.18) 


Regeneraatoris üleantav soojushulk kJ/kg 

h = h  -  = h  -  h . 

3

h

3



1

1



(10.19) 

Termoelektrilise soojustransformaatori jahutustegur  



ε ηε

=

=





+

+



+

c



1

T T

2T

1

M 1

T T

2T

1

M 1

1

M 1

1

o

o

o

o

ε

c



, 

(10.20) 


kus 

η on soojustransformaatori kasutegur.  

Tegur M =  1 0 5

+

+



, (

)

z T T



o

, kus tänapäeval kasutatavate termoelemendi materjalide 

omadustegur z = (3…5)

.

10

-3 



1/K. Maksimaalselt võimalik materjali omadustegur z = 

10

-2



 1/K.  

 

Ülesanded 



10.1. Õhukompressor-külmutusseadmes väljub jahutuskambrist õhk rõhul p

o

 = 0,1 



MPa ja temperatuuril t

1

 = - 15 



o

C. Õhu adiabaatse komprimeerimise lõpprõhk p = 0,6 

MPa. Jahutist väljub õhk temperatuuril t

3

 = 20



 

o

C. Määrata jahutuskambrisse 



siseneva õhu temperatuur, jahutuskambris ringprotsessi juhitav soojushulk, 

ringprotsessis tarbitav teoreetiline töö, ringprotsessist eemaldatav soojushulk ja 

teoreetiline jahutustegur.  

Lahendus. Jahutuskambrisse siseneva õhu temperatuur  

T

T (

p

p

)

293 (

0,1

0,6

)

174K

99 C

4

3

o

k 1

k

1,41 1

1,41

o

=

=



=

= −







Jahutuskambris ringprotsessi juhitav soojushulk  

q

o

=



=

=



c (T

T ) 1,01(258 174) 85

pm

1

4

kJ/kg. 

Kompressorist väljuva õhu temperatuur  

T

T (

p

p

)

258 (

0,6

0,1

)

434K

161 C

2

1

0

k 1

k

1,41 1

1,41

o

=

=



=

=







Kompressori käitamiseks tarbitav töö  

l

c

T

T

ko

pm

=



(

2

1



= 1,01(434-258) = 178 kJ/kg.  

Detandris saadav töö  



l

c

T

T

d

pm

0

3



4

=



=

=



(

1,01(293 174) 120 kJ/kg. 



Ringprotsessis tarbitav töö  

l

o

 = l

ko 

- l

do

 = 178 - 120 = 58 kJ/kg.  

Ringprotsessist eemaldatav soojushulk  

q = q



+ l

o

 = 85 + 58 = 143 kJ/kg. 

Külmutusseadme teoreetiline jahutustegur  

ε

0



=

=



=

T



T

T

258

434 258

1,47

1

2

1

10.2. Lahendada ülesanne 10.1 järgmistel lähteandmetel: 



1)  p

o

 = 0,1 MPa; t



= - 5 


o

C; p =0,5 MPa; t

3

 = 15 


o

C; 


2)  p

o

 = 0,12 MPa; t



= 0 


o

C; p =0,7 MPa; t

3

 = 25 


o

C; 


3)  p

o

 = 0,05 MPa; t



= - 30 


o

C; p =0,6 MPa; t

3

 = 20 


o

C; 


4)  p

o

 = 0,07 MPa; t



= - 10 


o

C; p =0,8 MPa; t

3

 = 25 


o

C; 


5)  p

o

 = 80 kPa; t



= - 15 


o

C; p =0,4 MPa; t

3

 = 10 


o

C; 


Vastus:  

1)  t



= - 92 

o

C; q



=88 kJ/kg; l

o

= 52 kJ/kg; q = 140 kJ/kg; 

ε

o



 =1,69. 

2)  t





= - 94 

o

C; q



=95 kJ/kg; l

o

= 63 kJ/kg; q = 158 kJ/kg; 

ε

o



 =1,5. 

3)  t





= - 130 

o

C; q



=101 kJ/kg; l

o

= 103 kJ/kg; q = 204 kJ/kg; 

ε

o



 =0,95. 

4)  t





= - 126

o

C; q



=117 kJ/kg; l

o

= 120 kJ/kg; q = 237 kJ/kg; 

ε

o



 =0,97. 

5)  t





= - 92 

o

C; q



=82 kJ/kg; l

o

= 47 kJ/kg; q = 129 kJ/kg; 

ε

o



 =1,69. 

10.3 Õhukompressor-külmutusseadme võimsus (külmatootlikkus) Q

o

 = 200 kW. 



Jahutuskambrist väljuva õhu temperatuur t

1

 = - 20 



o

C, kasutatav jahutusvesi 

võimaldab õhku jahutada temperatuurini t

3

 = 23 



o

C. Rõhk jahutuskambris p

= 0,1 


MPa. Määrata külmutusseadme teoreetiline jahutustegur ja kompressori käitamiseks 

vajalik teoreetiline võimsus, kui komprimeerimise lõpprõhk: 1) p = 0,5 MPa; 2) p = 0,6 

MPa;3)p = 0,7 MPa;4) p = 0,8 MPa; 5)p = 0,9 MPa.  

Vastus:  

1)  

ε

o



 =1,69, P



= 122 kW; 

2)  

ε

o



 =1,5 , P



= 130 kW; 

3)  

ε

o



 =1,32 , P



= 151 kW; 

4)  

ε

o



 =1,21 , P



= 165 kW; 

5)  

ε

o



 =1,12 , P



= 179 kW; 

10.4. Õhukompressor-soojustransformaator  töötab üheaegselt külmutusseadmena ja 

soojuspumbana. Jahutuskambri soojuslik võimsus Q

o

= 25 kW, soojendatavasse 



ruumi antav soojuslik võimsus Q= 40 kW. Rõhk kompressorisse sisenemisel p

= 100 



kPa, kompressorist väljumisel p = 0,5 MPa. Jahutatava ruumi temperatuur t

= - 15 



o

C, soojendatava ruumi temperatuur t

3

 = 25 


o

C. Määrata seadmete käitamiseks 

vajalik teoreetiline võimsus, õhukulu seadmes, teoreetiline jahutustegur ja 

soojustegur.  



Vastus: P



= 122 kW; M

o

 = 0,354 kg/s;

ε

o



 =1,67; 

ϕ

o



=2,67.  

10.5 Ideaalses aurukompressor-külmutusseadmes on termodünaamiline keha 

ammoniaak (NH

3

). Seade töötab Carnot’ pöördringprotsessiga, kusjuures 



kompressorist väljub kuiv küllastunud aur temperatuuril t = 20 

o

C ning kondensaatoris 



toimub auru täielik kondenseerumine. Ammoniaagi aurustumine toimub temperatuuril 

t

o



 = - 20 

o

C ja külmutusseadme võimsus (külmatootlikkus) Q



= 700 kW. Määrata 

seadme käitamiseks tarbitav teoreetiline võimsus, kondensaatoris jahutusveele 

üleantav soojushulk, teoreetiline ammoniaagikulu ning seadme teoreetiline 

jahutustegur.  

Vastus: P



= 113,4 kW; Q = 810,7 kW; M

o

 = 0,679  kg/s;

ε

o



 =6,33.  

10.6. Lahenda ülesanne 10.5, kui termodünaamiline keha on freoon R134a. Võrrelda 

saadud tulemusi ülesandes 10.5 saadutega.  



Vastus: P



= 113,4 kW; Q = 810,7 kW; M

o

 = 4,35  kg/s;

ε

o



 =6,33. Tulemused samad, 

mis ülesandes 10.5 (Carnot’ pöördringprotsess), freooni kulu on aga 6,4 korda 

suurem.  

10.7.Ammoniaagil töötava aurukompressor-külmutusseadme võimsus Q

= 700 kW. 



Kompressorist väljub kuiv küllastunud aur temperatuuril t = 20 

o

C. Pärast auru 



täielikku kondenseerumist kondensaatoris toimub auru drosseldamine. 

Aurustustemperatuur t

o

 = -20


o

C. Määrata seadme käitamiseks tarbitav teoreetiline 

võimsus, kondensaatoris jahutusveele üleantav soojushulk, teoreetiline 

ammoniaagikulu ning seadme teoreetiline jahutustegur. Võrrelda tulemusi 

ülesasndes 10.5 saadutega.  

Lahendus. Kuiva küllastunud veeauru entalpia kompressorist väljumisel määrame  

ammoniaagi Ts-diagrammilt temperatuuril t = 20 

o

C. 

h



= h”= 1710 kJ/kg. 

Diagrammilt  määrame samuti ammoniaagi entalpia kondensaatorist väljumisel ja 

drosselventiilist väljumisel (drosseldamisel h = const.).  

h

3  

= h



 = 515 kJ/kg. 

Kompressorisse siseneva auru parameetrite määramiseks leiame punkti 1 asukoha 

ammoniaagi Ts-diagrammil. Selleks tõmbame punktist 2 isoentroobi (vertikaalne 

sirge) lõikumiseni isotermiga t = - 20 

o

C. Auru kuivusaste punktis 1 x

1  

= 0,9, entalpia 

h



 = 1531 kJ/kg.   

Külmatootlikkus 1 kg auru kohta  

q



= h

1  

- h



= 1531 - 515 = 1016 kJ/kg.  

Teoreetiline ammoniaagikulu 

M

o

 = Q

o  

/q

o

 = 700/1016 = 0,689 kg/s.  

Ringprotsessis tarbitav töö  

l



 = l

o k 

= h

2

 - h

1

 = 1710 - 1531 = 179 kJ/kg.  

Kompressori käitamiseks tarbitav teoreetiline võimsus  

P

o

 = M

o  

l

o

 = 0,689 

.

 179 = 123,3 kW.  

Kondensaatoris jahutusveele üleantav soojushulk  

Q = Q

o

 + P



 = 700 + 123,3 = 823,3 kW. 

Samuti võib määrata  

Q = qM

o

 = (h

2

 - h

3

)M

o

 = rM

o

 = 1195

 .

 0,689 = 823,4 kW.  

Külmutusseadme teoreetiline jahutustegur  

ε



= Q

o  

/P

o

 = 700/123,3 = 5,68.  

Tarbitava võimsuse suurenemine  

8,7%

100

113,4

113,4

123,3

P

o

=



=





1,6%.

100


810,7

810,7


823,3

Q



=



=

 



Kondensaatori soojuskoormuse suurenemine  

Ammoniaagi kulu suurenemine 

1,5%.

100

0,679

0,679

0,689

M

o

=



=



  

Jahutusteguri vähenemine 

%

100

6,33

5,68

6,33

o

3

,



10

=



=



ε

 

10.8. Lahendada ülesanne 10.7, kui termodünaamiline keha on freoon R134a ning 

võrrelda saadud tulemusi ülesande 10.6 vastustega.  

Vastus: P

o

 = 131,8 kW; 

P



o

 =16,2%; Q = 831,7 kW; 

Q = 2,6%; M



o

 = 4,545 kg/s; 

M



o

 = 560 %, s.t. 5,6 korda ja 

ε



= 5,31;  

∆ε

o



 = - 16,1%.  

10.9. Freoonil R134a töötavas kompressor-külmutusseadmes väljub aurustist kuiv 

küllastunud aur temperatuuril t

o

 = - 35 



o

C. Auru kondenseerumistemperatuur t = 25 

o

C. Freooni temperatuuri alandamine toimub drosseldamisega. Määrata 



külmutusseadme teoreetiline jahutustegur, rõhk kondensaatoris ja aurustis ning auru 

temperatuur kompressorist väljumisel. 



Lahendus. Kuiva küllastunud auru entalpia aurustist väljumisel leiame R134a ph-

diagrammilt temperatuuri t

1

  = - 35 

o

C järgi h

1

  = 375 kJ/kg. Aurustisse siseneva auru 

entalpia on võrdne kondensaatorist väljuva vedeliku entalpiaga, mille leiame samuti 

diagrammilt temperatuuril t

3

 =25 

o

C. h

5

 = h

3

 = h’ = 233 kJ/kg. 

Aurustis 1 kg auru poolt vastuvõetav soojushulk (joonis 10.7)  

q

o

 = h

1

  - h

5

 = 375 - 233 = 142 kJ/kg.  

Kompressorist väljuva ülekuumendatud auru parameetrite määramiseks kasutame 

Ts- või ph - diagrammi. Selleks tõmbame aurustustemperatuurile t

1

  = - 35 

o



vastava isotermi ja x

1

 = 1,0 joone lõikepunktist (punkt 1) isoentroobi lõikumiseni 

kondenseerumistemperatuurile t

3

 = 25 

o

C vastava isobaariga (punkt 2).  Auru 

entalpia kompressorist väljumisel h

2

 = 422 kJ/kg ja temperatuur t

2

 = 38 

o

C.   

Ringprotsessis tarbitav teoreetiline töö on võrdne kompressori käitamiseks tarbitava 

tööga 

l = l

ko

 = h

2

  - h



 = 422 - 375 = 47 kJ/kg.  

Külmutusseadme teoreetiline jahutustegur  

ε

o



 = q

o

/l

o

 = 142/47= 3,02.  

Rõhu kondensaatoris ja aurustis leiame vastavalt temperatuurile freoon R134a 

tabelist või vähemtäpselt ph - diagrammilt: p

1

 = 666,3 kPa ja p

o

 = 66,8 kPa.  

10.10. Lahendada ülesanne 10.9 järgmistel lähteandmetel (R134a): 

1) t

o

 = - 10 



o

C; t =  10 

o

C; 2)t


o

 = - 15 


o

C; t =  15 

o

C; 3) t


o

 = - 25 


o

C; t =  20 

o

C; 4) t


o

 = - 


30 

o

C; t= 15 



o

C; 5) t


o

 = 0 


o

C; t =  20 

o

C.  


Vastus: 1) 

ε

o



 =14,2; t

2

 = 13 

o

C; p

0  

 0,2 MPa; p



  

 0,42 MPa; 2) ε



o

 =8,05; t

2

 = 20 

o

C; 

p

0  

 0,17 MPa; p



  

 0,49 MPa; 3) ε



o

 =4,7; t

2

 = 29 

o

C; p

0  

 0,11 MPa; p



  

 0,57 MPa; 



4) 

ε

o=



 =4,85; t

2

 = 24 

o

C; p

0  

 0,085 MPa; p



  

 0,49 MPa; 5) ε



o

 =13,15; t

2

 = 23 

o

C p

0  

 



0,29 MPa;  p

  

 0,57 MPa. 

10.11. Lahendada ülesanne 10.10 ammoniaagiga töötavale külmutusseadmele ning 

võrrelda vastuseid ülesande 10.10 vastustega.  



Vastus: 1) 

ε

o



 =12,6;  t

2

 = 40 

o

C; p

0  

 0,29 MPa; p



  

 0,62 MPa;2) ε



o

 =7,4; t

2

 = 62 

o

C; 

p

0  

 0,24 MPa; p



  

 0,73 MPa;3) ε



o

 =4,7; t

2

 = 95 

o

C; p

0  

 0,15 MPa; p



  

 0,86 MPa; 4) 

ε

o

 =4,5; t

2

 = 95 

o

C; p

0  

 0,12 MPa; p



  

 0,73 MPa; 5) ε



o

 =12,7; t

2

 = 47 

o

C; p

0  

 0,43 



MPa; p

  

 0,86 MPa. 

10.12. Freoonil R134a töötavas kompressor-külmutusseadmes aurustustemperatuur 

t

o



 =- 20

o

C ja kondenseerumistemperatuur t = 30 



o

C. Seadmes on kasutusel 

regeneraator (joonised 10.6 ja 10.7), kus kondensaat enne drosseldamist jahtub 

∆t 


võrra.  

1) 


∆t = 0 

o

C; 2) 



∆t =10 

o

C; 3) 



∆t = 20 

o

C. 



Jahutatavalt objektilt eemaldatav soojushulk kõigis variantides Q

o

 = 20 kW. Määrata 



seadme teoreetiline jahutustegur 

ε

o



 , käitamiseks tarbitav teoreetiline võimsus P

 



ning nende suuruste muutus võrreldes seadmega, kus regeneratsiooni ei kasutata ( 

variant 1).  



Vastus: 1) 

ε

o



 = 3,89; P

o

 = 5,1 kW; 2) 

ε

o



 = 4,03; 

∆ε

o



 = 0,36%; P

o

 = 4,95 kW; 

P



o

 =-

2,9%; 3) 

ε

o



 = 4,07; 

∆ε

o



 = 4,6%; P

o

 = 4,9 kW; 

P



o

 =-4%.  

10.13. Freoonil R134a töötava individuaalelamut kütva soojuspumba 

(drosselventiiliga) soojusvõimsus Q = 10 kW. Freooni aurustustemperatuur t

o

 = - 20 



o

C, kondenseerumistemperatuur t = 60 

o

C.  


Määrata seadme tarbitav teoreetiline võimsus ja teoreetiline soojustegur.  

Vastus: P

o

 = 3,43 kW; 

ϕ



= 2,92.  

10.14. Lahendada ülesanne 10.13 järgmistel lähteandmetel:  

1) Q = 15 MW; t

o

 = - 5 



o

C; t = 70 

o

C;  2) Q = 100 kW; t



o

 = - 10 


o

C; t = 60 

o

C; 



3) Q = 1 MW; t

o

 = 0 



o

C; t = 60 

o

C; 4) Q = 3 MW; t



o

 = - 5 


o

C; t = 50 

o

C; 


5) Q = 200 kW; t

o

 = 0 



o

C; t = 70 

o

C.  



Vastus:1) P

o

 = 5218 kW; 

ϕ



= 2,87; 2)P

o

 = 30 kW; 

ϕ



= 3,33; 3) P

o

 = 255  kW; 

ϕ





3,92;  

4) P

o

 = 694 kW; 

ϕ



= 4,32; 5) P

o

 = 61,3  kW; 

ϕ



= 3,26.  

10.15. Määrata termoelektrilises külmutusseadmes tarbitav teoreetiline võimsus, kui 

jahutatavalt objektilt eemaldatav soojushulk Q

o

 = 3 kW. Vabaotste temperatuur t



o

 = 0 


o

C, tööotste temperatuur t = 20 

o

C ja termoelemendi materjalide omadustegur z = 



0,004 1/K 

Lahendus. Tegur M = 

1,46

273)

0,004(293

0,5

1

=

+



+

 



Soojustransformaatori kasutegur (v.10.20) 

0,157

1

1

1,46

1

1

1,46

1

273

2

273

293

1

1,46

1

273

2

273

-

293

1

=

+



+



+



=



η

 

Carnot’ pöördringprotsessi teoreetiline jahutustegur  

ε

c



 = T

o  

/(T-T

o

) = 273/(293 - 273)= 13,65.  

Külmutusseadme jahutustegur  

ε  = ηε



c

 = 0,157

.

 13,65 = 2,14.  

Külmutusseadmes tarbitav teoreetiline võimsus  

P

o

 = Q

o  

/

ε = 3/2,14 = 1,4 kW.  

10.16. Lahendada ülesanne 10.15 järgmistel lähteandmetel: 

1) Q


= 3 kW; t

o

 = 0 


o

C; t = 20 

o

C; z = 0,005 1/K; 2) Q



= 3 kW; t

o

 = 0 


o

C; t = 20 

o

C; z = 


0,01 1/K; 3) Q

= 1,5 kW; t



o

 = - 10 


o

C; t = 20 

o

C; z = 0,004 1/K; 4) Q



= 1,5kW; t

o

 = - 


10 

o

C; t = 20



o

C; z = 0,003 1/K; 5) Q

= 0,5 kW; t



o

 = -10 


o

C; t = 20 



o

C; z = 0,005 1/K. 



Vastus: 1) P

o

 = 1,17 kW; 2) P

o

 = 0,735 kW; 3) P

o

 = 1,24 kW; 4) P

o

 = 1,68 kW; 5) P

o

 = 

0,336 kW. 

Document Outline

  • X peatükk
    • Soojuse transformatsioon
      • Ülesanded

Download 166.07 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling