Ózbekstan respublikasí informaciyalíq texnologiyalarí HÁm kommunikaciyalarín rawajlandíRÍw wázirligi

Kurstıǹ tiykarǵı temaları:
1. Akademiyalıq jazıw. Jazba hám awızeki stil hám onıǹ ózgeshelikleri. Ólshem túsinigi. Til stilleri.
2.Rásmiy-idaralıq stil. Is júrgiziw tili hám stili. Hújjetshilik таriyxı hám onıǹ rawajlanıwı.

3. Hújjet túrleri hám ózgeshelikleri. Is júrgiziw terminleriniǹ sózligi.

4. Publicistikalıq stil. Tekst túrleri hám quramı. Maqala hám onıǹ janrları.
5. Prezentaciya tili. Internet tili. Reklama. Reportaj tayarlaw, intervyu alıw qaǵıydaları.
KURSQA ALDINNAN QOYILATUǴÍN TALAPLAR joq
KURSTAN KÚTILETUǴÍN NÁTIYJELER
Bakalavr “Akademiyalıq jazıw” páni boyınsha:
- bilim hám kónlikpelerdi puxta iyelew ushın hár bir student qaraqalpaq tiliniǹ awızeki hám jazba til formaların tolıq ózlestiriwi, onıǹ sóz baylıǵınan grammatikalıq bilimlar tiykarında durıs paydalana biliwi, is júrgiziw hám rásmiy hújjetler tayarlawda jeterli sawatxanlıqqa iye bolıwı zárúr. Demek, studentler “Akademiyalıq jazıw 1” páninen:
- qaraqalpaq tilinde rásmiy is júrgiziw stiliniǹ nızamlıqların;
- qaraqalpaq tiliniǹ gáp qurılısı;
- rásmiy stilge tán til birliklarin orınlı islete alıwı kerek.
- hújjet tekstiniǹ dúzilisin;
- hújjetlerdiǹ zárúr (rekvizit) bólimlerin;
- hújjetlerdi rásmiylestiriwdi biliwi lazım;
- qaraqalpaq tilinde sintaksislik jaqtan durıs gáp dúze alıwı;
- mámleketlik tilde tolıq jazba sawatxanlıqqa iye bolıw, is júrgiziw kónlikpelerin miynet iskerligine óz betinshe qollana biliwi;
- tildiǹ barlıq stillerinde jazılǵan tekstlerdi úyreniwde óz bilim hám kónlikpelerin qollanıw, qaraqalpaq tilinde is júrgiziw kónlikpelerin iskerligne qollana alıw, ol yaki bul múnásibet penen óz pikirin qaraqalpaq tilinde tiykarlı bayan etiw kónlikpesine iye bolıwı lazım.
- qaraqalpaq tiliniǹ sóz baylıǵınan jazba til jaratıw hám onı rásmiy stilde durıs qollanıw hámde olardan orınlı paydalana biliwi;
- tarawǵa tiyisli hújjetlerdi dúziwde kásiplik atamalardı isletiw, olardı qánigeligi temasındaǵı sáwbette óz betinshe qollay alıwı;
- qaraqalpaq tiliniǹ sózlik baylıǵı hám qánigelik atamalarınan orınlı paydalanıw, olar járdeminde óz pikir-usınıslardı tiykarlı bayan etiw tájiriybesine iye bolıwı zárúr.